2-04-480/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
Legislator summary
AI generated19 999 (üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti. 22..novembril 2001.a. andis AS Haapsalu KEK U. Mxxxxx-le laenulepingu nr. F-16 alusel
Legislator headnote
AI generated2-04-480/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: 22..novembril 2001.a. andis AS Haapsalu KEK U. Mxxxxx-le laenulepingu nr. F-16 alusel
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Aita Rajavere
Otsuse tegemise aeg ja koht
10.aprill 2006.a. Haapsalu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-04-480
Tsiviilasi
AS Uuemõisa Invest hagi Uxxxx Mxxxxxx, Oxxxxxx
xxxxxx ja Txxxx Oxxx vastu võla 599 999 krooni
nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Hageja AS Uuemõisa Invest - reg.kood 10043527, asukoht
Karja 27A Haapsalu linn Läänemaa
Esindajad juhatuse liige Kxxx Uxx, prokurist Ixxxxx Rxxx
ja adv.Vesse Võhma
Kostja Uxxxx Mxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,
Kostja Oxxxxx Mxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx,
elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx
Esindaja T. Lxxx
Kostja Txxxx Oxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxx,
Esindaja adv. Raul Talts
17. märts 2006.a.
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
1. Välja mõista Uxxxx Mxxxxx-lt, Oxxxxx Mxxxxxx-lt ja Txxxx Oxx-lt
solidaarselt AS Uuemõisa Invest kasuks 599 999 (viissada üheksakümmend
üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa ) krooni.
2. Välja mõista Uxxxx Mxxxxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu 19 999
(üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.
3. Välja mõista Oxxxxx Mxxxxxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu
19 999 (üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.
4. Välja mõista Txxxx Oxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu 19 999
(üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
22..novembril 2001.a. andis AS Haapsalu KEK U. Mxxxxx-le laenulepingu nr. F-16 alusel
laenu 300 000 krooni esialgse tagastamise lõpptähtajaga 21.11.2002.a., intressiga 20% aastas,
viivitamise korral viivis 0,2 % viivitatud summalt päevas. Laenulepingu nr. F-16 täitmise
tagamiseks sõlmis AS Haapsalu KEK 22. novembril 2001.a. käenduslepingud kostjate
Oxxxxx Mxxxxx-ga ja Txxxx Oxxx-ga. 22. novembril 2001.a. seadis Mxxxx Mxxxxxx
laenulepingu nr. F-16 täitmise tagamiseks hüpoteegi AS Haapsalu KEK kasuks,
hüpoteegisummaga 300 000 krooni, kõrvalnõuetega 150 000 krooni korteriomandile Tallinnas
xxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 4.järjekohale 01.aprillil 2002.a.
17. juulil 2002.a. loovutas likvideeritud AS Haapsalu KEK laenulepingust F-16 tuleneva
nõude U. Mxxxxxx vastu koos seda tagavate õiguste, O. Mxxxxxx ja T. Oxxx käendustega
hagejale.
09.septembril 2002.a. pikendasid hageja ja kostja U. Mxxxxxx kirjaliku kokkuleppega laenu
tagastamise lõpptähtaega kuni 21.novembrini 2003.a.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja U. Mxxxxxx laenusummat hagejale ei tasunud,
. 16.jaanuaril 2004.a. pöördus hageja kirjalikult nõudega tasuda võlg käendajate O. Mxxxxxx
ja T. Oxxx poole, kes võlga summas 489 059 krooni ei tasunud. 11.mai 2004.a. seisuga on
kostja U. Mxxxxxx võlg laenulepingu nr.F-16 22.11.2001.a. järgi 489 059 krooni, millest
tagastamata laenusumma on 424 167 krooni, tasumata intressid 19 059 krooni ja viivis 45 833
krooni. Hageja palub laenuvõlg 489 059 krooni välja mõista kostjatelt solidaarselt VÕS,
TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11,12 lg 1, TsK §-de 173, 174,188 lg 1, 206, 207 ja VÕS §-de 76
lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 397 alusel.
Tsiviilasja menetluse ajal on hageja haginõuet suurendanud viiviste võrra 10. oktoobril
2005.a. (tl.200) ja 01.detsembril 2005.a. (tl.238) Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja
mõista võlgnevus laenulepingu F-16 järgi 01.detsembri 2005.a. seisuga summas 599 999
krooni, millest põhisumma on 337 678 krooni, intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139
krooni.
Hagi tõendamiseks on hageja esitanud järgmised tõendid:
1) laenulepingu nr. F-16 22.11.2001.a. (tl.9-10),
2) käenduslepingud O. Mxxxxx-ga 22.11.2001 ja T. Oxx-ga 22.11.2001.a. (tl.11,12),
3) hüpoteegi seadmise lepingu 22.11.2001.a. (tl.13-16),
4) Tallinna Linnakohtu kinnistusameti kinnistamisotsuse 01.04.2002.a. (tl.17) hüpoteegi
sissekandmise kohta kinnistusregistri reg.ossa nr.19420 ,
5) Nõude loovutamise lepingu nr.07 17.07.2002.a. (tl.18),
6) Poolte kokkuleppe nr.01/02 laenulepingute nr. F-12 22.06.1999.a. ja F-16
22.11.2001.a. muutmise kohta (tl. 19),
7) Hageja teade kostja T. Oxxx-le laenulepingu muutmise kohta 26.05.2003.a.(tl.20),
8) Võlgnevuse arvestused laenulepingu F-16 järgi (tl.21, 28, 123, 124, 201, 239),
9) Hageja teade kostja T. Oxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl.22, 23).,
10) Hageja teade kostja O. Mxxxxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl. 25,
26).
KOSTJATE VASTUVÄITED
1. Kostja U. Mxxxxxx vastuväited.
Kostja ei tunnista hagi.
