2-05-22146/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-05-22146/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-22146 (endine number 2/25-26910/05) Tsiviilasi L.Zu avaldus V.Ki vastu vanema õiguste määramiseks lapse suhtes Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja L.Z Avaldaja lepinguline esindaja N.P Puudutatud isik V.K Puudutatud isik Tallinna Linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine 2 10414 Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja M.T Kohtuistungi toimumise aeg 28. märts 2006 RESOLUTSIOON 1. Rahuldada L.Zu avaldus. 2. Võtta V.Kilt ära vanema õigused V:Ki suhtes. Kohtukulude jaotus 1. Kohtukulud jätta L.Zu kanda. 2. Välja mõista L.Zult riigituludesse postikulu 63.40 (kuuskümmend kolm krooni 40 senti) ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka või 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777, märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi 2-05-22146, postikulu. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud L.Z esitas 13.12.2005 hagi V.Ki vastu vanema õiguste äravõtmiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündinud 25.10.1993 poeg V:K, kes elab koos emaga. Poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu 15.05.1995 otsusega nr 2-8371/95. Majanduslikud ja abielusuhted on lõppenud 1994.a., kui V.K lahkus kodunt oma ema juurde elama. V.K ei ole täitnud ülalpidamiskohustust lapse suhtes. Tallinna Linnakohtu 26.10.1995 otsusega väljamõistetud elatist 500 krooni kuus ei ole ta maksnud viimased viis aastat, võlgnevus seisuga 29.10.2005 on 30 116,63 krooni. V.K ei tööta, tema arvelduskontod on arestitud,
2 rahalisi laekumisi ei ole ja registreeritud vara ta ei oma. V.K ei ole alates 1994. aastast tundnud huvi oma poja vastu, ei kohtu temaga ega osale tema kasvatuses. V:K ei mäleta ega tunne oma isa. Avaldaja taotleb V.Kilt vanema õiguste äravõtmist V:Ki suhtes ja mõista V.Kilt välja kohtukulud.
Kohus saatis V.Kile avalduse koos lisadega tema rahvastikuregistri järgsele aadressile Seebi 26-4, Tallinn, mis on ka V.Ki Maksuja Tolliameti andmebaasis sisalduv elukoht. Nimetatud aadressilt saadeti avaldus koos lisadega kohtule tagasi põhjendusel, et isik ei ela antud aadressil. Kohus toimetas V.Kile menetlusdokumendid kätte Aktsiaseltsi Talot kaudu ja andis vastamiseks tähtaja. V.K avaldusele vastanud ei ole.
28.03.2006 toimunud kohtuistungile V.K ei ilmunud, kuigi oli kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Menetlusosalised leidsid, et asja saab arutada ilma V.Ki osavõtuta.
Kohus on kaasanud menetlusse vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 54 lg-le 2 eestkosteasutuse arvamuse andmiseks. Eestkosteasutuse esindaja selgitas kohtuistungil, et on vestelnud avaldaja ja lapsega. V.K ei ole lapse vastu 5 aastat huvi tundnud. Lapsega vesteldes selgus, et laps ei mäleta oma isa. Avaldaja on last väga hästi kasvatanud. Poiss on hea õppija ja sportlane.
Kohtu põhjendused V:Ki sünnitunnistusest (t lk 10) nähtub, et L.Z ja V.K on tema vanemad.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
PKS § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel.
TsMS § 558 lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
TsMS § 559 lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlusja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks.
Harju tööpiirkonna kohtutäituri Kristiina Feinmani poolt antud tõenditest nähtub, et V.K ei ole tasunud elatusraha ning võlgnevus perioodil alates 29.10.2002 kuni 29.10.2005 moodustab 30 116,63 krooni (t lk 9).
Avaldaja seletusega on leidnud kinnitust, et V.K ei ole tundnud oma lapse vastu huvi ega osale tema kasvatuses elatisnõude esitamisest saadik, s.o alates 1994.a. Eestkosteasutuse esindaja selgitustega on tuvastatud, et laps oma isa ei mäleta ja lapse ärakuulamine ei ole ilmselt vajalik ka asjaolude selgitamiseks. Lapsega on vestelnud eestkosteasutuse esindaja. Kohus ei pea antud asjas vajalikuks lapse isiklikult ärakuulamist
3 V.K ei ole ülalpidamiskohustuse kohustuse täitamata jätmise mõjuvast põhjusest kohut teavitanud ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks mõjuv põhjus PKS § 54 lg 1 p mõttes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. V.Kilt tuleb võtta ära vanema õigused V:Ki suhtes.
Kohus juhib V.Ki tähelepanu asjaolule, et PKS § 55 lg-te 1 ja 3 kohaselt kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. Samas ei vabasta vanema õiguste äravõtmine vanemat lapse ülalpidamiskohustusest.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut. Vastavalt TsMS § 60 lg-le 12 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.
TsMS § 52 p 5 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub väljamõistmisele postikulu 63,40 krooni avaldajalt riigituludesse.
Viivi Villemson Kohtunik