2-04-480/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Aita Rajavere

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.aprill 2006.a. Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-04-480

Tsiviilasi

AS Uuemõisa Invest hagi Uxxxx Mxxxxxx, Oxxxxxx

xxxxxx ja Txxxx Oxxx vastu võla 599 999 krooni

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise aeg

Hageja AS Uuemõisa Invest - reg.kood 10043527, asukoht

Karja 27A Haapsalu linn Läänemaa

Esindajad juhatuse liige Kxxx Uxx, prokurist Ixxxxx Rxxx

ja adv.Vesse Võhma

Kostja Uxxxx Mxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,

Kostja Oxxxxx Mxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx,

elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx

Esindaja T. Lxxx

Kostja Txxxx Oxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxx,

Esindaja adv. Raul Talts

17. märts 2006.a.

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

1. Välja mõista Uxxxx Mxxxxx-lt, Oxxxxx Mxxxxxx-lt ja Txxxx Oxx-lt

solidaarselt AS Uuemõisa Invest kasuks 599 999 (viissada üheksakümmend

üheksa tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa ) krooni.

2. Välja mõista Uxxxx Mxxxxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu 19 999

(üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.

3. Välja mõista Oxxxxx Mxxxxxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu

19 999 (üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.

4. Välja mõista Txxxx Oxx-lt AS Uuemõisa Invest kasuks kohtukulu 19 999

(üheksateist tuhat üheksasada üheksakümmend üheksa) krooni 98 senti.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

22..novembril 2001.a. andis AS Haapsalu KEK U. Mxxxxx-le laenulepingu nr. F-16 alusel

laenu 300 000 krooni esialgse tagastamise lõpptähtajaga 21.11.2002.a., intressiga 20% aastas,

viivitamise korral viivis 0,2 % viivitatud summalt päevas. Laenulepingu nr. F-16 täitmise

tagamiseks sõlmis AS Haapsalu KEK 22. novembril 2001.a. käenduslepingud kostjate

Oxxxxx Mxxxxx-ga ja Txxxx Oxxx-ga. 22. novembril 2001.a. seadis Mxxxx Mxxxxxx

laenulepingu nr. F-16 täitmise tagamiseks hüpoteegi AS Haapsalu KEK kasuks,

hüpoteegisummaga 300 000 krooni, kõrvalnõuetega 150 000 krooni korteriomandile Tallinnas

xxxxxxxxxxxxxxxx, hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 4.järjekohale 01.aprillil 2002.a.

17. juulil 2002.a. loovutas likvideeritud AS Haapsalu KEK laenulepingust F-16 tuleneva

nõude U. Mxxxxxx vastu koos seda tagavate õiguste, O. Mxxxxxx ja T. Oxxx käendustega

hagejale.

09.septembril 2002.a. pikendasid hageja ja kostja U. Mxxxxxx kirjaliku kokkuleppega laenu

tagastamise lõpptähtaega kuni 21.novembrini 2003.a.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Laenulepingus kokkulepitud tähtajaks kostja U. Mxxxxxx laenusummat hagejale ei tasunud,

. 16.jaanuaril 2004.a. pöördus hageja kirjalikult nõudega tasuda võlg käendajate O. Mxxxxxx

ja T. Oxxx poole, kes võlga summas 489 059 krooni ei tasunud. 11.mai 2004.a. seisuga on

kostja U. Mxxxxxx võlg laenulepingu nr.F-16 22.11.2001.a. järgi 489 059 krooni, millest

tagastamata laenusumma on 424 167 krooni, tasumata intressid 19 059 krooni ja viivis 45 833

krooni. Hageja palub laenuvõlg 489 059 krooni välja mõista kostjatelt solidaarselt VÕS,

TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11,12 lg 1, TsK §-de 173, 174,188 lg 1, 206, 207 ja VÕS §-de 76

lg 1, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 397 alusel.