1.1. Kostja on hagejale laenu tagastanud, millest teatas 21.mail 2004.a. hagejale.
Laenulepingu F-16 täitmine toimus 06.05.2004.a. notariaalse lepingu alusel, kui hageja sai M.
Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi müügist 1 miljon krooni Kostjal oli hageja juhatuse
liikme K. Uxx-ga kokku lepitud, et 1. miljoni krooniga kustutatakse kõik kostja
laenuvõlgnevused koos intresside ja viivistega hagejale. Kostja leiab, et hagi esitamine tema
vastu on pahatahtlik ja alusetu. Hagejal ei ole esitada ühtegi tõendit selle kohta, et M.
Mxxxxxx korteriomandi müügist saadud 1 miljon krooni läheks ainult laenulepingu F-12
tasumiseks. 06.05.2004.a. lepingusse on hageja initsiatiivil ja dikteerimisel p.3.2 kirjutatud, et
1 miljoni krooni saamine on justkui seotud laenulepingu F-12 22.06.1999.a. tuleneva
võlgnevuse kustutamisega. See ei vasta aga poolte vahel kokkulepitule. Vaidluse
lahendamise seisukohalt on eksitav ja kostjate suhtes ebaõiglane lähtuda ainult laenulepingust
nr.F-16. Kostja on sõlminud 22.06.1999.a. AS -ga Haapsalu KEK laenulepingu F-12 tähtajaga
21.05.2004.a. intressimääraga 18%,. On absurdne, et 06.05.2004.a. tehinguga kustutati
laenuvõlgnevus F-12 alusel, mille tähtaeg ei olnud saabunud, selle asemel, et kustutada
laenulepingu F-16 võlgnevus. Peale selle ei saanud kostja võlgnevus laenulepingu F-12 järgi
olla 1 miljon krooni. Laenuleping F-12 asendas laenulepingut F-06, mis oli sõlmitud
23.05.1997.a. summas 203 500 krooni tähtajaga 31.12.1997 intressimääraga 24%. Selle
lepingu järgi on kostja tasunud intressi kuni 08.01.1998 29 672 krooni ja 1998.a. alguses veel
12 210 krooni, millise summa mahaarvamisel oli laenujääk 02.04.1998.a. laenulepingu F-06
alusel 191 290 krooni. Kuna laenulepingu lõpptähtaeg oli 31.12.1997.a., siis ei olnud
millegagi põhjendatud selle lepingu uuendamine poolteist aastat hiljem 22.06.1999.a.
Arvestades kostja rasket olukorda ja teadmatust õigusküsimustes surus hageja kostjale lepingu
sellisel kujul peale. Väidetavalt asendab laenuleping F-12 ka nõude ostu-müügilepingut
21.06.1999.a., mis tulenes AS Haapsalu KEK ja A. U. Ma Investeeringud AS vahelisest
laenulepingust nr.J-28 17.09.1997.a., mis oli sõlmitud tähtajaga 31.12.1997.a., mille järgi
kostja oli kohustatud nõude omandamise eest A. U. Ma Investeeringud AS vastu tasuma
406 192 krooni. Nõude ostu-müügilepingu ümbervormistamine on toimunud jällegi poolteist
aastat pärast laenulepingu tähtaega ja suruti hageja poolt kostjale peale kostja rasket olukorda
ja teadmatust arvestades. Kostjale tundub, et 21.06.1999.a. tehing on seadusevastane ja
tühine, sest kostja ei ole kunagi saanud AS -lt Haapsalu KEK laenu summas 406 192 krooni.
Samuti on 21.06.1999.a. nõude ostu-müügilepingu p 5.1. sätestatud eritingimusena ette
nähtud edasilükkav tingimus-nõudeõigus võlgniku vastu läheb üle pärast lepingu p 4.6
märgitud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist ning kui edasilükkav tingimus ei ole
saabunud 01. juuliks 1999.a., lõpeb käesolev leping. Teadupärast edasilükkav tingimus ei
saabunud 01. juuliks 1999.a. sest notariaalne leping sõlmiti alles 28.06.1999.a. ja kanne
kinnistusraamatusse tehti alles 09.08.1999.a. Seega lõppes 21.06.1999.a. nõude ostu-
müügileping kostja ja AS Haapsalu KEK vahel eeltoodud põhjusel 01. juulil 1999.a. ja kostjal
puudub kohustus tasuda nõude omandamise eest 406 192 krooni.
Samuti pidi kostja laenulepingu nr.F-12 alusel saama laenu 150 000 krooni tähtajaga
21.05.2004.a. intressimääraga 18%Tegelikult kanti kostja arvele selle lepingu raames
143 405,70 krooni, mis teeb viie aasta intressisummaks 129 065,13 krooni.
Seega sai kostja laenulepingute F-06 ja F-12 alusel kokku 334 895 krooni 70 senti, mida
hageja käsitleb ühe lepinguna F-12. Samas tasus kostja ajavahemikus 1999-2001 hagejale
kokku 255 480 krooni, mida hageja jagas omavoliliselt intressideks 226 789 krooni ja
tagastatud laenuks 28 691 krooni. Igal juhul on kostjal 255 480 krooni tasumisega tasutud
kõik intressid 129 065,13 krooni laenult summas 143 405 krooni 70 senti ning ülejäänud
summa 126 414 krooni tuli lugeda saadud laenu 143 405 ,70 krooni tagastamiseks, mille järel
laenuvõlg lepingu F-12 järgi oli veel 16 990 krooni 83 senti. Kui summale 16 990,83 lisada
summa lepingu F-06 alusel 191 290 krooni, on kostja koguvõlgnevus lepingute F-06 ja F-12
alusel 208 280,83 krooni.
