2-06-4736/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-06-4736

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-06-4736

Tsiviilasi

AS EMT hagi G.V vastu võla 1587,92 krooni nõudes.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja AS EMT, hageja lepinguline esindaja volikirja alusel

Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4 Tallinn

10151),

Kostja G.V (isikukood XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2.Välja mõista kostjalt G.V-lt AS EMT kasuks võlg kokku summas 1587,92 (üks tuhat

viissada kaheksakümmend seitse) krooni 92 senti (põhivõlg 793.96 krooni ja viivis 793.96

krooni).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja AS EMT menetluskulud kostja G.V kanda.

2. Kostja peab tasuma riigile kohtukulud s.o menetlusdokumentide kättetoimetamise

kulud.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Nõuded kajale on sätestatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

1(3)

2-06-4736

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

01.03.2006.a. esitas AS EMT kohtule hagi G.V vastu võla kokku 1630,60 krooni (s.o põhivõla

815,30 ja viivise 815,30 krooni) väljamõistmiseks. Hageja palub kohtult ka menetluskulude

jaotust menetlusosaliste vahel. Nõude aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja

kostja 14.09.2001.a. liitumislepingu (edaspidi leping), mille alusel osutas hageja kostjale

teleteenust (lisa 1). Kostja kohustus osutatud teenuse eest tasuma.

Vastavalt Lepingule esitas hageja kostjale arved nr. B03023700768, B03013484925 kokku

summas 815,30 (lisa 2). Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust täitnud.

Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni

hagi esitamise kuupäevani 16.02.2006.a. Kostja on olnud viivituses 1045 päeva. Kostja

viivisevõlg hageja ees on 1277,98 krooni. Viivise arvestamisel on aluseks võetud kuu

pikkusega 30 päeva ja aasta pikkusega 360 päeva. Viivise arvestus: 0,15%päevas x 815,30

krooni = 1,22 krooni/päevas,1,22 krooni x 1045 päeva =1 277,98 krooni.

Tulenevalt sellest, et viivis ületab põhivõlga ning lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse

põhimõtetest, pidades ühtlasi silmas Eesti Vabariigi kohtupraktikat (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahend tsiviilasjas nr. 3-2-1-6605), on hageja huvitatud viivisest põhivõla

ulatuses, s.o. summas 815,30 krooni.

VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmist selle rikkumisel.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100

sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine sh. täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 annab võlausaldajale õiguse

kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

Lepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha. Lepingu

lahutamatuks lisaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused (Tingimused; lisa 3).

Tingimuste punkti 3.2.1. kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st. vastavalt punktile 3.2.2.

tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud arvelduste korrale.

Hageja esitas kostjale arved lepingus märgitud aadressil: xxx. Aadressi muutumisest ei ole

kostja hagejat teavitanud. Vastavalt Tingimuste punktile 3.2.5. alt 1 kohustus kostja esimesel

võimalusel teavitama hagejat oma nime, aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide

muutumisest koos uute andmete esitamisega. Eelnevast tulenevalt tuleb lugeda kostja vastavalt

Tingimuste punktile 3.4. arved saanuks. Arvete mittesaamine vastavalt Tingimuste punktile

5.12. ei vabastanud siiski kostjat tasumise kohustusest.

VÕS § 101 lg. 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 1131gle 1 võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas, kui lepinguga ei ole ette nähtud

kõrgemat intressimäära. Lepinguga kõrgemat intressimäära ette nähtud ei ole. Lähtudes VÕS

§-s 5 sätestatud dispositiivsuse põhimõttest leppisid hageja ning kostja tingimuste punktis

5.13. kokku viivises määraga 0,15 % päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti

5.10. kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale.

Eelnevast lähtudes võlgneb kostja hagejale 1 630,60 krooni, millest rahaline põhikohustus

moodustab 815,30 krooni ning viivis 815 krooni.

2(3)

2-06-4736

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuse või menetlust lõpetavas määruses.

Vastavalt TsMS § 1621g 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Samuti tuleb hüvitada vajalikud kohtuvälised kulud, milleks on ka menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidukulud.

Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude

jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

01.10.2001.a. lahendi kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01 võib kuludokumendiks olla

muuhulgas dokument, millest nähtub esindaja osutatud õigusabi eest tasumise kohustus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg. 1 p-st 4 lähtudes teatab hageja, et on

nõus asja kirjaliku menetlemisega ning ei pea vajalikuks asja läbivaatamist kohtuistungil.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt esitatakse füüsilise isiku vastu hagi tema elukoha järgi ja

juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes VÕS §-dest

5, 8 lg 2, 76 lg 1,100,101 lg 1 p-d 1 ja 6, 113 lg 1, TsMS §-dest 2, 3 lg. 1, 9 lg 1, 11 lg 1, 79

lg 1, 124 lg 1,133 lg 1 ja 2, 138 lg 1 ja 2, 144 lg 1 ja 2, 162 lg 1 ja 2, 173 lg 1 ja 3, 362 lg

1, 363 palub hageja 1) hagiavaldus rahuldada; 2) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg

summas 1630,60 krooni; 3) esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

13.03.2006.a. esitas hageja kohtule taotluse hagi hinna vähendamiseks. Taotluse kohaselt on

hageja ekslikult märkinud hagiavalduses vale põhiosa, millest tulenevalt on vale ka põhiosalt

arvutatud viivis. Õige põhiosa peab olema 793,96 krooni ja põhiosalt arvutatud viivis 793,96

krooni. Lähtuvalt eeltoodust ja tuginedes TsMS § 206 lg. 1 vähendab hageja oma nõuet 42,68

krooni võrra. Hageja jääb muus osas oma nõude juurde ja palub kohtul välja mõista kostjalt

hageja kasuks põhiosa summas 793,96 krooni ja viivis summas 793,96 krooni, kokku 1587,92

krooni.

KOSTJA SEISUKOHT

Menetlusdokumendid on kostja G.V-le väljastatud tema registrijärgsesse elukohta (tl.25).

Kostja ei ole kohtule ettenähtud tähtajaks vastanud /t.l 27-29, 30/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega

hagi rahuldada.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse

võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.03.2006.a., kohustades

kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 27-29/.

Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmisega tema

eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule 11.03.2006 /t.l.

30/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise

tagajärgedest.

3(3)

2-06-4736

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud

nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa

arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele

samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle

kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 173 lg 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud

ja tasuma riigile menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.

TsMS § 174 lg 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava

summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid

kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude

nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse

kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177

lg 1).

Kristel Pedassaar

kohtunik

4(3)