3-06-193/1 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-193 Otsuse kuupäev 12. aprill 2006 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Ü. I. kaebus Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 21.12.2005.a. otsuse nr 1381 tühistamiseks ja pensioniametile ettekirjutuse tegemiseks maksta Ü. I.le välja pensionilisa ajavahemiku 10.12.1996-26.01.2001 eest.

Asja läbivaatamise kuupäev 28. märts 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Ü. I. ja vastustaja - Tartu Pensioniameti esindaja Kati Kümnik. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

Asjaolud, kaebuse taotlus ja põhjendused

05.detsembril 2005. a. pöördus Ü. I. Tartu Pensioniameti Tartu osakonna poole avaldusega seadusega ettenähtud ametniku pensioni väljamaksmiseks perioodi 01.01.1996 kuni 27.01.2001 eest. Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjon võttis 21.detsembril 2005.a. vastu otsuse nr 1381, millega otsustas jätta Ü. I. avalduse rahuldamata ja mitte suurendada temale makstavat riiklikku vanaduspensioni ATS § 57 alusel teenistusstaaþi eest makstava lisandi juurdearvutamisega alates 01.01.1996.a. Pensionikomisjoni eelnimetatud otsuse peale esitas Ü. I. Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebuses taotles selle esitaja:

1. Tühistada Tartu Pensioniameti Tartu Osakonna pensionikomisjoni 21.detsembri 2005.a. otsus nr. 1381;

2. Teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus arvutada ümber ning maksta Ü. I.le välja tulumaksu kinni pidamata pensionilisa, mida Ü. I.l on õigus saada ATS § 57 lg 2 p 5 alusel ajavahemiku 01.01.1996 - 26.01.2001 (kaasa arvatud) eest.

2

Kaebaja leidis, et Tartu Pensioniamet oli kohustatud talle pensionilisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. ümber arvestama ja välja maksma, kuna selline kohustus tulenes ATS §57 lg 2 p-st 5 koostoimes ATS § 182 lg-ga 1.

Jättes kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. arvestamata ja välja maksmata, on pensioniamet ebaõigesti tuginenud Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määruses nr. 100 toodud tähtajale 27.01.2001.a. Samuti on Tartu Pensioniamet on vääralt tõlgendanud ja rakendanud ATS § 182 lg 1 sätteid ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus ATS § 182 lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga.

Tartu Pensioniameti vastuväited

Tartu Pensioniamet oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Ametniku õigus taotleda enda kindlustamist riikliku vanaduspensioniga ja riikliku vanaduspensioni suurendamist tuleneb ATS § 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.1996. a. Varasema tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile on sätestatud ATS §-is 182. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaþi ATS §-des 153- 156 sätestatud korras. Kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Järelikult on õiguslik alus vanaduspensioni ümberarvestamiseks juhul, kui ametikoht, kus isik töötas, on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli ATS-i jõustumise ajal avalikus teenistuses.

Ü. I. töötas aastatel 1961 - 1996 metsavahina, metsnikuna ja metsaülemana mitmetes Eestis asuvates metskondades. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) jõustumisel 01.01.1996.a Ü. I. nimetatud seaduse alusel teenistusse ei nimetatud.

27.01.2001. a jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seadus, millega muudeti ATS § 182 lõiget 1 ja täiendati nimetatud paragrahvi lõikega 3, mis sätestas volitusnormi Vabariigi Valitsusele kehtestada määrusega ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrusega nr 97, mis jõustus 25.03.2002, kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001. a.

ATS § 182 reguleerib varasema (st enne ATS jõustumist omandatud) tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mille alusel tekib õigus suurendatud riiklikule vanaduspensionile ATS § 57 alusel. Kuni 27. jaanuarini 2001. a kehtinud ATS-i redaktsiooni § 182 kohaselt oli võimalik varasema tööstaaþi hulka arvata vaid ATS § 182 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996. a määruses nr 1 nimetatud asutustes töötatud aega (sh riiklikud ametid). 27. jaanuaril 2001. a kehtima hakanud ATS § 182 lõike 1 kohaselt sai võimalikuks metsaameti süsteemis mitmetel ametikohtadel omandatud tööstaaþi lisamine teenistusstaaþile. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest on maakondade metsaametites ja metskondades kui Eesti Vabariigi Riiklikule Metsaametile allunud

3 asutustes töötatud aeg käsitletav varasema tööstaaþina, mis tuleb lisada teenistusstaaþile vastavalt ATS § 182 lõikele 3 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrusele nr 97. ATS § 182 lõige 3 jõustus avaliku teenistuse seaduse muutmise seadusega alates 27.01.2001. a

Vabariigi Valitsuse 01.04.2004. a määruse nr 100 kohaselt rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19.03.2002. a määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. Kuna nimetatud määrused ja ATS ei reguleeri pensionide ümberarvutamist ning riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid ei reguleerinud kuni 07.08.2005. a pensionide ümberarvutamist tagasiulatuvalt. Sotsiaalministri 20.07.2005. a määruse nr 92 ""Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi" muutmine" jõustumisel kehtestati kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 seaduslik alus pensionide ümberarvutamiseks tagasiulatuvalt alates 27.01.2001. a. Tartu Halduskohtu 17. juuni 2005.a otsuse haldusasjas nr 3-107/05 alusel arvestas Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakond Ü. I. pensioni ümber tagasiulatuvalt alates 27.01.2001.a.Ü. I.le pensionilisa tagasiulatuvaks väljamaksmiseks alates 01.01.1996. a puudub õiguslik alus.