1.2. 22.11.2001.a. sõlmitud laenuleping F-16 alusel ei ole kostja suutnud tasuda intresse ega
laenu tagastada. Kostja tunnistab, et enne 06.05.2004.a. lepingut oli arvestuslik laenuvõlg
kokku 420 000 krooni. Hageja arvestused, kus hageja lisas maksmata intressid laenusummale
ja arvestas uue laenusumma pealt jällegi intressi, on ebaseaduslik, sest tegemist on jällegi
rahatu laenulepinguga ja nii seatakse laenusaaja talumatute kohustuste ette.
1.3. 09.09.2002. sundis hageja kostjale peale laenulepingu F-10, mille alusel kostja nagu oleks
saanud laenu 111 379 krooni. Kostja seda raha kunagi saanud ei ole, sest see summa on
väidetavalt AS Uuemõisa Invest kahju seoses laenulepingu F-12 viivistega. Kostja leiab, et
tema ei ole hagejale kahju tekitanud ja 09.09.2002.a. leping on kostjale pealesurutud
ebaseaduslik tehing. Tegelikult oleks hageja saanud laenulepingu alusel ainult viivist nõuda,
kui selleks oleks alust olnud.
Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja esindaja K. Uxx-ga oli kokkulepe selles, et kostja kõik
laenuvõlad oleksid tasutud, kui hageja saab korteriomandi müügist 1 miljon krooni,
vaatamata sellele, et reaalne võlgnevus 06.05.2004.a. oli laenulepingute F-06, F-12 ja F-16
alusel kokku 628 280 krooni 83 senti (191 290+16 990,83+420 000). Seega sai hageja kostjalt
371 719,17 krooni tasu laenulepingute lõpetamise eest, mis on ilmselgelt ülemäära suur
summa võrreldes hageja võimaliku kahjuga. Hageja ei ole heade kommetega kooskõlas
olevalt käitunud, saanud kostjat mõjutada kostja majanduslikust ja tervislikust seisundis
lähtuvalt, on koos viivistega suures mahus oma raha tagasi saanud ning käesolevas asjas on
hagi esitamise eesmärgiks üksnes kostja T. Oxxx maja „kätte saamine“.
Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud järgmised tõendid:
1) kostja kirja hagejale 21.05.2004.a. (tl.43-45),
2) kostja vastuse hageja saldo teatisele 30.01.2004.a. (tl.143),
3) hageja kiri kostjale 16.01.2004.a. (tl. 144),
4) laenulepingu F-12 ärakiri (tl. 145147), laenulepingu nr. F-06 ärakiri (tl. 148-150),
5) väljavõte kostja kontost 01.07.1997-02.04.1998 (tl. 151),
6) 21.06.1999.a. sõlmitud nõude ostu-müügilepingu ärakiri(tl. 152-153),
7) laenulepingu J-28 ärakiri (tl. 154-156),
8) hüpoteegi seadmise leping 28.06.1999.a. (tl.157-160),
9) Tallinna Linnakohtu kinnistusameti 09.08. 1999.a. kinnistamisotsuse ärakiri (tl.161),
10) võlgnevuse arvestus laenulepingu F-12 järgi 31.08.2002 seisuga (tl.162),
11) kostja konto väljavõte 01.01.1999-11.04.2005 (tl. 163),
12) laenulepingu F-10 09.09.2002.a. ärakiri (tl. 164-165),
13) kviitung orderile nr.45 09.09.2002.a. (tl.166).
2. Kostja O. Mxxxxxx vastuväited.
Kostja ei tunnista hagi.
2.1. Kostja andmetel on U. Mxxxxxx oma laenud tagastanud ega võlgne hagejale enam
midagi. Seetõttu on välistatud kostja kui käendaja käest laenu nõudmine.
2.2. Kostja leiab, et käendusleping kui tarbijakäendusleping on pärast VÕS-i kehtima
hakkamist tühised põhjusel, et neid ei ole seadusega kooskõlla viidud.
2.3. Juhul, kui kohus leiab, et käenduslepingud ei ole tühised, on käendused lõppenud, kuna
laenulepingu F-16 pikendamisel ei ole nõutud käendaja nõusolekut ja VÕS § 145 lg 4
kohaselt ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja
kohustust. Seega lõppes O. Mxxxxxx käendusleping 1 aasta möödudes laenulepingu
esialgsest tähtajast 21.11.2002.a.
2.4. Hagejal ei olnud õigust liita tasumata intresse laenusummadele ei enne ega pärast VÕS-i
kehtima hakkamist . Hageja on ise olnud nõus laenulepingute F-12 ja F-16 tagatisteks olnud
hüpoteekide kustutamisega, järelikult nõue U. Mxxxxxx vastu oli lõppenud.
2.5. Kostja U. Mxxxxxx on kogu aeg soovinud, et tasutud saaks mõlemad laenud ja et
vastutama ei peaks käendajad. Kostjale on arusaamatu, miks kustutati laen, mille tagastamise
kuupäev oli 21.04.2004. ja kustutamata on laen, mille tähtaeg oli 22.11.2003.a. Antud
vaidluses on kostja U. Mxxxxxx kirjaga 30.01.2004.a. väljendanud vajadust sõlmida laenude
tasumise kohta kirjalik kokkulepe. Hagejast tulenevalt seda kokkulepet ei sõlmitud, vaid
piirduti hageja esindaja K. Uxxx ja kostja U. Mxxxxxx suulise kokkuleppega, et 1 miljoni
krooni laekumisega on kostja võlgnevused tasutud hagejale. Seda kinnitavad ühelt poolt
kostja U. Mxxxxxx ütlused, teiselt poolt hageja poolt edastatud e kirjavahetus kostjaga
30.01.2004.a., 25.03.2004.a., 05.04.2004a. Kui lähtuda sellest, et võlgnik ja võlausaldaja ei
ole kokku leppinud ega määranud, milline kohustus loetakse täidetuks, siis VÕS § 88 lg 6
järgi loetakse esimesena täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, e.
käesolevas vaidluses laenuleping nr.F-16.
