2-05-15027/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon

I K hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista elatis O T`ilt I K kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 600 (üks tuhat kuussada) krooni alates 31.03.2006.a kuni poja D T´i (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõista O T´ilt riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele Kohtuasja number 2-05-15027 Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi I K hagi O T`i vastu lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramise ning elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

17. märts 2006 Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Eestkosteasutus:

Eestkosteasutuse esindaja:

I K (IK xxx, elukoht: xxx)

S P (volikirja alusel)

O T (IK xxx, elukoht: xxx)

V V (volikirja alusel)

Jõhvi vald

E E (volikirja alusel)

nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Määrata I K ja O T´i lapsega suhtlemise kord järgmiselt:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2 O T ´il on õigus viibida koos pojaga nädalavahetustel eelnevalt kokkulepitud päeval kell

10.00 – 19.00 hageja elukohas või selle vahetus läheduses (arvestades lapse üldist elurütmi). Pikemad väljasõidud toimuvad poolte kokkuleppel I K juuresolekul;

3. öösiti viibib poeg I K elukohas;

4. lasteaias käib pojal järgi I K või pooled koos;

5. pooled ei vii poega kuni tema 18-aastaseks saamiseni Eesti Vabariigist välja ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta;

6. punktid 2,3 ja 4 kehtivad kuni lapse 7-aastaseks saamiseni.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu

31. märtsil 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

I K ja O T`i kooselust on sündinud xxx poeg D T

HAGIAVALDUS

Hageja esitas kohtule hagiavalduse kostja vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ning elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel, kostja tasub vabatahtlikult igakuiselt lapse jaoks elatist 1 500 krooni. Pooled elavad lahus, kuid tekkinud on vaidlus lapsega suhtlemiskorra suhtes. Poolte vahel on tekkinud vaidlus selle üle, kes võtab lapse lasteaiast ning üldised probleemid lapsega suhtlemisel. Kostja on käinud lapsel järgi joobes olekus, millega seab ohtu lapse elu ja tervise. Hageja ei ole teinud kostjale mingeid takistusi lapsega kokkusaamiseks ning suhtlemiseks ega kavatse seda ka tulevikus teha. Hageja leiab, et pooltevaheline lapsega suhtlemise kord peaks olema järgmine:

1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2 Kostjal on õigus viibida koos pojaga nädalavahetustel eelnevalt kokkulepitud päeval kell

10.00 – 14.00 hageja elukohas või selle vahetus läheduses (arvestades lapse üldist elurütmi). Pikemad väljasõidud toimuvad poolte kokkuleppel hageja juuresolekul;

3. Öösiti viibib poeg hageja juures. Kui hageja viibib ööseti tööl, siis viibib poeg lapsehoidjaga hageja elukohas.

4. lasteaias käib pojal järgi hageja;

5. pooled ei vii poega kuni tema 18-aastaseks saamiseni Eesti Vabariigist välja ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta;

6. punktid 2,3 ja 4 kehtivad kuni lapse 10-aastakseks saamiseni.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 3950 krooni ( koos tulumaksuga) ning kindlaks määrata lapsega suhtlemiskord.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja igakuiselt maksnud elatist 1500 krooni. Kostja on nõus alates 01.01.2006.a maksma elatisena 1600 krooni kuus.

EESTKOSTEASUTUSE ARVAMUS

Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on eestkosteasutus sõlminud poolte vahel kokkuleppeid lapsega suhtlemiskorra osas. Hageja nõue, et pooled ei takista teineteisel lapsega suhelda ja kohustuksid käituma viisakalt ning üksteise mainet mitte kahjustavalt, peaks olema iseenesest mõistev ning vanemad peavad seda igas olukorras järgima. Lapse emal on olnud halbu kogemusi, kus lapse isa on ema halvustanud lapse juuresolekul, mistõttu selline nõue on arusaadav. Nõudele, et hageja annab võimaluse kostjal suhelda lapsega igal nädalavahetusel kella 10.00 – 14.00, eestkosteasutus vastu ei ole, kuid arvestama peaks asjaoluga, et kostja töötab vahetustega.