Pensioniameti seisukoht on kinnitust leidnud ka Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja 20. jaanuari 2006.a otsuses haldusasjas nr 3-220/2005.

Ü. I. leiab oma kaebuses, et Vabariigi Valitsus on rakendanud ATS § 182 lõikest 2 tulenevat volitusnormi põhiseadusevastaselt, mistõttu see ei saa mõjutada pensionilisa ümberarvestust alates 01.01.1996. a-26.01.2001.a.

Pensioniametil ei ole võimalik eirata käesoleval ajal kehtivaid õigusakte ning seetõttu ei ole ka võimalik Ü. I.le maksta välja tagantjärele pensionilisa perioodi 01.01.1996. a -26.01.2001. a eest, kuna selleks puudub seaduslik alus.

Kohtu otsus ja põhjendused

Kohus jätab Ü. I. kaebuse rahuldamata.

Kaebuses palus Ü. I. tühistada Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 21.detsembri 2005.a. otsus nr 1381, millega jäeti talle juurde arvestamata ja välja maksmata ametniku pensioni lisa alates 01.01.1996.a. kuni 26.01.2001.a. ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest arvutada ümber ning maksta Ü. I.le välja tulumaksu kinni pidamata saamata jäänud ametniku pensioni lisa perioodi 01.01.1996. a – 26.01.2001. a. (kaasa arvatud) eest.

Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaaþile.

Enne ATS jõustumist omandatud tööstaaþi lisamist teenistusstaaþile, mis annab kooskõlas ATS §-ga 57 õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks, reguleerib ATS § 182.

Kuni 27. jaanuarini 2001. a kehtis ATS § 182 lg 1 järgnevas redaktsioonis: Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaþi käesoleva seaduse paragrahvides 153 - 156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse paragrahv 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.

4 ATS § 182 lg 2 sätestab, et riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seadustiku paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1. lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. ATS § 182 lg 2 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus 02.01.1996.a. määrusega nr 1 nende endiste ENSV ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Loetelus on riigi vastavate ametiasutustena nimetatud ministeeriumid (p 8), riiklikud ametid, riiklikud komiteed ja komisjonid ning riiklikud peavalitsused ja riiklikud valitsused (p 12) ja riiklikud inspektsioonid ja nendega võrdsustatud asutused (p 13). Loetellu ei ole lülitatud nimetatud asutustele allunud ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone.

27. jaanuaril 2001.a jõustunud ATS muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget 1. Seadusemuudatuse kohaselt arvati § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka (so teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. ATS §-i 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega.

Vabariigi Valitsuse 19. märtsil 2002.a. määrusega nr 97 (jõustus 25.03.2002) kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka. Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004. a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.2002. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27. jaanuaril 2001.a. ATS jõustumisel 01.01.1996.a. oli õiguslik alus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt ATS § 57 lõikele 2 juhul, kui isik oli ATS-i jõustumisel avalikus teenistuses ning töötas enne ATS jõustumist Vabariigi Valitsuse 02.jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud loetelus nimetatud ametiasutuses. Tööraamatu kandest nähtuvalt töötas Ü. I. ATS jõustumisel 01.01.1996.a. Riigi Metsametiga sõlmitud töölepingu alusel Avinurme metskonna metsaülemana (tl 19 ja 23-25). Aastatel 1961 – 2002 töötas ta metsavahina Elva Metsamajandi Kuuste metskonnas, metsaülemana Jõgeva metsamajandi Avinurme metskonnas ning erametsa konsulendina Ida-Virumaa metsaametis ning Ida-Virumaa keskkonnateenistuses (tl 16-22). Vastavalt ATS § 1 lõikele 1 on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS § 2 lg 3 p 5 kohaselt on riigi ametiasutuseks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, valitsusasutused Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahv 39 mõttes. Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 järgi on valitsusasutused ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. EV Keskkonnaministeeriumi ja EV Riikliku Metsaameti 20.02.1992.a. käskkirjaga nr. 58/14 kehtestatud metskonna põhimääruse järgi, mis kehtis ka ATS jõustumisel, oli metskond riigimetsamaid haldav riigiasutus Riikliku Metsaameti alluvuses. Asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei lülitanud 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1 kehtestatud loetellu ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi saab teha järelduse, et neid asutusi ei käsitletud valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses, vaid valitsusasutuste hallatavate riigiasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1 tähenduses. Seega ei saanud metskonnas metsaülemana töötamist ATS jõustumisel kohtu arvates käsitleda avalikus teenistuses olemisena.