2.6. Kostja leiab, et hageja on ebaseaduslikult nii enne laenulepingu F-12 allkirjastamist
22.06.1999.a. kui ka pärast seda lisanud kostja U. Mxxxxxx poolt maksmata intresse laenu
põhiosale, ja ka siis, kui maksekorralduse selgitustest nähtub, et tegemist on laenu põhiosa
kustutamise maksega, kustutanud enda suva järgi ebaseaduslikult intresse, mitte vähendanud
laenu põhiosa ja jõudnud sellisel viisil laenu põhiosa suuruseni peaaegu 1 miljon krooni,
samas kui hüpoteek oli seatud summale 850 000 krooni.
2.7 Kostjal on kahtlusi, et hageja oma arvestustes on jätnud tähelepanuta AÕS § 346, mis
sätestab, et hüpoteegiga on tagatud nõue ja nõudele 3 aasta jooksul enne kinnisasja müümist
sundenampakkumisel välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise
kulutused. Võib arvata, et just seetõttu on hageja kustutanud alati intresse, kui laekunud on
makse laenu põhisosa tasumiseks.
Kostja O. Mxxxxxx ei ole esitanud tõendeid vastuväidete tõendamiseks.
3. Kostja Txxxx Oxxxx vastuväited.
Kostja ei tunnista hagi.
3.1. Kostja T. Oxxx on seisukohal, et käendusleping on tühine tulenevalt selle
mittevastavusest tarbijakäenduslepingule sätestatud tingimustele.
VÕS, TsÜS, REÕS RakS § 12 lg 3 sätestab, et kui kestvuslepingu tingimus on pärast
01.07.2002.a. jõustunud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole
lepingupoolte kokkuleppel õigust kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuste asemel
seaduses sätestatut. VÕS § 195 lg 3 tulenevalt on laenuleping kestvusleping. Käendusleping
on oma olemuselt kõrvalkohustus, mis iseseisvalt laenust sõltumatuna ei eksisteeri.
Aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt vastutab käendaja samadel alustel võlausaldaja ees
nagu põhivõlgnik ning võib samas esitada võlausaldaja vastu ka viimase vastuväiteid.
Eeltoodust tulenevalt tuleb käenduslepingut käsitada kestvuslepinguna, kuna tegemist on
püsiva
kohustusega,
mis
kehtib
kuni
põhilepingu
täitmiseni.
VÕS
sätestab
tarbijakäenduslepingule
imperatiivsed
nõuded,
millele
mittevastavuse
korral
on
käendusleping tühine. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on käendusleping tühine, kui käendatava
kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja
vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS RakS-st tulenevalt pidi võlausaldaja leppima
kokku käendajaga uutes seaduse nõuetele vastavates lepingutingimustes. Kuna vastavasisulist
kokkulepet ei sõlmitud, siis kohalduvad käenduslepingule VÕS sätted, mille kohaselt on
oluliselt rikutud seaduse nõudeid ja käendusleping tuleb lugeda tühiseks.
3.2. Peale selle leiab kostja T. Oxxx, et käendusleping on lõppenud.
09. septembril 2002.a. sõlmisid U. Mxxxxxx ja hageja laenulepingu lisa, millega pikendasid
laenu tagastamise lõpptähtaega kuni 21. novembrini 2003.a. Laenulepingust tuleneva laenu
tagasimakse tähtaja pikendamine on uus asjaolu käendaja jaoks, kuid käendaja nõusolekut
käenduse pikendamiseks ei võetud. VÕS § 145 lg 4 järgi ei laienda tehing, mille põhivõlgnik
teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja kohustust. VÕS § 142 lg 6 järgi on
kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käendust reguleerivas peatükis
sätestatust tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Laenulepingu nr.F-16 muutmise
kokkulepe, milles sisaldus ka kokkulepe laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta on
tehing, millega sooviti laiendada käendaja kohustust, kuna käendaja vastutuse periood oleks
pikenenud aasta võrra. Käendaja nõusolekut käenduse pikendamiseks käendajalt ei võetud,
teda isegi ei informeeritud laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Laenulepingus F-16
järgi oli laenu esialgne tagastamise lõpptähtpäev 21. november 2002.a. Käenduslepingu p 8
järgi lõpeb käendus, kui kreeditor ühe aasta jooksul arvates võla tasumise tähtpäevast ei esita
hagi käendaja vastu. VÕS § 145 lg 4 sätestatut arvestades on T. Oxxx suhtes siduvaks laenu
tagastamise lõpptähtpäevaks 21. november 2002. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi T.
Oxxx vastu hiljemalt 21. november 2003, hagiavaldus esitati 11.05.2004.a. Kuna
käenduslepingus märgitud aasta jooksul hagi ei esitatud, tuleb lugeda käendusleping
lõppenuks alates 21. novembrist 2003.a. ning hageja nõue T. Oxxx vastu alusetuks.
3.3. Peale selle on võlausaldaja ise vähendanud käenduse kehtivuse ajal olemas olnud
käendatava nõude tagamiseks antud tagatisi.