Võib tekkida olukord, kus lapse isal jäävad kohtumised lapsega liiga harvaks, kuna tema puhkepäevad ei lange kokku nädalavahetustega. Eestkosteasutusel on hea meel, et hageja lubab kostjat lapsega pikematel väljasõitudel olla koos kostjaga. Eestkosteasutus arvab, et lapse huvidest lähtuvalt on selline ettevõtmine teretulnud, sest laps viibib siis koos mõlema vanemaga. Kolmandas punktis soovib hageja, et laps ööbiks ainult hageja juures. Hagejal on halb kogemus, kus peale seda, kui laps ööbis kostja juures, on laps rahutu, ei kuuletu ning teda on väga raske kodusele režiimile tagasi saada.

Kui pooled saaksid kokkuleppele, et ei toimuks omavahelisi riidusid, mis teevad suhted pingeliseks, siis eestkosteasutus ei näe vajadust, et laps ööbiks ainult hageja juures. Kokkuleppe sõlmimisel eestkosteasutuses lubas hageja kostjal kasutada võimalust jätta last ööseks, mida oli ka kostja poolt kasutatud. Lapsehoidja teenuse kasutamine hageja poolt on igati arusaadav. Laps võib haigeks jääda ning ette võib tulla vanemate poolt ettenägematuid ärasõitmisi, mistõttu on alati võimalik lapsehoidja poole pöörduda. Neljandas punkti, et lapsel käib lasteaias järgi ainult hageja, osas on eestkosteasutus seisukohal, et lapse isa peaks samuti kursis olema argimuredega lapse kasvatamisel ning sinna hulka kuuluks ka lapse lasteaiast võtmine, kui see ei kahjusta last.

Kokkuleppe sõlmimisel eestkosteasutuses oli lapse isale see võimalus antud ning siis probleeme ei tekkinud. Viies punkt, s.o, et pooled ei vii ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta poega riigist välja, on lapse huvidest lähtuvalt mõistetav. Kuuendas punktis väljatoodud viide 4.punkti kohta, et lasteaiast võtab lapse hageja 10.eluaastani, et ole korrektne, sest laps läheb alates 7.eluaastast kooli. Eestkosteasutus on seisukohal, et lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramine on lapse huvidest lähtuv.

EELISTUNG

Eelistungil 20.02.2006.a palus hageja hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt on ta palganud lapsehoidja, kellele tuleb igakuiselt maksta 2000 krooni kuus. Hageja teeb ettepaneku, et isa võiks lapsega suhelda kaks korda nädalas hageja juures.

Kostja soovis lapsega kohtuda puhkepäevadel kella 9-12 ning kui hageja on tööl, siis ka lapse lastaiast ära võtta. Kostja soovib osa võtta lapse kasvatamisest. Ta oli nõus ise lapse järgi vaatama, kuid hageja sellega ei nõustunud. Kostja on nõus maksma elatist 1600 krooni kuus. Hageja poolt nõutavat summat ta võimeline maksma ei ole.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja haginõude juurde ning palus hagi rahuldada ning elatise välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja esindaja seletuste kohaselt ei ole poolte vahel lapsega suhtlemiskorra osas väga suuri erimeelsusi, probleemid tekivad siis, kui kostja tarvitab alkoholi. Pooled on sõlminud eelnevalt kokkuleppe suhtlemiskorra määramiseks. Suhtlusemisskorra punkti 4 osas on hageja nõus, et lasteaias käib pojal järgi hageja või pooled koos. Samuti on hageja nõus muutma punktis 6 sätestatud vanusepiiri. Hageja soovib suhtlemiskorra määramist, kuna aeg ajalt on poolte vahel erimeelsusi. Hageja ei ole nõus kostja poolt pakutud elatise suurusega. Hagejal on vajadus kasutada lapsehoidjateenust, mis maksab kuus 2000 kuni 2500 krooni.

Kostja on nõus maksma 1 600 krooni kuus, kuna suvekuudel on ta töötasu väiksem, sest tööpäevi on vähem. Kostja seletuste kohaselt on pooled viimasel ajal koos elanud ning kostja on kandnud elamise kulud. Lapsehoidja vajadus ei ole tõendatud. Hoidjat on ta näinud ainult ühel korral ning ei tea, kas hageja talle üldse tasu maksab. Lapse järgi võiks vaadata kostja ema. Vanaema on viimased 4 kuud last lasteaeda viinud ja toonud, kui pooled on tööl.

Kostja esindaja palus määrata lapsega suhtlemiskord ning välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1600 krooni. Tõendatud ei ole kulud hoidja tasule. Lapse ja isa vahel ei ole mingeid konflikte, konfliktid võivad olla poolte vahel. Lapse pole konflikte ka vanavanematega, tal on seaduslik õigus oma sugulastega suhelda. Olukorras, kus on vanaema ja vanaisa, kes on nõus ja võimelised lapse järgi vaatama, ei ole mingit vajadust palgata lapsele hoidjat. Isa peaks saama osa võtta lapse kasvatamisest ning tal peaks olema õigus last lasteaiast ära võtta, kui ema on tööl ja ei saa lapsele järgi minna. Tõendatud pole, et kostja oleks läinud lasteaeda ebakaines olekus. Ühel puhkepäeval peaks laps olema isa juures kella 10-19.

Eestkosteasutuse esindaja seletuste kohaselt pöördusid pooled nende poole kokkuleppe sõlmimiseks, mis vormistati poolte töögraafiku alusel. Senini sõlmitud graafikutest on pooled kinni pidanud. Väljasõidud, kus osalevad mõlemad pooled, on lapse huvides. Kostja on väga hea isa, ta saab oma kohustustega hakkama. Ta oskab süüa teha, hoolitseb lapse eest. Pooled peavad lapse huvidest lähtudes leidma ühise keele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kuulanud ära protsessiosaliste seletused ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Elatise väljamõistmine

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

OÜ Grom Radoon tõendi (tl 11) kohaselt on I K keskmine töötasu ajavahemikus detsember 2004 kuni mai 2005.a olnud 2420,83 krooni.

Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevanduse tõendi (tl 39) kohaselt on O T´i keskmine töötasu ajavahemikus august 2005.a kuni jaanuar 2006.a olnud 15 482,83 krooni.

Hageja on hagiavalduses väitnud, et lapse vajadusi kataks osaliselt elatis summas 3950 krooni. Samas ei ole hageja kohtule ühtegi lapse vajadusi kinnitavat tõendit ega ka kulude arvestust esitanud. Kuigi hageja väitel tuleb tal lapsehoidjale kuus 2000 krooni maksta, ei ole hageja kohtule ühtegi seda väidet kinnitavat tõendit esitanud. Kostja on nõustunud elatisena maksma kuus 1600 krooni.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni

aastasele lapsele kulub

1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvesse võtnud poolte varalist seisundit ning lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat kostjalt elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1600 krooni alates 31.03.2006.a kuni poja täisealisuseni, s.o. 10.04.2020.a või poolte varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

Lastega suhtlemise korra kindlaksmääramine

Lapsevanema õigus ja kohustus last kasvatada kestab edasi ka pärast perekonnast lahkumist. Perekonnaseaduse (PkS) § 52 lg 1 sätestab, et lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 sätestab, et juhul, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Lapse eest hoolitsemise kohustust täpsustab lastekaitse seaduse (LK) § 25 lg 1, mille kohaselt lapse vanemad või hooldajad on kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada.

PkS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

LKS § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Seega eeldab seadus, et lapse huvides on suhete säilitamine mõlema vanemaga kui ka vanavanematega.

LKS § 3 lähtuvalt tuleb asja otsustamisel seada esikohale lapse huvid. Lapse huvides on säilitada kontakt mõlema vanemaga maksimaalsel määral, mida võimaldab lapse vanus ja arengutase ning vanemate võimalused tagada lapsele turvaline olustik (LKS § 28). Asja materjalidest nähtub, et poolte ühine laps D on käesoleval ajal ligi 4 aasta vanune. Laps käib lasteaias ning suhtub mõlemasse vanemasse hästi. Lapse ema väidete kohaselt on kostja käinud lapsel lasteaias järgi joobes olekus ning seadnud sellega ohtu lapse elu ja tervise. Samuti leiab hageja, et põhjendatud ei ole lapse ööbimine kostja pool. Samas ei ole hageja oma väiteid kinnitavaid tõendeid esitanud

Kuna poolte vahel ei ole vaidlust hagiavalduses esitatud lapsega suhtlemiskorra punktide 1 , 5 ja

6 osas ning eestkosteasutuse kirjaliku arvamuse /tl 24-25/ kohaselt on hageja poolt esitatud suhtlemiskord lapsega igati põhjendatud, siis kohus määrab lahus elava vanema suhtlemiskorra hageja poolt soovitud viisil, tehes vaid paranduse punktis 6 märgitud lapse vanuse osas. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning lähtunud lapse huvidest, leiab põhjendatud olevat määrata, et kostjal on õigus viibida pojaga nädalavahetusel eelnevalt kokkulepitud päeval kella 10.00 – 19.00. Kohtu arvates on lapse huvides väljasõidud ja muu eakohane tegevus koos mõlema vanemaga. Samuti leiab kohus, arvestades, et tegu on väikelapsega, et põhjendatud on kindlaks määrata, et üldjuhul viibib laps ööseti ema elukohas ning lasteaias käib lapsel järgi hageja või pooled koos. Vanemate omavahelisel kokkuleppel võib eelnimetatud korda alati muuta. Samas leiab kohus, et poolte lapsega suhtlemiskorda ei ole põhjendatud märkida, et ööseti hageja tööl viibides viibib laps koos hoidjaga, sest antud asjaolu võib piirata võimalust kostjal (samuti ka näiteks vanaemal) ööseti hageja elukohas lapse järgi vaadata. Samas ei keela antud asjaolu hagejal vajadusel lapsehoidjat kasutada.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat määrata kindlaks poolte lapsega suhtlemise kord järgmiselt: 1. Pooled ei tee teineteisele takistusi lapsega suhtlemisel, ei halvusta teineteist lapse juuresolekul ning kohustuvad omavahelistes suhtes ja suhetes lapsega käituma viisakalt ning mitte kahjustama üksteise mainet kolmandate isikute silmis;

2 O T ´il on õigus viibida koos pojaga nädalavahetustel eelnevalt kokkulepitud päeval kell

10.00 – 19.00 hageja elukohas või selle vahetus läheduses (arvestades lapse üldist elurütmi). Pikemad väljasõidud toimuvad poolte kokkuleppel I K juuresolekul;

3. öösiti viibib poeg I K elukohas;

4. lasteaias käib pojal järgi I K või pooled koos;

5. pooled ei vii poega kuni tema 18-aastaseks saamiseni Eesti Vabariigist välja ilma teise vanema eelneva kirjaliku nõusolekuta;

6. punktid 2,3 ja 4 kehtivad kuni lapse 7-aastaseks saamiseni.

Kohus määrab kindlaks lapsega suhtlemise korra, avaldades seejuures lootust, et lapse vanemad suudavad korra täitmisel tekkinud jooksvad küsimused lahendada rahumeelsete läbirääkimistega. Kohus leiab, et poolte omavahelised ebakõlad ei tohi ega saa piirata kostja õigust lapsega suhelda. Kohus märgib O T´ile, et ta on kohustatud lapsega olles jälgima oma käitumist ja harjumusi, et tagada lapse turvalisus ajal, kui laps viibib temaga. Kohus märgib I K´le, et vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg 1, § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, §

632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 07.07.2005.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 19 200 krooni (12x1600).

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1400 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Pooled teiselt poolelt menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole.

Helgi Vinni Kohtunik