2-06-2658/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-2658

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht

13. aprill 2006. a Rakvere Tsiviilasja number 2-06-2658 Tsiviilasi A K hagi M B ja K L vastu 1001 krooni nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad HAGEJA A K, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx; esindaja I A- xxxxx.

KOSTJA M B, isikukood xxxxx, elukoht xxxxxx

KOSTJA K L, isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxx; nõustaja mõlemal kostjal S S, asukoht xxxxx.

RESOLUTSIOON Jätta A K hagi M B ja K L vastu 1001 / üks tuhat üks/ krooni nõudes läbivaatamata.

Selgitada hagejale õigust esitada eraldi taotlus riigilõivu tagastamiseks.

Jätta poolte kulud õigusabile nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus 30 päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates Viru Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu.

Asjaolud

Viru Maakohtu menetlusse saabus 08.02.2006 AK hagi kostjate vastu üürisuhtest tuleneva võla nõudes.

Kostjatelt 01.03.2006 saabunud kirjalikus vastuses hagile leiti, et hagile lisatud lepingu p.1.1. kohaselt ei ole hageja mitte üürileandja, vaid viimase esindaja ja seega hagejaks saab olla üksnes see isik, kelle nimel hageja sõlmis üürilepingu. Esitatud hagimaterjal ei võimalda aga selle isiku nime tuvastada.Kuivõrd seda isikut ei ole võimalik kindlaks teha, taotlesid kostjad hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg.1 p.7 alusel

Suuliselt istungil jäi hageja esialgselt oma nõude juurde, selgitades, et ta on saanud Õ V 14.10.2004 volituse, mis võimaldas tal üürisuhet sõlmida ja selle alusel ka nõudeid esitada.

Kostjad suuliselt istungil jäid selle juurde, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuivõrd esindussuhtest tulenevalt ei ole A K endal nõudeõigust kostjate vastu. 14.10.2004 volikirja kohaselt sai A K üürisuhtest tulenevaid nõudeid esitada üksnes Õ V nimel, mitte aga iseseisva nõudjana/hagejana. Hagi läbivaatamata jätmise alust on võrreldes kirjaliku vastuse esitamise seisuga muudetud ning sellena paluvad kostjad kohaldada TsMS § 423 lg.2 p.1: esitatud hagis ei ole toodud asjaolusid, et kuidagi oleks rikutud A K kui hageja subjektiivseid õigusi, sest A K on tegutsenud ja saab tegutseda üksnes üürileandja esindajana, seega ka õigused ja kohustused saavad tekkida üksnes üürileandjal, mitte tema esindajal.

Hageja möönab, et volikiri, mille alusel ta tegutses, on sõnastatud tegutsemiseks Õ V „nimel“. Hageja kinnitab, et Õ V tuleb vajadusel ise hagiga kohtusse, sest summat ju endiselt kostjate poolt tasutud ei ole.

Õiguslik põhjendus

TsMS § 423 lg.2 p.1 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilisele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

TsMS § 425 lg.1 kohaselt kohus jätab hagi läbivaatamata määrusega.

TsMS § 426 lg.1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sana hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 427 kohaselt maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebse.

TsMS § 661 lg.2 kohaselt määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbivaatamata jätmise määruse peale on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Kohus leiab, et hageja, kes on hagile lisanud üürilepingu, miilles ta on osalenud üürileandja esindajana ja kes on esitanud esindajaks olemise tõenduseks vaidlusalust perioodi puudutavana 14.10.2004 talle Õ V pool väljaantud volikirja, ei ole nimetanud faktilisi asjaolusid, mille põhjal saaks tuvastada, et A K oli õigus enda nimel üürisuhtest tuleneva nõude esitamiseks kostjate vastu. 14.10.2004 volikirja kohaselt oli A K volitus tegutseda Õ V „nimel“, seega tulnuks selliselt ka haginõue vormistada.

Pärast pooltega TsMS § 351 kohaselt asjaolude selgitamist, et antud asjaolude pinnal on võimalik kas jätta hagi kohtuotsusega rahuldamata või jätta hagi läbivaatamata, on mõlemad pooled leidnud, et otstarbekam on asja lahendamine määrusega, kuivõrd see võimaldab tulla õigel isikul uuesti hagiga kohtusse ja võimaldab hagejal tagasi saada hagilt tasutud riigilõivu.

Kohus leiab, et kostjate taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 150 lg.1 ja 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

TsMS § 150 lg.3 kohaselt tuleb nõue riigilõivu tagastamiseks esitada hiljemalt enne kolme aasta möödumist selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma

Kuludena on esitatud hageja poolt taotlus riigilõivu ja õigusabikulude osas ning kostja poolt taotlus õigusabikulude osas.

Kohus leiab, et antud asjas on mõistlik jätta kummagi poole kulud õigusabile poolte endi kanda.

Hageja esindaja taotlus on esitatud TsMS § 175 alusel Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr. 306 kehtestatud piirmäärast suuremas summas ja sellest teadlikkust kinnitab ka hageja ise. Arvestades lubatud maksmiaalset hüvitatava kulu suurust 2500 krooni ja kostja esitatud õigusabi kulude väljamõistmise taotluses toodud summat 2000 krooni, leiab kohus, et tegemist on põhimõtteliselt võrdsete kuludega, mis omakorda annabki põhjendi jätta kummagi poole õigusabi kulud poole enda kanda.

Riigilõivu osas on hagejal õigus esitada kohtule taotlus selle tagastamiseks.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann

Ärakiri õige Nooremreferent

M.Kaegas

Kohtumäärus jõustus 05.juulil 2006.a Viru Ringkonnakohtu määrusega, kusjuures kohus m ä ä r a s : Tühistada Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus osas, millega jäeti poolte kulud õigusabile nende endile kanda ja selles osas saata asi uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud kohtule. Muus osas jätta Viru Maakohtu 13.04.2006 määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohtu määrus on lõplik ega kuulu edasi kaebamisele.

Nooremreferent

M.Kaegas