2-05-21930/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-05-21930

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht

11. aprill 2006. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-05-21930 Tsiviilasi D K hagi A K vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: D K (IK xxx; elukoht: xxx)

Kostja: A K (IK xxx; elukoht: xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

28. märts 2006. a

RESOLUTSIOON

Jätta Dmitri Kaldre hagi rahuldamata.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

I Asjaolud

1. D K ja A K olid abielus alates 03.06.1995. a.

2. Abielust sündis 25.12.1995. a poeg M K.

3. Ida-Viru Maakohtu 01.09.2004. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-818/04) mõisteti D K`lt A K kasuks poja M`i ülalpidamiseks välja elatis igakuise elatusrahana summas 2 000 krooni alates 11.05.2004. a kuni poja täisealisuseni (25.12.2013) või vanema varalise seisu või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures elatusraha lapsele ei tohtinud olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja võttis kohtus hagi õigeks.

4. Poolte abielu lahutati Ida-Viru Perekonnaseisuosakonnas 29.06.2005. a.

5. 09.09.2005. a abiellus D K I G`iga (peale abiellumist perekonnanimi K).

6. 06.02.2006. a esitas D K Viru Maakohtule hagi A K vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasi on sisuliselt arutamata. Hagis taotleb hageja ühisvara ja rahaliste kohustuste (laenud, võlgnevus Eesti Energia AS-le) jagamist.

II Hagiavalduse sisu

7. D K esitas 09.12.2005. a kohtule hagi A K vastu elatise vähendamise nõudes summani 1

345 krooni kuus (2005. a kehtinud elatise miinimum).

8.. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt võimaldas hageja materiaalne olukord elatise väljamõistmise ajal (2 000 krooni suuruses summas) elatise maksmist poja ülalpidamiseks. Seetõttu võttis kostja ka hagi õigeks. Tol ajal oli hagejal hea palk ning tal ei olnud nii palju kulutusi nagu on seda praegu. Kuni veebruarini 2005. a elasid hageja ja kostja koos ning neil oli ühine majapidamine. Hageja materiaalne olukord on halvenenud, tema igakuine keskmine sissetulek on 4 207 krooni, sellest summast peab hageja maksma ülalpidamist pojale 2 000 krooni, hagejale jääb 2 207 krooni, s.t. elatisega võrdne summa. Täiskasvanud inimese materiaalsed vajadused on alati suuremad, kui alaealise lapse omad. Hageja maksab igakuuliselt laenu tagasimakseid 481 krooni, laen oli võetud Sampo Pangast 19.06.2003. a perekonna huvides, 1 000 krooni igakuuliselt tööandjale (Julianuse Inkasso Agentuur AS) vastavalt võlatunnistusele liiklusõnnetuse tagajärjel tööandjale tekitatud kahju heastamiseks, hageja on 09.09.2005. a abiellunud, hageja abikaasa on töötu, mistõttu hageja peab kandma kõik kommunaalkulutused. Hageja leiab, et elatis 2 000 krooni on käesoleval hetkel põhjendamatult suur ning sellise kohustuse täitmine võib panna hageja raskesse olukorda ning selle tagajärjel kannatavad lapse huvid.

III Kostja vastus

9. Kostja hagi ei tunnista.

10. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja tõendanud, et tema materiaalne olukord on halvenenud, seda ei ole esitatud palgatõendi kohaselt võimalik tuvastada. AS Sampo Pank järelmaksulimiidilepingu alusel ei saa väita, et hageja varaline seisund on halvenenud, kuna leping oli sõlmitud enne elatise väljamõistmist (2004. a). Võttes arvesse, et leping lõpeb 21.06.2006. a ei tohiks see olla pikaajalise varalise seisu halvenemise põhjuseks. Kostja ei ole nõus võlatunnistusega, kuna hageja võlakohustus tekkis hageja süül joobes juhtimise tagajärjel, mistõttu sellel ettekäändel ei tohiks vähendada lapse vajadusteks mõeldud elatise summat. Kostja ei mõista, miks hageja abikaasa töötu staatus peaks mõjutama elatise summat lapsele. Kostja andmetel on hageja varaline seisund vastupidiselt hageja väidetele hoopis paranenud: hiljuti ostis hageja kahetoalise remonditud korteri Kohtla-Järvel, perekonnas on auto ja 2005. a sügisel puhkas hageja koos abikaasaga Türgis, kostja koos lapsega ei saa seda endale lubada. Poolte ühisvara hulka kuulunud korter (xxx) on hageja poolt müüdud, kostja ei ole korteri müügist raha saanud. Kostjal ei ole isikliku korterit ning ta elab koos lapsega kostja vanemate poolt ostetud korteris, kostjal on oma vanemate ees võlakohustus. Poja ühe aasta ülalpidamiskulud on 43 016 krooni, mis teeb ühe kalendrikuu ülalpidamiskuludeks keskmiselt 3 585 krooni. Kostja keskmine palk on 2 927 krooni, riiklik lastetoetus 300 krooni. Lapse ülalpidamiskulud tuleks jaotada proportsionaalselt. Hageja ei võta osa lapse elust, hageja ja lapse vahel puudub igasugunegi suhtlemine. Peale lahutust sulges hageja lapse kindlustuse konto (lõpetas lapse kindlustuslepingu) ja võttis raha endale. Enne hagi kohtusse esitamist nõudis hageja kostjalt elatise vähendamise nõusolekut, kasutades vägivalda, selle kohta esitas kostja politseisse avalduse.

IV Hageja arvamus kostja vastuse kohta

11. Hageja esitas palgatõendid ajavahemike mai 2004 – oktoober 2004 ning august 2005 – jaanuar 2006 kohta, millest nähtub, et 2004. a oli hageja igakuuline keskmine sissetulek

5 148,35 krooni, samal ajavahemikul 2005. aastal vähenes hageja igakuuline sissetulek, see oli keskmiselt 3 936,50 krooni (vähenes 1 211,85 krooni võrra). Tööandjale makstav 1 000 krooni kinnitab seda, et hageja varaline seisund halvenes. Kostjal on hageja varalise seisundi paranemise kohta valed andmed: hageja elab koos abikaasaga korteris ( mis kuulub hageja abikaasa emale LŠ`ile, sõiduauto BMW 318i kuulus hageja abikaasale, viimane müüs selle 18.10.2005. a ning auto müügist saadud raha eest ostis teise sõiduauto – Mercedes Benz, sõiduauto on hageja abikaasa lahusvara vastavalt PkS § 15 lg 1, reis Türki oli sõprade pulmakingitus. Hagejal puudub vallasja kinnisvara. Korter xxx müüdi võlgade katteks kostja nõusolekul. Lapse vajadused on liialdatud.

V Eelistung

12. Hageja selgitas, et tema põhipalk on 3 500 krooni, lisatasu sõltub firma tulust. Hageja palgast peetaks 1 000 krooni kinni avariiga tekitatud kahju katteks, hageja peab maksma

1 000 krooni kuus veel 1 aasta 9 kuud. Sellevõrra (1 000 krooni) on hageja palk väiksem. Hageja maksab väärteomenetluse korras määratud rahatrahve. Hageja palk vähenes alates 2005. aasta augustikuust.

13. Kostja selgitas, et hageja elatise võlg oli 9 000 krooni, sest hageja maksis elatist 1 000 krooni (2 000 krooni asemel), viimati maksis hageja elatist 2005. a detsembris (1 000 krooni).

Alates 2006. aastast ei ole hageja elatist üldse maksnud ning põhjendab seda sellega, et on elatise vähendamise hagi kohtusse esitanud. Hageja abikaasa töötab.

14. Hageja selgitas, et lõpetas elatise maksmise, sest hageja raha kulus hagi kohtusse esitamiseks .

VI Kohtuistung

15. Kohtuistungil hageja jäi nõude juurde ning taotles, et kohus vähendaks elatist summale 1

345 krooni kalendrikuus. Hageja selgitas, et tema igakuised väljaminekud moodustavad kokku 3 740 krooni (avariiga tekitatud kahju hüvitamine 1 000 krooni, transporditeenused 290 krooni, kommunaalteenused 750 krooni, pangalaenud 500 krooni, täitemenetluse kulud 200 krooni, toit 1 000 krooni). 1 000 krooni kahju hüvitamiseks tööandjale maksab hageja sularahas, seda summat palgast kinni ei peeta. Hageja igakuine keskmine sissetulek on 4 207 krooni. Seetõttu ei ole hageja suuteline maksma elatist lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus. Samuti on kostja esitatud lapse ülalpidamiskulude arvestus liialdatud, lapsel ei ole mobiiltelefoni, kostja ei käi lapsega eriti tsirkuses, teatris ega kinos. Kui kostja tasuks samuti lapse ülalpidamiseks 1 345 krooni kalendrikuus, teeks see kahepeale kokku 2 690 krooni, mis on suurem summa, kui jääb hagejale enda ja perekonna ülalpidamiseks. Kooselust kostjaga ei jäänud hagejale mingit vara, jäid vaid võlad.

16. Kostja leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata. Hageja väited ei ole kostja arvates veenvad. Hageja ei ole vastutustundlik, jättes maksmata kolme kuu elatise, raisates selle raha juristi palkamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Lapse vajadused vähenenud ei ole, kostja materiaalne olukord pole samuti paranenud.

VII Kohtu põhjendused

17. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud.

18. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

19. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

20. PkS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, kusjuures vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal – 1 345 krooni, alates 01.01.2006. a – 1 500 krooni).

21. Järgnevalt hindab kohus vanemate varalist seisundit ning tõendeid selle kohta, kas vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga (2004. aasta september).

22. Elatise väljamõistmise ajal taotles hageja määrata elatise summaks 2 000 krooni ning kostja võttis hagi õigeks. Seetõttu ei põhjendanud pooled kohtus detailselt lapse reaalseid vajadusi ja vanemate varalist seisu. Poolte kinnituse kohaselt elasid hageja ja kostja sel ajal koos ning katsid koos lapse ülalpidamiskulud. Lapse vajaduste suuruseks hindab kostja keskmiselt 3 585 krooni ühes kalendrikuus (t lk 23).

23. M K oli elatise väljamõistmise ajal 8 aastane, käesoleval ajal 10 aastane. Hageja ei tugine asjaolule, et lapse vajadused on vähenenud. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude arvestuses näidatud summad ei ole liialdatud.

24. Hageja keskmine palk oli elatise väljamõistmise ajal 2004. aastal 5 148 krooni (netto), perioodil august 2005. a kuni jaanuar 2006. a 3 936 krooni (netto), kostja palk vähenes 2004. a kuue kuu keskmise palgaga võrreldes 2005. aastal 1 212 krooni võrra. Kostja väidete kohaselt teenis kostja 2004. aastal miinimumpalka. Palgatõendi kohaselt (t lk 24) oli kostja keskmine palk perioodil 2005. a juulist kuni detsembrini 2 927 krooni (netto).

25. Nii hagejal kui ka kostjal on üks ülalpeetav, poeg M K.

26. Hageja laenukohustus (ühe kuu laenukoormus 481 krooni) lõppeb 2006. a juunikuus (t lk 13-14). Hageja ülalpidamisvõime (isiku sissetulek : isik + tema ülalpeetavate arv = ülalpidamisvõime) on 1 968 krooni, kostjal 1 463 krooni. Proportsionaalselt on hageja suuteline kindlustama lapsele ülalpidamist ülalpidamiskuludest ca 55% ja kostja 45%. Seega, arvestades kostja suuremat ülalpidamisvõimet, tuleb kostjal tasuda alaealise poja ülalpidamiskulud suuremas ulatuses kui kostjal. Elatis summas 2 000 krooni ei ole kostjale üle jõu käiv.

27. Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

28. Riigikohus on 09.03.2005. a otsuses nr 3-2-1-7-05 märkinud: „PkS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kuid see säte ei tähenda, et ülalpidamiskohustust peavad vanemad igal juhul kandma rahaliselt võrdses osas. Võib ilmneda asjaolu, et ühe vanema varaline seisund on parem kui teisel. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist ja kohustatud isiku parema varalise seisundi korral välja mõista elatis suuremas ulatuses, kui suudab lapse ülalpidamiseks vahendeid anda teine vanem“.

29. Kohus arvestab ka sellega, et elatis, mis on 2004. aastal välja mõistetud (2 000 krooni) on vaid 500 krooni võrra suurem kui elatis, mida tuleb maksta PkS § 61 lg 4 alusel (miinimumsumma 1 500 krooni), laenu lõppemisel 2006. a juunikuus jääb hagejale täiendavalt igas kuus 481 krooni. Menetluse ajal kohtus on muutunud ka hagiavalduses väidetud asjaolu, nimelt see, et hageja abikaasa töötab, mistõttu ei saa arvestada sellega, et hageja peab üksi kandma kõik kommunaalkulutused.

30. Kohtu arvates, ei tuleks arvestada elatise vähendamisel hageja süülise käitumise tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise kohustust (t lk 12), samuti väärteomenetluses määratud rahatrahve, kohtutäituri tasusid ja täitekulusid. Lapse huvides on saada ülalpidamist piisavas ulatuses ning ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Vaadates selles valguses vanema kohustusi (PkS § 50, § 60), võib öelda, et vanema kohustust last üleval pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et mitte oma vastutustundetu käitumisega tekitada varalisi kohustusi. Õiglane ei ole olukord, kus laps peab kannatama puudust seetõttu, et lapsevanem oma käitumisest tingituna tekitab tööandjale joobes auto juhtimisega varalist kahju või rikub seadust.

31. Kohus märgib, et hageja vastutustundetut käitumist lapse eest hoolitsemise suhtes näitab ka asjaolu, et hageja lõpetas lapse kindlustuslepingu 2005. aasta veebruaris ning kulutas raha (ca 3 000 krooni) enda tarbeks.

32. Kuivõrd hagejal puuduvad arvestatavad põhjused elatise suuruse vähendamiseks, tuleb hagi jätta rahuldamata.

VIII Menetluskulud

33. TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

34. Hageja maksis hagi esitamisel riigilõivu 560 krooni (t lk 17).

35. Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud seoses hagi rahuldamata jätmisega hageja enda kanda.

Kohtunik