22.11.2001.a. seadis Mxxxx Mxxxxxx AS Haapsalu KEK kasuks neljanda järjekoha
hüpoteegi hüpoteegisummaga 300 000 krooni, kõrvalnõuete summaga 150 000 krooni
korteriomandile Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxxx.Esimesel ja teisel järjekohal kinnistusraamatus
olid kanded AS Hansapank kasuks, vastavate hüpoteegitingimustega:
1. järjekoha hüpoteek, hüpoteegisummaga 500 000 krooni kõrvalnõuete summaga 330 000
krooni, intressimääraga 20% aastas kohese allumisega sundtäitmisele; 2. järjekoha hüpoteek,
hüpoteegisummaga 200 000 krooni, kõrvalnõuete summaga 170 000 krooni, intressimääraga
20% aastas, kohese allumisega sundtäitmisele. Kolmandal järjekohal paiknes samuti hüpoteek
AS Haapsalu KEK kasuks, hüpoteegisummaga 850 000 krooni, kõrvalnõuete summaga
150 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, kohese allumisega sundtäitmisele. Nimetatud
hüpoteek tagas U. Mxxxxxx ja AS Haapsalu KEK vahel 22.06.1999.a. sõlmitud
laenulepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid. 21.mail 2003.a. loovutas AS Hansapank
esimesel ja teisel järjekohal paiknenud hüpoteegid Txxxx Lxx-le.06. mail 2004.a. sõlmisid AS
Uuemõisa Invest, T. Lxxx, M. Mxxxxxx ja Kxxxxx Oxxxx, Txxx Oxxxx ning AS Hansapank
korteriomandi müügilepingu, hüpoteekide kustutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja
asjaõiguslepingud, millega võõrandati korteriomand Kxxxxx ja Txxx Oxxxx-le ning müügist
saadud rahaga rahuldati eeldatavalt nii T. Lxxx kui ka AS Uuemõisa Invest nõuded Uxxxx
Mxxxxxx vastu. T. Lxxx ja AS Uuemõisa Invest kasuks seatud hüpoteegid kustutati.
VÕS § 145 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu
sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb
käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et
käendaja kahju on väiksem. Hüpoteegi loovutamine kolmandale isikule kahjustab järjekohas
tagapool asuvate hüpoteegipidajate õigusi, kuna vastupidisel juhul oleks neil võimalus liikuda
järjekohas ettepoole. Seega VÕS § 145 lg 5 tulenevalt oleks hageja pidanud tegema kõik
mõistliku, et parandada talle laenulepingust nr.F-16 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks
antud tagatiste väärtust. Juhul, kui võlausaldaja ei ole realiseerinud võimalust parandada enda
positsiooni hüpoteegipidajana, siis ei ole VÕS põhimõtetega kooskõlas, et käendaja peab
sellest hoolimata vastutama põhivõlgniku kohustuste eest, mida ei ole võimalik täita
hüpoteegi arvel põhjusel ,et võlausaldaja ei ole täitnud enda hoolsuskohustust ja suurendanud
seadusega antud võimalusi kasvatada tagatiste väärtust. Selline käitumine rikub hea usu
põhimõtet käendaja ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes.
06.05.2004.a. notariaalselt tõestatud lepingu Hüpoteekide kustutamise avaldus,
korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud p-s 5 on
hageja andnud nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks, mis olid seatud laenulepingute F-12 ja
F-16 tagamiseks. M. Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi müügist saadud 1 miljoni krooniga
rahuldati laenulepingust F-12 tulenev nõue U. Mxxxxxxxvastu. Kostja on veendunud, et
hüpoteekide loovutamise kokkulepe sõlmiti just eesmärgiga rahuldada korteriomandi müügist
laekuva raha arvel U. Mxxxxxx teised kohustused AS Uuemõisa Invest ees ning
laenulepingust nr.F-16 tulenev kohustus jätta käendajate kanda, kuna U. Mxxxxx-l
registriandmete kohaselt puudub igasugune muu vara. Sellise tegevusega välistati käendaja
vastuväite esitamine VÕS § 149 lg 5 alusel, mille kohaselt võib käendaja nõuda, et
võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Põhjusel, et võlausaldaja oli nõustunud
hüpoteekide loovutamisega kolmandale isikule, ei olnud võimalik pandiga koormatud
kinnisasja arvelt rahuldada kõiki võlausaldaja AS Uuemõisa Invest nõudeid, kuna täiendavalt
oli esimesel järjekohtadel paiknenud hüpoteekide tagatisel antud põhivõlgniku abikaasa
Mxxxx Mxxxxx-le laenu ning uus võlausaldaja paiknes talle loovutatud hüpoteekidega
paremal järjekohal, saades ka koormatud kinnisasja müügist esmajärjekorras oma nõuded
rahuldatud. Sellist tegevust tuleb igal juhul käsitada võlausaldaja poolt oma õiguste
pahatahtliku teostamisena, kus teadlikult kahjustatakse käendajate õiguslikku positsiooni,
mistõttu on tegemist TsÜS § 138 ja VÕS § 145 lg 5 rikkumisega.
Kuna võlausaldaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada tagatiste väärtust, siis
tuleb VÕS § 145 lg 5 kohaselt vähendada käendaja vastutust tagatiste vähenemisele vastava
summa võrra. 21.05.2003 .a. loovutati T. Lxxx-le hüpoteegid, hüpoteegisummaga kokku
700 000 krooni. Eeldades, et nimetatud summa kanti korteriomandi, asukohaga Tallinnas
xxxxxxxxxxxxxxxx müügist laekunud rahast T. Lxx-le, saab asuda seisukohale, et juhul, kui
hüpoteekide loovutamist ei oleks toimunud, oleks AS Uuemõisa Invest hüpoteegipidajana
saanud nimetatud summa ulatuses oma nõuded rahuldatud. Nimetatud summaga oleks
hõlmatud ka käesolevas hagiavalduses nõutav summa 489 059 krooni. Eeltoodust tulenevalt
ei ole käendaja vastutav laenulepingust nr. F-16 tuleneva nõude täitmise eest ning hageja nõue
tuleb jätta rahuldamata.
