2-05-21042/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-05-21042

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-05-21042

Tsiviilasi

AS EMT hagi Y.H vastu 4868,26 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS EMT (registrikood 10096159, asukoht XXX 19095

Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Ants Soone

(postiaadress Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4 10151 Tallinn),

Kostja Y.H (isikukood XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista Y.H’ ilt AS EMT kasuks võlg kokku summas 4868 (neli tuhat kaheksasada

kuuskümmend kaheksa) krooni 26 senti (põhivõlg 2434.13 krooni; viivis 2434.13 krooni).

Välja mõista kostja Y.H’ ilt hageja AS EMT kasuks menetluskulud 663 (kuussada

kuuskümmend kolm) krooni ja 45 senti.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

2-05-21042

olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Nõuded kajale on sätestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hageja esitas 28.11.2005.a. kohtule hagi Y.H vastu võla summas 4 868,26 krooni

väljamõistmiseks. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja kostja

23.05.2001.a. liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust

(lisa 1). Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B03023589510 ning B03033862174

kokku summas 2 434,13 krooni (lisa 2). Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud

rahalist põhikohustust.

Hageja on arvestanud viivist kuni 18.11.2005.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3 465,36

krooni. Viivisearvestus on toodud järgnevalt tabelis. Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga

on, lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõtetest, hageja huvitatud viivisest põhivõla

ulatuses, s.o summas 2 434,13 krooni.

Arve nr

Summa

EEK

Tähtaeg

Tasutud

ELK

Viivitatud

päevi

Viivis EEK

B03023589510

1814,00

20.03.2003

2604,00

B03033862174

620,13

20.05.2003

861,36

Kokku:

2434,13

3465,36

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne l. juulit 2002.a. sõlmitud

kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigus-

seaduses sätestatut. Kestvusleping on püsiva kohustuse või korduvate kohustuste täitmisele

suunatud leping (VÕS § 195 lg 3).

VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu

lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 3).

Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2.

tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale.

Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil xxx. Aadressi muutumisest ei ole kostja

hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel

2-05-21042

võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide

muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt

tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt tingimuste punktile 5.12.

ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võla-

usaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Lähtudes VÕS §-s 5 sätestatud

dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis 5.13. kokku viivises

määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10. kohaselt loetakse

makse tasutuks summa laekumisel hagejale.

Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 4 868,26 krooni, millest rahaline põhikohustus

moodustab 2 434,13 krooni ning viivis 2 434,13 krooni.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle

kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg

1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja

põhjendatud kulud esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti

hagi rahuldatud osast.

Kohtukulude hüvitamise õigus on poolel, kes enne kohtuvaidlusi esitab kohtule kohtukulude

nimekirja ning kuludokumendid (TsMS § 60 lg 3). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2001.a.

lahendi kohaselt tsiviilasjas nr. 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla inter alia dokument,

millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja kohustust tasuda

esindaja poolt osutatud õigusabi eest viis protsenti esitatud hagi hinnast tuleneb poolte vahel

sõlmitud lepingust. Hageja taotleb kostjalt kasutatud õigusabi eest 243,45 krooni

väljamõistmist. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste punkti 10.2. kohaselt lahendatakse

vaidlused osapooltevaheliste läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimised tulemust ei anna,

lahendatakse vaidlus Tallinna Linnakohtus või Tartu Maakohtus. Hageja esitades hagi Tartu

Maakohtule leidis, et vaidlus tuleb lahendada Tartu Maakohtus. Lähtudes ülaltoodust ning

juhindudes VÕSRakS § 12 lg l, VÕS §-dest 5, 8 lg 2, 76 lg 1,100,101 lg 1 p-d 1 ja 6,113 lg 1,

195 lg 3, TsMS §-dest 60 lg 1, 2 ja 3, 61 lg 1 p l, 137,140 lg 1,146 palub hageja: 1) hagiavaldus

rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg summas 4 868,26 (neli tuhat kaheksasada

kuuskümmend kaheksa krooni ja kakskümmend kuus senti) krooni; 3) mõista kostjalt hageja

kasuks kohtukuluna välja riigilõiv summas 420,00 (nelisada kakskümmend) krooni; 4) mõista

kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja talle esitatud õigusabi eest kantud kulu summas 243,45

(kakssada nelikümmend kolm krooni ja nelikümmend viis senti) krooni.

23.01.2006.a. Tartu Maakohtu määrusega anti tsiviilasi nr. 2-05-21042 AS EMT hagi Y.H vastu

4868,26 nõudes kohtualluvuse järgi üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale /t.l 34-35/.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 38-41/.

KOHTU SEISUKOHT

2-05-21042

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega

hagi rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse

võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 22.02.2006.a. ning määras

vastamise tähtajaks 14 päeva hagi kättesaamisest alates /t.l 38-40/. Kostjale on menetlus-

dokument kätte toimetatud hoiustamisega dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas post-

kontoris, kelle tööpiirkonnas asub dokumendi kättetoimetamise koht, millega kostja oli ise nõus /

t.l 41/. Kostja ei ole oma täpset aadressi kohtule teatanud, vaid ütles, et kirjad saata talle aadressil

xxx, täpset aadressi ei olegi vaja, sest kirjad tulevad M sideasutusse ja edastatakse siis temale /t.l

33/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud

nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks kohtukuluna välja riigilõiv 420 krooni ja

õigusabikulud 243,45 krooni /t.l. 4, 19/.

Kuna käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist

01.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni

kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (alus TsMS ja TMS RakS § 3).

Seega TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 420 krooni ja õigusabikulud 243,45 krooni, kokku

663.45 krooni.

Kristel Pedassaar

kohtunik