5 Kuna Eesti Vabariigi Riikliku Metsaametile allunud asutusi ei lülitatud Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a. määrusega nr 1 kinnitatud endiste ENSV ametiasutuste loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka, ei olnud kaebuse esitaja vanaduspensioni suurendamiseks ATS jõustumisel vastavalt ATS § 57 lõikele 2 alust. Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile sai võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud ATS § 182 muudatusega. Nimetatud seadusemuudatuse seletuskirjast nähtub, et muudatusega peetigi silmas eelkõige just riikliku metsavalve töötajate olukorda ning sooviti viimased lülitada avaliku teenistuse seadusega sätestatud suurendatud vanaduspensioni saajate ringi. Lähtudes kehtivatest õigusaktidest tuleb metsamajandite ja Metsaameti riigimetsamaade talituste metskondades töötatud aeg lisada teenistusstaaþile vastavalt ATS § 182 lõikele 3 ja selle alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrusele nr 97. Vabariigi Valitsuse 01. aprilli 2004.a. määruse nr 100 kohaselt rakendatakse Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002.a. määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27. jaanuarist 2001.a. Sellest kuupäevast oli võimalik ka vanaduspension tagasiulatuvalt ümber arvestada (vastavalt teenistusstaaþile seda suurendada) ja saamata jäänud lisapension välja maksta. Pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist ATS § 182 lõike 3 alusel reguleerib sotsiaalministri 20.07.2005. a määrusega nr 92 riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendisse viidud muudatus (jõustus 07.08.2005. a.). Vastavalt nimetatud määruse §-le 53¹ arvutatakse ATS § 182 lõike 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pension ümber tagasiulatuvalt ATS § 182 lõike 3 jõustumisest juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembriks 2005.a. Avalduse ja dokumentide hilisemal esitamisel arvutatakse pension ümber avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Enne juhendi muutmist arvestasid pensioniametid pensioni ümber ja maksid saamata jäänud lisapensioni mitmel juhul välja kohtu ettekirjutuse alusel. Ü. I.le on pension ümber arvestatud ja lisapension tagasiulatuvalt ajavahemiku 27.01.2001 kuni 15.04.2003 eest välja makstud Tartu Halduskohtu 17. juuni 2005.a. otsuse haldusasjas nr 3-107/05 alusel.

Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väidetega selle kohta, et jättes kaebajale pensionilisa alates 01.01.1996.a. arvestamata ja välja maksmata, on pensioniamet ebaõigesti tuginenud Vabariigi Valitsuse 01.aprilli 2004.a. määruses nr. 100 toodud tähtajale 27.01.2001 ja vääralt tõlgendanud ja rakendanud ATS § 182 lg 1 sätteid ning põhjendamatult kohaldanud seadusest alamat õigusakti, mis on vastuolus ATS § 182 lg-ga 1 ja põhiseadusest tuleneva proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise printsiibiga.

Nagu kohus on eelnevalt märkinud, sai Metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud ametikohtadel töötatud aja lisamine teenistusstaaþile võimalikuks 27. jaanuaril 2001.a. jõustunud ATS § 182 muudatusega. Kaebuse esitajale oli võimalik metsamajandites töötatud aeg lisada teenistusstaaþile ja suurendada tema vanaduspensioni ATS § 182 lõike 3 alusel antud Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruse nr 97 jõustumisest, so 27. jaanuarist 2001.a.

ATS § 182 lg-s 2 sätestatud volitusnormiga on seadusandja jätnud Vabariigi Valitsuse otsustada, millised riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused lülitatakse loetellu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse paragrahvi 153 punktile 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaþi hulka ja millised mitte.

6 Vabariigi Valitsus on riigi ametiasutuste loetelu kehtestanud oma 02. jaanuari 1996.a. määrusega nr 1. Asjaolu, et Vabariigi Valitsus ei käsitlenud ATS jõustumisel ministeeriumidele, riigiametitele jt keskasutustele allunud asutusi valitsusasutustena ja ei lülitanud loetellu, ei muuda kohtu arvates seda valitsuse määrust põhiseadusevastaseks.

Kohtu veendumuse kohaselt ei ole määruse andmisel rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna loetellu ei ole lülitatud ühelegi ministeeriumile, riiklikule ametile, riiklikule komiteele ja komisjonile ning riiklikule peavalitsusele ja riiklikule valitsusele allunud ettevõtet, asutust või organisatsiooni. Riigi Metsaametile allunud asutuste lülitamine loetellu võinuks tuua kaasa teistele ministeeriumidele ja keskasutustele allunud ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ebavõrdse kohtlemise, kuna on alust arvata, et ka nende koosseisus oli töötajaid, kes teostasid täidesaatvat võimu või riiklikku järelevalvet.

Eeltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 21.detsembri 2005. a. otsus nr 1381 on seaduslik ja põhjendatud ning seetõttu puudub kohtul alus selle tühistamiseks ning Tartu Pensioniametile kaebuses taotletud ettekirjutuse tegemiseks. Lähtudes HKMS § 26 lg 1 p 6 jätab kohus kaebuse rahuldamata.

Mai Saunanen kohtunik