3.4. Põhivõlgnik U, Mxxxxxx on laenulepingust nr.F-16 tuleneva kohustuse täitnud. Selle
vastuväite osas tugineb kostja U. Mxxxxxx kirjale 21.05.2004.a., milles U. Mxxxxxx on
märkinud, et 06.05.2004.a. notariaalse lepingu alusel sai hageja laenulepingutest tulenevate
kohustuste täitmise eest 1 000 000 krooni, mille osas oli kokkulepe, et sellise summa
tasumisega loetakse kõik U. Mxxxxxx kohustused hageja ees täidetuks. Nimetatud summast
420 000 krooni tasuti U. Mxxxxxx väitel laenulepingu nr. F-16 tuleneva kohustuse täitmiseks
ja sellise summa tasumisega on kõik osundatud lepingust tulenevad kohustused täidetud.
3.5. Põhivõlgniku võla arvestus on vastuolus nii TsK kui VÕS sätetega.
Laenulepingu p 12.4 kohaselt lisatakse kolme kuu jooksul tasumata intressid automaatselt
laenusummale, mis tähendab, et intressidelt alustatakse jälle intressi arvestamist.
TsK § 272 lg 3 tulenevalt peab muu kohustis olema tulenenud muust õiguslikust alusest, mitte
aga laenust. Laenusuhtest tuleneva kõrvalkohustuse muundamist laenuks seadusandja ette ei
näinud ja see oleks vastuolus TsK § 272 lg 3 mõttega. Laenulepingu F-16 p 12.4 on oluliselt
vastuolus seadusega ja tulenevalt TsÜS § 66 lg 2 tühine.
Laenulepingu F-16 p 12.4 on vastuolus ka VÕS § 113 lg 6, mille kohaselt ei ole lubatud
nõuda intressi tasumisega viivitamise eest. Alates 01.07.2002 pidi võlausaldaja muutma
intressiarvestust lähtuvalt VÕS-le. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on esitanud rahalise
nõude, mis on arvestatud vastuolus VÕS sätetega, seega ei ole käendaja T.Oxx-le teada,
milline on seadusega kooskõlas arvestatud põhivõlgniku rahaline suurus. Peale selle ei ole
hageja hagiavalduses esitanud arvestuspõhimõtteid, millele tuginedes nõude summa on
arvestatud.
Kostja ei ole esitanud tõendeid vastuväidete tõendamiseks .
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
VÕS, TsÜS, RES RakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud
või tehtud enne 01. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud
seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕS, TsÜS, RES RakS § 11 kohaselt
kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002 enne käesoleva seaduse
jõustumist kehtinud seadust ja sama seaduse § 12 lg1, lg 2 järgi kohaldatakse enne 01. juulit
2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses
ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis
on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust.
Eeltoodust tulenevalt tuleb 22. novembril 2001.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva vaidluse
lahendamisel kohaldada alates 01.07.2002.a. võlaõigusseaduse sätteid, kuivõrd laenulepingu
näol on tegemist kestvuslepinguga ja laen muutus sissenõutavaks võlaõigusseaduse kehtivuse
ajal. Käenduslepingutest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a.
kehtinud tsiviilkoodeksi sätteid. Kohus ei nõustu kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx
vastuväidetega selles, et käendusleping on kestvusleping. 22.11.2001.a. sõlmitud
käenduslepingute näol ei ole tegemist kestvuslepinguga, sest käenduslepingutega on tagatud
laenulepingut F-16, mille kohaselt tuli laen tagastada ühekordse maksena laenuandja ja
laenuvõtja poolt kokku lepitud tähtpäeval. Seega on käendusega tagatud üks konkreetne
kohustus – vastutada selle eest, et U. Mxxxxxx täidab oma kohustuse hageja ees-, mitte
suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi. Käendaja vastutus tekib alates põhivõlgniku
poolt kohustuse rikkumisest, ajavahemikul laenulepingu sõlmimisest kuni võla
sissenõutavaks
muutumiseni
käendajatel
kohustused
hageja
ees
puuduvad.
Kestvuslepinguks nimetatakse püsivate kohustuste või korduvate kohustuste täitmisele
suunatud lepingut.
Neil asjaoludel võlaõigusseaduse sätted antud asjas käendajate vastutuse osas kohaldamisele
ei kuulu ja kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited, mis tuginevad võlaõigusseaduse
sätetele, tuleb jätta tähelepanuta.
Laenulepingust nr. F-16 22.11.2001.a. tulenev nõue
Antud asjas puudub vaidlus selles, et kostja U. Mxxxxxx oli kohustatud tagastama hagejale
laenu koos intressidega 21.novembriks 2003.a. Kostja U. Maxxxxxxon kohtule kinnitanud, et
ta laenulepingu nr. F-16 täitmiseks hagejale raha maksnud ei ole, kuid laenuleping nr. F-16
on täidetud, lepingu täitmine on toimunud 06.mai 2004.a notariaalse lepingu alusel, kui M.
Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi ostjad Txxx ja Kxxxxx Oxxxx tasusid 1 000 000 krooni
AS Uuemõisa Invest arveldusarvele.
06.mai 2004.a notariaalselt kinnitatud lepingu Hüpoteekide kustutamise avalduse,
korteriomandi lepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu (edaspidi 06.05.2004.a.leping) (tl.
108-120) punkti 3.2 järgi kohustusid ostjad K ja T. Oxxxx tasuma AS Uuemõisa Invest
arvelduskontole Ühispangas 1 000 000 krooni selgitusega „Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse
kustutamine laenulepingu F-12 22.06.1999.a järgi”. Seega on notariaalse lepinguga üheselt
tõendatud, et kolmas isik tasus Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse laenulepingu F-12 järgi, mitte
aga laenulepingu F-16 järgi. E- kirjavahetusega toimikus (tl. 126-138) on tõendatud, et
kostja U. Mxxxxxx oli teadlik sellest, et korteriomandi müügist kustutatakse tema
laenuvõlgnevus laenulepingu nr. F-12 järgi. Nimelt teavitas hageja kostjat 06.04.2004 (tl.
130) kui ka 13.04.2004 (tl.131) sellest, et korteriomandi müügihinnast kustutatakse võlg 1
miljon krooni laenulepingu nr. F-12 järgi, kostja sellele ei ole vastuväiteid esitanud.
Eeltoodud tõendid tõendavad ka, et 06.05.2004.a. lepingu p.3.2 ei olnud lepingusse märgitud
kostja U. Mxxxxxx teadmata ega tema tahte vastaselt.
Kohus leiab, et tõendamata on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et tal oli suuline
kokkulepe K. Uxx-ga selles, et 1 miljoni tasumisega loetakse täidetuks kõik tema
laenulepingud. Hageja seaduslik esindaja K. Uxx eelnimetatud kokkulepet U. Mxxxxx-ga ei
kinnita. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid selle asjaolu tõendamiseks. Asjaolu, et poolte
vahel selline kokkulepe puudus, kinnitab poolte e- kirjavahetus (tl. 126-138) . Nimelt on
kostja U. Mxxxxxx on 05.04.2004.a. (tl.129) hagejale saadetud e-kirjas väljendanud
eelmärgitud kokkuleppe olemasolu K. Uxx-ga, kuid hageja esindaja I. Rxxx 06.04.2004.a.
vastuses kostjale (tl. 130) on märkinud, et 1 miljoni krooni laekumisega loetakse tasutuks
kostja võlgnevus laenulepingu nr.F-12 järgi ning pärast 1 miljoni krooni tasumist on K. Uxx
valmis pidama läbirääkimisi ülejäänud laenulepingute osas. Kostja ei ole sellele e-kirjale
vastuväiteid esitanud.
Kostjate vastuväited selles, et laenuleping nr.F-12 oli tühine ja rahatu, on alusetud. Kostja U.
Mxxxxxx ei ole laenulepingut nr. F-12 vaidlustanud selle rahatuse ja tühisuse tõttu, ta on
laenulepingut täitnud ja võlga tunnistanud, mida tõendavad laenulepingu nr. F-12 võlgnevuse
arvestus (tl 121) ja saldokinnitus 27.02.2003.a. (tl.122), milles kostja tunnistab võlgnevust
laenulepingu nr. F-12 järgi summas 960 619 krooni ja nr.F-16 järgi summas 366 465 krooni.
Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, võlatunnistus on kehtiv sõltumatult selle
aluseks oleva võlasuhte kehtivusest.
Põhjendamatud on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et hagejal puudus õigus
omavoliliselt jagada laenulepingu F-12 tasumiseks kostja poolt makstud raha intressideks ja
tagastatud laenuks. Laenulepingu nr. F-12 (tl.145-147) p 16 järgi lepingust tulenevate maksete
tasumisega hilinemisel kustutatakse tasutud summadest esmajärjekorras viivised ja seejärel
tähtaegselt tasumata intress ja laenusumma. Hageja on toiminudki vastavalt lepingu p.-16
sätestatule.
Kostjad on seisukohal, et hagejal tulnuks vara müügist laekunud raha arvel kustutada
laenulepingu nr.F-16 järgne võlgnevus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
Kuna laenuleping nr.F-12 22.06.1999.a. oli 02.aprillil 2004.a. hageja poolt üles öeldud (tl.
177), kostja ei olnud 06.maiks 2004.a. laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ega
seda vaidlustanud, oli hagejal korteriomandi müügi ajaks 06.05.2004.a. kaks sissenõutavaks
muutunud nõuet kostja vastu. Võlgnevuse arvestuste kohaselt (tl.121,123) oli kostja U.
Mxxxxxx võlg 10.05.2004.a. seisuga laenulepingu nr.F-12 järgi 1 271 620 krooni ja
laenulepingu nr.F-16 järgi 468 098 krooni. Kinnistusregistri reg.osa nr. 19420 ärakirjaga
(tl.63-64) on tõendatud, et registriosa IV jao 3. järjekohale oli seatud hüpoteek summas
850 000 krooni laenulepingu nr. F-12 tagamiseks ja IV jao 4. järjekohale oli seatud hüpoteek
summas 300 000 krooni laenulepingu nr. F-16 tagamiseks. Laenuleping nr. F-12 oli tagatud
veel O. Mxxxxxx käendusega, laenuleping nr. F-16 oli tagatud O. Mxxxxxx ja T. Oxxx
käendustega. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse
hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine läbi viidi,
vastavalt järjekohtadele. 06.05.2004.a. lepinguga on tõendatud, et sundtäitmine viidi läbi
vastavalt hüpoteekide paiknemise järjekohtadele AÕS § 352 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja U.
Mxxxxxx oli enne 06.05.2004.a. lepingu sõlmimist nõustunud hageja ettepanekuga täita
laenulepingut nr.F-12, on alusetud tema VÕS § 88 lg 6 tuginevad vastuväited selles, et
esimesena tulnuks lugeda täidetuks laenleping nr.F-16.
Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited selles, mis puudutavad laenulepingute nr. F-06,
nr. F-10 seotud asjaolusid, ei ole antud vaidluses asjakohased, kuna need lepingud ei ole
seotud antud hagi esemega.
Eeltoodut arvestades kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et
kostja ei ole täitnud laenulepingut nr. F-16.
Võlgnevuse suurus
Hageja on asja menetluse käigus korrigeerinud laenuvõlgnevuse arvestust, arvestades
osaliselt kostjate poolt esitatud vastuväiteid. Kohtule 01.detsembril 2005.a. esitatud
võlgnevuse arvestuse kohaselt võlgneb U. Mxxxxxx laenulepingu nr.F-16 alusel hagejale
01.12.2005.a. seisuga kokku 610 478 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni,
intress 94 182 krooni ja viivis 178 618 krooni. Võlgnevuse arvestusest ilmneb, et hageja on
lisanud laenule tasumata intresse kuni 01. juuli 2002.a, s.o. võlaõigusseaduse kehtima
hakkamiseni. Hageja on arvestanud viivist tasumata võlasummast 7% aastas alates 22.
11.2003.a. kuni 26.detsembrini 2003 ja 27% aastas alates 27.detsembrist 2003. kuni 01. 12.
2005.a. Hageja on arvestanud viivist seadusega ja lepinguga ettenähtud määras VÕS § 94 ja
113 alusel.
Kostjad on vaidlustanud võlgnevuse arvestuse leides, et hagejal puudus õigus liita maksmata
intresse laenule ja laenulepingu F-16 p. 12.4 on tühine, kuna on vastuolus TsK § 272 lg 3
mõttega. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 272 lg 3
järgi võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust
alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid.
Seaduses toodud võla tekkimise aluste loetelu on lahtine, seadusega ei ole sätestatud keeldu,
mis keelaks rahalise kõrvalkohustuse laenuks vormistamist. Neil asjaoludel kohus leiab, et
TsK § 272 lg 3 ei välista rahalise kõrvalkohustuse vormistamist laenuks. Seega laenulepingu
nr. F-16 p 12.4 ei ole tühine, sest seadust ei ole olulisel rikutud. U. Mxxxxx-l oli intressivõlg
ja laenulepingu p 12.4 järgi oli hagejal õigus kuni 01.07.2002.a. lisada kolme kuu tasumata
intresse laenusummale.
Kohus on seisukohal, et võlgnevuse arvestus laenulepingu nr.F-16 järgi on kooskõlas VÕS §
-dega 94 ja 113 ning laenulepingu nr.F-16 p.-dega 3, 6, 12.3, 12.4, 12.5, kostja
laenuvõlgnevuse suurus 599 999 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni,
intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139 krooni.
Kostja T. Oxxx taotleb viiviste vähendamist põhjusel, et viivise summa on ligi pool
võlasummast. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle
vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui
tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks
kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige
kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte
majanduslikku seisundit.
Hageja nõuab viivist 168 139 krooni, mis on peaaegu pool võlgnetava laenu põhisummast.
Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtade kohaselt ei ole antud asjas nõutav viivis
ebamõistlikult suur võrreldes laenu põhiosa võla suurusega. Kostjate poolt on leping
käesoleva ajani täitmata, laenu tagastamise tähtajast on möödunud kaks aastat ja neli kuud
Nimetatud asjaolusid arvestades puudub alus viivist vähendada. Asjaolu, et kostja T. Oxxx
on pensionär, ei anna VÕS § 162 lg 1 järgi ainuüksi alust viivist vähendada..
Käendajate vastutus 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute alusel
TsK § 207 lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendajad kreeditori
ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. 22.
novembril 2001.a. sõlmitud käenduslepingutes ei ole ette nähtud teisiti. Käenduslepingute
(tl.11 ja 12) p. 3.1. järgi on käendusega tagatud nii põhinõue kui kõrvalnõuded, sealhulgas
nõuetega
seotud
intressid,
viivised,
leppetrahvid
ja
võla
sissenõudmisekulud.
Käenduslepingute p. 5 järgi vastutab käendaja kreeditori ees solidaarselt võlgnikuga.
Käendaja kohustub tasuma kreeditorile tagatava lepingu järgi võlgniku poolt tasumisele
kuuluvad, käendajale kirjaliku maksenõude esitamise hetkel võlgniku poolt tasumata
summad, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Käenduslepingute p. 6 kohaselt on käendus
antud tagasivõtmatult ja kehtib ka tagatava lepingu ennetähtaegse lõpetamisel kui ka tagatava
lepingu muutmisel, k.a. võla tasumise tähtaja pikendamine.
Seega TsK § 207 lg 1 ja 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute p. 5 ja p 6 alusel
vastutavad käendajad O. Mxxxxxx ja T. Oxxx laenuvõlgnevuse 599 999 krooni eest hageja
ees solidaarselt kostjaga.
Kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited selles, et käendus on lõppenud, ei ole
põhjendatud arvestades asjaolu, et laenu tagastamise tähtaeg oli 21.11.2003.a., hagiavaldus
on kohtule esitatud 11. mail 2004.a., seega viis ja pool kuud peale laenuvõla sissenõutavaks
muutumist. Kostjate vastuväited selles, et hageja ei teatanud neile laenu tagastamise tähtaja
pikendamisest, ei ole põhjendatud, kuna hageja on kostja T. Oxx-le 26. mail 2003.a. teatanud
(tl.20) laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Pealegi käenduslepingu p-s. 6 järgi ei ole
käendajate nõusolekut laenulepingu muutmiseks vaja, kuna käendus kehtib ka võla tasumise
tähtaja pikendamisel.
Seega tuleb VÕS, TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11, 12 lg 1, lg 2, TsK § -de 206, 207 lg 1, VÕS
§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 396 lg 1, 397 alusel kostjatelt
solidaarselt välja mõista hageja kasuks 599 999 krooni.
TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § -de 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi tuleb
kostjatelt hageja kasuks välja mõista kohtukulu, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv
30 000 krooni ja õigusabikulu 29 999 krooni 95 senti (5%-599 999-st). Kostjate kohtukulud
tuleb jätta kostjate endi kanda.
Aita Rajavere
Kohtunik