Legislator Case Law & Legislation
3-06-363/4 ECLI:EE:TLRK:2006:3.06.363.13615 AI generated

3-06-363/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-06-363/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtumäärus

Legislator summary

AI generated

Riigikohtu 08.02.2006 määrusega haldusasjas nr 3-7-1-2-750 jäeti E. S. kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, kuna see on põhjendamatu. E. S. palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses kohustada Riigikohut võtma kassatsioonkaebus menetlusse, kaasata menetlusse kostjana * OÜ ja hagi tagamiseks keelustada ja peatada kostjate AS *, AS *, OÜ *, J. K. ja OÜ * tehingud Tallinnas * asuva elamuga.

Legislator headnote

AI generated

3-06-363/4 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

Keywords

AI generated
constitutional requirement reasonableness hardship grounds restricted right of inspection electrical and radio equipment requesting state
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-363 Haldusasi E. S. kaebus Riigikohtu kohustamiseks võtta kassatsioonkaebus menetlusse ja kaasata menetlusse kostjana * OÜ Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus

E. S. määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta E. S. määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 1. märtsi 2006. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu

15 päeva jooksul selle saamisest. Määruskaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Riigikohtu 08.02.2006 määrusega haldusasjas nr 3-7-1-2-750 jäeti E. S. kassatsioonkaebus menetlusse võtmata, kuna see on põhjendamatu.

2. E. S. palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses kohustada Riigikohut võtma kassatsioonkaebus menetlusse, kaasata menetlusse kostjana * OÜ ja hagi tagamiseks keelustada ja peatada kostjate AS *, AS *, OÜ *, J. K. ja OÜ * tehingud Tallinnas * asuva elamuga.

3. Tallinna Halduskohtu 01.03.2006 määrusega tagastati kaebus HKMS § 11 lg 4 alusel. Halduskohus leidis, et vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 146 ja kohtute seaduse (KS) §-le 2 tegeleb kohus õigusemõistmisega ega teosta avalik-õiguslikke haldusülesandeid. Õigusemõistmist läbiviiv või selles osalev organ ei ole haldusorganiks, küll on aga haldusorganiks täitevvõimu asutused, kui nad teostavad täitevvõimu ja seadusandlikku võimu, samuti Riigikogu Kantselei ja kohtuasutused, kui nad täidavad abistava iseloomuga haldusülesandeid. Kaebus on esitatud kohtuvõimu poolt antud määruse peale, mis ei ole haldusakt.

0-06-363 2(2) Riigikohtu lahendid on lõplikud ja edasikaebamisele ei kuulu. Seega ei ole võimalik Riigikohtu menetlusse võtmise keeldumise määrust vaidlustada.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. E. S. esitas määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määrus, võtta kaebus menetlusse ja kaasata kostjana OÜ *. Samuti palutakse hagi tagamiseks keelustada ja peatada kõik tehingud, koormatised ja toimingud Tallinnas * asuva hoonega. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus ei saanud kontrollida kaebust ilma seda läbi vaatamata ehk läbi lugemata. Arusaamatuks jääb, miks halduskohus nimetas kaebuse haldusasjaks, andis sellele numbri ja näitas edasikaebamise võimaluse, kui see ei kuulu halduskohtu pädevusse. Määruses on jäetud selgitamata, milline on teistsugune menetluskord. KÜ * on 28.02.2006 esitanud Maa-ametile avalduse korteriomandi seadmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja leiab, et määrus on seaduslik. Määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

Kaebuse esitaja vaidlustas Riigikohtu määruse. Riigikohtu määrus ei ole haldusakt, mille peale HKMS § 4 kohaselt saab kaebuse esitada. Kohtumäärusega täidetakse õigusemõistmise ülesannet. Kohtumääruste peale edasikaebamise võimalused on ammendavalt sätestatud kohtumenetluse seadustega. Riigikohtu määruse peale kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta ei saa edasi kaevata. Seega ei saa kaebuse esitaja kasutada ühtegi teist menetluskorda vaidluse lahendamiseks. Halduskohus ei saanud kaebuse esitajale näidata, kuhu tuleks vaidluse lahendamiseks pöörduda.

6. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmine ei tähenda, et kohus ei ole kaebust läbi lugenud, vaid kohus on jätnud kujundamata seisukoha kaebuses esitatud taotluste suhtes. Kaebuse nimetamine haldusasjaks ja selle nummerdamine on vajalik kohtu töökorralduse tagamiseks. Seda tehakse sõltumata asjaolust, kas esitatud kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse või mitte.

7. Kuna kaebus on ilmselgelt põhjendamatu, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kaebuse esitaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega kaebuse esitaja soovis erinevate tsiviilõiguslike tehingute keelustamist ja peatamist.

Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask