2-06-902/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-06-902 Tsiviilasi Keskkonnaministeeriumi hagi X vastu 114 126 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja Keskkonnaministeerium, rk 70001231, asukoht Narva mnt 7a, 15172 Tallinn; - hageja esindaja Tiit Tamm, asukoht samas; - hageja esindaja Erle Eks, asukoht samas; - kostja X ,

RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 407 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista X lt Keskkonnaministeeriumi kasuks 114 126 (ükssada neliteist tuhat ükssada kakskümmend kuus) krooni. 3. Kõik Keskkonnaministeeriumi menetluskulud terves ulatuses jätta X kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus

2 rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

Hagiavalduse sisu X töötas Keskkonnaministeeriumi haldusalas olevas Tartumaa Keskkonnateenistuses piirkondliku metsanduse spetsialistina perioodil 13.01.2003 – 19.10.2004 ja vabastati teenistusest omal soovil. 08.08.2003 sõlmisid BALTI AUTOLIISINGU AS ja Keskkonnaministeerium rendilepingu nr 1035961 ja 12.12.2003 eelnimetatud rendilepingu lisa nr 1 sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, mille alusel BALTI AUTOLIISINGU AS andis Keskkonnaministeeriumile rendile sõiduauto Suzuki Jimny 1.3i JX 3D, riiklik registreerimismärk 556 ASP, väljalaskeaasta 2003, tehasetähis JSAFJB43B00184413. Nimetatud rendilepingus leppisid pooled kokku muuhulgas ka, et leping sisaldab avariikindlustust, omavastutusega 3000 krooni. 11.12.2003 sõlmisid kindlustusandja Salva Kindlustuse AS ja rendilepingust tulenevalt kindlustusvõtja esindaja volikirja alusel Tiit Tamm sõiduki suhtes liikluskindlustuse tavalepingu nr S 260410301/1, mille punkt 1 näeb ette, et lepingu tingimused tulenevad liikluskindlustuse seadusest.

X le anti 12.12.2003 sõiduauto kasutuslepingu alusel teenistuskohustuste täitmiseks tasuta kasutada Keskkonnaministeeriumi poolt ülalnimetatud sõiduauto Suzuki Jimny. Kasutuslepingu punktis 5.5 lepiti kokku, et kasutaja kohustub esemega seotud kindlustusjuhtumi toimumisel, mis on toimunud kasutaja süülise tegevuse või tegevusetuse tulemusena ja kui kindlustuslepingus on sätestatud kindlustusjuhtumi omavastutuse määr, hüvitama Keskkonnaministeeriumile kulud omavastutuse määra ulatuses.

Vastavalt Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva liiklusjärelvalve grupi juhtivkonstaabli Ivo Ploomi koostatud 16.08.2004 otsusele väärteoasjas nr 2490, 04, 02728 leidsid aset järgnevad sündmused. 08.08.2004 on koostatud väärteoprotokoll, mille kohaselt kell 11.55 Jõgeva maakonnas Pala vallas Saare-Pala-Kodavere tee 20. kilomeetril toimus liiklusõnnetus, kus kõrvalteel olev sõiduauto Suzuki Jimny, mille roolis oli X , ületas ristmiku ja paiskus teelt välja vasakule küljele. Juht tarvitas peale liiklusõnnetust sündmuskohal alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni. Juhi joobeastet ei olnud kohapeal võimalik määrata ning ta toimetati kiirabi poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus koostatud bioloogiliste vedelike uuringu akti kohaselt oli X etüülalkoholi sisaldus veres 4,47 promilli. Liiklusõnnetusega tekitati varaline kahju.

AS Japauto Tartu 17.08.2004 väljastatud teatise kohaselt on kõnealuse sõiduauto Suzuki Jimny remondieelne kalkulatsioon 148 484.70 krooni. AS Japauto Tartu 16.09.2004 hindamisaktile jäänuki taastamine esinduse/tootja normatiivide ja nõudmiste järgi nii, et sõidukil säiliks tootja garantii, ei ole majanduslikult otstarbekas.

Salva Kindlustuse AS-i 13.09.2004 teatise kahju hüvitamisest keeldumise kohta nr 29-4/4027, kahjujuhtum nr S24-193C, punktis 2 viidatakse sõidukindlustuse üldtingimuste punktile 23.5, mille kohaselt ei tohi liiklusõnnetuses osalenud juht tarvitada alkoholi kuni asjaolude selgitamiseni sündmuskohal ja/või enne joobeekspertiisi. Väärteomenetluse otsuse kohaselt on sõidukit juhtinud isik rikkunud nimetatud kindlustuslepingu tingimust.

BALTI AUTOLIISINGU AS on 24.09.2004 esitanud Keskkonnaministeeriumile hüvitusnõude summas 114 126.13 krooni, selgitusega 100% omavastutusele vastavalt rendilepingu nr 1035961 punktile 9.12. Nimetatud summa on sõiduki jääkmaksumus raamatupidamises. Keskkonnaministeeriumi konto väljavõttest nähtub, et Keskkonnaministeerium tasus 30.09.2004 tehtud tehinguga BALTI AUTOLIISINGU AS-le esitatud hüvitusnõude summas 114 126.13

3 krooni. Hagi asjaolusid tõendavad BALTI AUTOLIISINGU AS-i esitatud hüvitusnõue ja Keskkonnaministeeriumi poolt teostatud maksekorraldus.

27.09.2004 pöördus Keskkonnaministeeriumi kantsler X poole kahju hüvitamise nõudega, milles teatas, et X võlgneb ministeeriumile 114 126.13 krooni BALTI AUTOLIISINGU AS hüvitusnõude alusel. Samas kirjas on Keskkonnaministeerium kohustanud X tasuma võlgnevuse või esitama temapoolse ettepaneku selle tasumiseks. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et X poolt 29.09.2004 (lisa nr 12) tehtud ettepanek kahju hüvitamiseks ei ole piisav, kuna tekitatud kahju on suur ning igakuiste 2000.- krooniste maksete puhul venib maksmine väga pikale perioodile ja võlgnevuse tasumine nii pika perioodi jooksul ei ole garanteeritud – ministeeriumil ei ole kindlust, et makseid ka reaalselt sooritatakse.

Hageja on seisukohal, et tekitatud kahju on õigusvastane tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1045 lg 1 punktist 5. Vastavalt VÕS-s kahju õigusvastase tekitamise peatükis sätestatud põhimõttele peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele (VÕS § 1043). Süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Hageja palub välja mõista X lt 114 126.13 krooni Keskkonnaministeeriumi kasuks ning jätta kohtukulud kostja kanda.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja X on hagimaterjalid koos kohtu määrusega, milles on hoiatus tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta, 27.02.2005 isiklikult vastu võtnud. Kostja ei ole 20 päeva jooksul ega hiljemgi hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud X

teenistuslehega; BALTI AUTOLIISINGU AS-i ja Keskkonnaministeeriumi vahelise rendilepinguga; sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktiga; liikluskindlustuse lepinguga; Tiit Tamme ja X vahel sõlmitud sõiduauto kasutuslepinguga; otsusega väärteoasjas nr 2490, 04, 02728; AS Japauto teatisega Suzuki Jimny remondieelse väärtuse kalkulatsiooni kohta; AS Japauto Tartu poolt koostatud Suzuki Jimny hindamisaktiga; Salva Kindlustuse AS-i teatisega nr 29-4/4027 kahju hüvitamisest keeldumise kohta; BALTI AUTOLIISINGU AS-i poolt Keskkonnaministeeriumile esitatud hüvitusnõudega; Keskkonnaministeeriumi kantsleri kahju hüvitamise nõudega X le; X 29.09.2004 vastusega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. X on kirjalikult vastanud hageja nõudele enne hagi esitamist kohtusse ning ei ole selles kirjas 29.09.2004 vaidlustanud oma süüd ja Keskkonnaministeeriumile tekkinud kahju suurust. Kostja on teinud ettepaneku maksete ajatamiseks, kuid sellise ettepaneku vastuvõtmine on võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite alusel on võimalik asjas teha hagi rahuldav tagaseljaotsus, mis on ka õiguslikult põhjendatud. Kostja on tekitanud hagejale kahju, mis kuulub hüvitamisele. Menetluskulude jaotus

4 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja menetluskulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik