Legislator Case Law & Legislation
2-05-19973/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.05.19973.13556 AI generated

2-05-19973/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-05-19973/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Legislator headnote

AI generated

2-05-19973/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-05-19973 (kuni 01.01.2006.a. nr. 2/277-25826/05) Otsuse kuupäev 11.aprill 2006.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi IK(isikukood XXX) hagi AK(isikukood XXX) vastu abielulahutuse nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 04.aprill 2006.a. Istungil osalenud isikud IKja AK Resolutsioon Hagi rahuldada.

Lahutada IK ja AK abielu, mis on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX.

Jätta laste H ja S K `i elukohaks IK`i elukoht.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub lahutada poolte abielu, kuna poolte perekondlikud suhted on purunenud ning nende taastamist ei pea hageja võimalikuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista, kuna hagiavalduses ei ole välja toodud abielulahutuse motiiv ja põhjus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Asja materjalidele lisatud abielutunnistusega on tõendatud, et poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja seletuse kohaselt tekkisid poolte abielusuhetes vastuolud rohkem kui aasta aega tagasi.

Arvestades asjaolu, et hageja eitas võimalust abielusuhete taastamiseks, leidis ka kostja kohtuistungil, et abielu jätkamine ei ole mõttekas. Asjaolu, et laste elukohaks jääb hageja elukoht võttis kostja omaks.

Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Arvestades asjaolu, et hageja abielusuhte taastamist ei soovi, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Hageja väljendas kohtuistungil kindlat tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ning tulenevalt hageja seisukohast ei vaielnud kostja abielu lahutamise nõudele vastu. PerekS § 29 lg 3 kohaselt lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. Kuna kostja nõustus hagi omaksvõtuga hageja nõudega jätta lapsed hageja juurde elama, siis leiab kohus, et hageja vastav nõue tuleb rahuldada. PerekS § 31 abiellumisel oma perekonnanime muutnud abikaasa soovile vastavalt jäetakse temale abiellumisel võetud perekonnanimi või antakse tagasi abielueelne perekonnanimi.

Juhindudes eeltoodust leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada.

Krista Kirspuu Kohtunik