2-05-17394/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

17. aprill 2006.a., Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-17394 (endine number 2/25-24202/05) Tsiviilasi S.B avaldus R.Bile eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja S.B Puudutatud isik R.B Puudutatud isiku R.Bi määratud korras esindaja vandeadvokaat A.L Puudutatud isik Tallinna Linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) Puudutatud isiku Tallinna Linna lepinguline esindaja K.K-E Kohtuistungi toimumise aeg

4. aprill 2006.a. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S.B avaldus.

2. Määrata R.Bi () eestkostjaks S.B) tähtajaga 17.aprill 2009.a.

3. S.Bl tagada R.Bi pidev järelevalve, juhendamine ja hooldus.

4. R.Bi psüühiline seisund ei võimalda tal teostada iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ega valimisõigust. Kohtukulude jaotus

1. Kohtukulud jätta S.B kanda.

2. Välja mõista S.Blt riigituludesse postikulu 123.20 (ükssada kakskümmend kolm krooni

20 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-17394, postikulu. Edasikaebamise kord

Menetlusosalised on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud

27.09.2005.a. esitas S.B avalduse oma pojale R.Bile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on R.B sünnist saati raske puudega invaliid, kelle tervislik seisund on väga halb ja kes vajab eestkostet. Avaldaja soovib, et kohus määraks teda R.Bi eestkostjaks.

Harju Maakohus kaasas 04.10.2005 määrusega menetlusse eestkosteasutusena Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu) ja määras 24.10.2005 R.Bile riigi õigusabi osutavaks advokaadiks Andres Lusmäe.

17.10.2005 ekspertiisimääruse alusel viis riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert Jüri Ennet läbi psühhiaatriaekspertiisi.

Kohus leidis Perekonnaseaduse (PKS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. R.B on sündinud 03.09.1987 ja on seega täisealine. Ekspertiisiaktist nähtub, et R.B ei ole iseseisvalt võimeline teostama oma varalisi ja isiklikke õigusi. Seega on isikule eestkostja määramine vajalik.

PKS § 93 lg 1 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. PKS § 95 lg 1 kohaselt teeb ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks eestkosteasutus. Avalduse on esitanud eestkostet vajava isiku ema, taotledes enda määramist eestkostjaks. Eestkosteasutus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 523 kohaselt toetanud S.B avaldust.

TsMS § 524 lg 5 p 1 kohaselt ei pea kohus eestkostet vajavat isikut isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad eksperdiarvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Ekspertiis tuvastas, et R.Bil on sünnitrauma, tserebraalparalüüs. Tekkisid tõsised kehalise ja vaimse arengu häired, tekkis epilepsia grand mal hoogudega. Oli korduvalt uuringutel ja ravil nii neuroloogide kui ka psühhiaatrite juures. R.B on lapseeast saadik invaliid, töövõime kaotus 100%. On olnud pidevalt koduse hooldamise, järelevalve ning juhendamise all. R.B ei ole võimeline orienteeruma ajas, kohas, enda isikus, situatsioonis. Kognitiivsed võimed on häiritud. Vaimse arengu peetus alates lapseeast. Lugeda ei oska, numbreid ei tunne, aastaaegu ei tea. Mõtlemisvõime ja mälu omandamisvõime puudulik. Enda eest hoolitsemise võime raske vaimse puude tõttu puudubsügav vaimne alaareng. Sügava vaimse puude tõttu vajab pidevalt juhendamist, suunamist, järelevalvet.

Eksperdi arvamusega on tõendatud, et R.Bil esineb nõrgamõistuslikkus – sügav vaimne alaareng, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, tema psüühiline seisund ei võimalda tal teha iseseisvalt tehinguid, teostada valimisõigust ega võtta osa kohtuistungist.

Eestkosteasutuse koostatud kodukülastuse aktist nähtub, et R.B on sügava puudega inimene, kes võõraste inimestega kokku puutudes muutub väga ärevaks, häälitseb valjult. R.Bi lävimine võõraste inimestega on väga probleemne. Kohus leiab, et isiku tervislikku seisundit arvestades on eestkostet vajava isiku isiklik ärakuulamine ebaotstarbekas.

PKS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Avaldaja on eestkostet vajava isiku emana hooldanud R.Bit sünnist saadik. Kohtul puuduvad tõendid, mis välistaksid avaldaja eestkostjaks määramist. Avaldaja on vastavalt

PKS § 95 lg-le 2 andnud kirjaliku nõusoleku enda eestkostjaks määramiseks. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et S.B avaldus R.Bile eestkostja määramiseks tuleb rahuldada ja S.B määrata R.Bi eestkostjaks tähtajaga 17. aprill 2009.a. Eestkoste tuleb seada eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. S.Bl tuleb tagada R.Bi pidev järelevalve, juhendamine ja hooldus. R.Bi psüühiline seisund ei võimalda tal teostada iseseisvalt oma varalisi ja isiklikke õigusi ega valimisõigust.

TsMS § 526 lg 2 p 5 kohaselt märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

TsMS § 531 lg 6 kui eestkoste seatakse eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse ja isik kaotab valimistel hääleõiguse, samuti kui selline eestkoste lõpeb muul põhjusel kui eestkostetava surma tõttu või kui sellist eestkostet piiratakse, teatab kohus sellest ka valijate nimekirja pidavale asutusele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 12 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja. TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub avaldajalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 123.20 krooni riigituludesse.

TsMS § 527 lg-te 1, 2 ja 3 kohaselt kui eestkostja või eestkostetav seda taotleb või kohus peab seda vajalikuks, määrab kohus eestkoste seadmisel või hiljem kindlaks ka eestkostjale eestkostetava arvel makstava tasu suuruse ja hüvitatavad kulud ning nende võimaliku ettemaksu suuruse; eestkostjale riigi arvel hüvitatavad kulud ja makstava tasu ning nende võimaliku ettemakse suuruse, kui vastavalt seadusele võib nõuda nende maksmist riigilt; maksetähtaja ja maksete suuruse, mida eestkostetav peab riigi poolt eestkostjale makstava raha katteks riigile tasuma. Eestkostetav võib kulude kandmisel taotleda menetlusabi andmist. Enne kulude kohta määruse tegemist peab kohus eestkostetava ära kuulama.

TsMS § 531 lg 1 kohaselt jõustub eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus selle eestkostjale kättetoimetamisega.

Viivi Villemson Kohtunik