2-05-3155/1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.04.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-05-3155 (endine nr 2/254-5276/05) Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht Jõe 3 10151 TALLINN) hagi K.Ki () vastu 13 202,69 krooni saamiseks Eelistungi toimumise aeg 27. märts 2006.a. Eelistungil osalenud isikud Hageja esindaja Tarvo Ilves

Hageja nõue

17.06.2005 esitas Osaühing Aktiva Finants hagi K.Ki vastu 13 202,69 krooni saamiseks.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kostja 27.03.2006.a. toimunud eelistungile ei ilmunud. Kostjale on allkirja vastu eelistungi ajast teatatud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja esitas 08.09.2005.a. kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista ja teatab, et temalt varastati 1998. aastal dokumentide mapp koos pangakaardiga ning pangaarvel raha ei olnud.

Kohtu põhjendused

Eelistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus viivitama täidetav.

Aktsiaseltsi Eesti Ühispank ja K.Ki vahel 16.02.1998.a. sõlmitud pangakaardi kasutamise lepingust ning teatisest Aktsiaseltsi Eesti Ühispank ja Osaühingu Aktiva Finants vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kohtukulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 60 lg-st 1 ja § 61 lg 1 p-st 1 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist). Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Vastavalt TsMS § 61 lg 1 p-le 1 poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlg 13 202,69 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Väljamõistmisele kuulub hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 050 krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 660,10 (13 202,69 x 5%) krooni, kogusummas 1 710,10 krooni hageja kasuks.

Meelis Eerik Kohtunik