Tsiviilasja menetluse ajal on hageja haginõuet suurendanud viiviste võrra 10. oktoobril

2005.a. (tl.200) ja 01.detsembril 2005.a. (tl.238) Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja

mõista võlgnevus laenulepingu F-16 järgi 01.detsembri 2005.a. seisuga summas 599 999

krooni, millest põhisumma on 337 678 krooni, intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139

krooni.

Hagi tõendamiseks on hageja esitanud järgmised tõendid:

1) laenulepingu nr. F-16 22.11.2001.a. (tl.9-10),

2) käenduslepingud O. Mxxxxx-ga 22.11.2001 ja T. Oxx-ga 22.11.2001.a. (tl.11,12),

3) hüpoteegi seadmise lepingu 22.11.2001.a. (tl.13-16),

4) Tallinna Linnakohtu kinnistusameti kinnistamisotsuse 01.04.2002.a. (tl.17) hüpoteegi

sissekandmise kohta kinnistusregistri reg.ossa nr.19420 ,

5) Nõude loovutamise lepingu nr.07 17.07.2002.a. (tl.18),

6) Poolte kokkuleppe nr.01/02 laenulepingute nr. F-12 22.06.1999.a. ja F-16

22.11.2001.a. muutmise kohta (tl. 19),

7) Hageja teade kostja T. Oxxx-le laenulepingu muutmise kohta 26.05.2003.a.(tl.20),

8) Võlgnevuse arvestused laenulepingu F-16 järgi (tl.21, 28, 123, 124, 201, 239),

9) Hageja teade kostja T. Oxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl.22, 23).,

10) Hageja teade kostja O. Mxxxxx-le 16.01.2004.a. koos võlgnevuse arvestusega (tl. 25,

26).

KOSTJATE VASTUVÄITED

1. Kostja U. Mxxxxxx vastuväited.

Kostja ei tunnista hagi.

1.1. Kostja on hagejale laenu tagastanud, millest teatas 21.mail 2004.a. hagejale.

Laenulepingu F-16 täitmine toimus 06.05.2004.a. notariaalse lepingu alusel, kui hageja sai M.

Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi müügist 1 miljon krooni Kostjal oli hageja juhatuse

liikme K. Uxx-ga kokku lepitud, et 1. miljoni krooniga kustutatakse kõik kostja

laenuvõlgnevused koos intresside ja viivistega hagejale. Kostja leiab, et hagi esitamine tema

vastu on pahatahtlik ja alusetu. Hagejal ei ole esitada ühtegi tõendit selle kohta, et M.

Mxxxxxx korteriomandi müügist saadud 1 miljon krooni läheks ainult laenulepingu F-12

tasumiseks. 06.05.2004.a. lepingusse on hageja initsiatiivil ja dikteerimisel p.3.2 kirjutatud, et

1 miljoni krooni saamine on justkui seotud laenulepingu F-12 22.06.1999.a. tuleneva

võlgnevuse kustutamisega. See ei vasta aga poolte vahel kokkulepitule. Vaidluse

lahendamise seisukohalt on eksitav ja kostjate suhtes ebaõiglane lähtuda ainult laenulepingust

nr.F-16. Kostja on sõlminud 22.06.1999.a. AS -ga Haapsalu KEK laenulepingu F-12 tähtajaga

21.05.2004.a. intressimääraga 18%,. On absurdne, et 06.05.2004.a. tehinguga kustutati

laenuvõlgnevus F-12 alusel, mille tähtaeg ei olnud saabunud, selle asemel, et kustutada

laenulepingu F-16 võlgnevus. Peale selle ei saanud kostja võlgnevus laenulepingu F-12 järgi

olla 1 miljon krooni. Laenuleping F-12 asendas laenulepingut F-06, mis oli sõlmitud

23.05.1997.a. summas 203 500 krooni tähtajaga 31.12.1997 intressimääraga 24%. Selle

lepingu järgi on kostja tasunud intressi kuni 08.01.1998 29 672 krooni ja 1998.a. alguses veel

12 210 krooni, millise summa mahaarvamisel oli laenujääk 02.04.1998.a. laenulepingu F-06

alusel 191 290 krooni. Kuna laenulepingu lõpptähtaeg oli 31.12.1997.a., siis ei olnud

millegagi põhjendatud selle lepingu uuendamine poolteist aastat hiljem 22.06.1999.a.

Arvestades kostja rasket olukorda ja teadmatust õigusküsimustes surus hageja kostjale lepingu

sellisel kujul peale. Väidetavalt asendab laenuleping F-12 ka nõude ostu-müügilepingut

21.06.1999.a., mis tulenes AS Haapsalu KEK ja A. U. Ma Investeeringud AS vahelisest

laenulepingust nr.J-28 17.09.1997.a., mis oli sõlmitud tähtajaga 31.12.1997.a., mille järgi

kostja oli kohustatud nõude omandamise eest A. U. Ma Investeeringud AS vastu tasuma

406 192 krooni. Nõude ostu-müügilepingu ümbervormistamine on toimunud jällegi poolteist

aastat pärast laenulepingu tähtaega ja suruti hageja poolt kostjale peale kostja rasket olukorda

ja teadmatust arvestades. Kostjale tundub, et 21.06.1999.a. tehing on seadusevastane ja

tühine, sest kostja ei ole kunagi saanud AS -lt Haapsalu KEK laenu summas 406 192 krooni.

Samuti on 21.06.1999.a. nõude ostu-müügilepingu p 5.1. sätestatud eritingimusena ette

nähtud edasilükkav tingimus-nõudeõigus võlgniku vastu läheb üle pärast lepingu p 4.6

märgitud hüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist ning kui edasilükkav tingimus ei ole

saabunud 01. juuliks 1999.a., lõpeb käesolev leping. Teadupärast edasilükkav tingimus ei

saabunud 01. juuliks 1999.a. sest notariaalne leping sõlmiti alles 28.06.1999.a. ja kanne

kinnistusraamatusse tehti alles 09.08.1999.a. Seega lõppes 21.06.1999.a. nõude ostu-

müügileping kostja ja AS Haapsalu KEK vahel eeltoodud põhjusel 01. juulil 1999.a. ja kostjal

puudub kohustus tasuda nõude omandamise eest 406 192 krooni.

Samuti pidi kostja laenulepingu nr.F-12 alusel saama laenu 150 000 krooni tähtajaga

21.05.2004.a. intressimääraga 18%Tegelikult kanti kostja arvele selle lepingu raames

143 405,70 krooni, mis teeb viie aasta intressisummaks 129 065,13 krooni.

Seega sai kostja laenulepingute F-06 ja F-12 alusel kokku 334 895 krooni 70 senti, mida

hageja käsitleb ühe lepinguna F-12. Samas tasus kostja ajavahemikus 1999-2001 hagejale

kokku 255 480 krooni, mida hageja jagas omavoliliselt intressideks 226 789 krooni ja

tagastatud laenuks 28 691 krooni. Igal juhul on kostjal 255 480 krooni tasumisega tasutud

kõik intressid 129 065,13 krooni laenult summas 143 405 krooni 70 senti ning ülejäänud

summa 126 414 krooni tuli lugeda saadud laenu 143 405 ,70 krooni tagastamiseks, mille järel

laenuvõlg lepingu F-12 järgi oli veel 16 990 krooni 83 senti. Kui summale 16 990,83 lisada

summa lepingu F-06 alusel 191 290 krooni, on kostja koguvõlgnevus lepingute F-06 ja F-12

alusel 208 280,83 krooni.

1.2. 22.11.2001.a. sõlmitud laenuleping F-16 alusel ei ole kostja suutnud tasuda intresse ega

laenu tagastada. Kostja tunnistab, et enne 06.05.2004.a. lepingut oli arvestuslik laenuvõlg

kokku 420 000 krooni. Hageja arvestused, kus hageja lisas maksmata intressid laenusummale

ja arvestas uue laenusumma pealt jällegi intressi, on ebaseaduslik, sest tegemist on jällegi

rahatu laenulepinguga ja nii seatakse laenusaaja talumatute kohustuste ette.

1.3. 09.09.2002. sundis hageja kostjale peale laenulepingu F-10, mille alusel kostja nagu oleks

saanud laenu 111 379 krooni. Kostja seda raha kunagi saanud ei ole, sest see summa on

väidetavalt AS Uuemõisa Invest kahju seoses laenulepingu F-12 viivistega. Kostja leiab, et

tema ei ole hagejale kahju tekitanud ja 09.09.2002.a. leping on kostjale pealesurutud

ebaseaduslik tehing. Tegelikult oleks hageja saanud laenulepingu alusel ainult viivist nõuda,

kui selleks oleks alust olnud.

Kokkuvõtvalt leiab kostja, et hageja esindaja K. Uxx-ga oli kokkulepe selles, et kostja kõik

laenuvõlad oleksid tasutud, kui hageja saab korteriomandi müügist 1 miljon krooni,

vaatamata sellele, et reaalne võlgnevus 06.05.2004.a. oli laenulepingute F-06, F-12 ja F-16

alusel kokku 628 280 krooni 83 senti (191 290+16 990,83+420 000). Seega sai hageja kostjalt

371 719,17 krooni tasu laenulepingute lõpetamise eest, mis on ilmselgelt ülemäära suur

summa võrreldes hageja võimaliku kahjuga. Hageja ei ole heade kommetega kooskõlas

olevalt käitunud, saanud kostjat mõjutada kostja majanduslikust ja tervislikust seisundis

lähtuvalt, on koos viivistega suures mahus oma raha tagasi saanud ning käesolevas asjas on

hagi esitamise eesmärgiks üksnes kostja T. Oxxx maja „kätte saamine“.

Kostja on vastuväidete tõendamiseks esitanud järgmised tõendid:

1) kostja kirja hagejale 21.05.2004.a. (tl.43-45),

2) kostja vastuse hageja saldo teatisele 30.01.2004.a. (tl.143),

3) hageja kiri kostjale 16.01.2004.a. (tl. 144),

4) laenulepingu F-12 ärakiri (tl. 145147), laenulepingu nr. F-06 ärakiri (tl. 148-150),

5) väljavõte kostja kontost 01.07.1997-02.04.1998 (tl. 151),

6) 21.06.1999.a. sõlmitud nõude ostu-müügilepingu ärakiri(tl. 152-153),

7) laenulepingu J-28 ärakiri (tl. 154-156),

8) hüpoteegi seadmise leping 28.06.1999.a. (tl.157-160),

9) Tallinna Linnakohtu kinnistusameti 09.08. 1999.a. kinnistamisotsuse ärakiri (tl.161),

10) võlgnevuse arvestus laenulepingu F-12 järgi 31.08.2002 seisuga (tl.162),

11) kostja konto väljavõte 01.01.1999-11.04.2005 (tl. 163),

12) laenulepingu F-10 09.09.2002.a. ärakiri (tl. 164-165),

13) kviitung orderile nr.45 09.09.2002.a. (tl.166).

2. Kostja O. Mxxxxxx vastuväited.

Kostja ei tunnista hagi.

2.1. Kostja andmetel on U. Mxxxxxx oma laenud tagastanud ega võlgne hagejale enam

midagi. Seetõttu on välistatud kostja kui käendaja käest laenu nõudmine.

2.2. Kostja leiab, et käendusleping kui tarbijakäendusleping on pärast VÕS-i kehtima

hakkamist tühised põhjusel, et neid ei ole seadusega kooskõlla viidud.

2.3. Juhul, kui kohus leiab, et käenduslepingud ei ole tühised, on käendused lõppenud, kuna

laenulepingu F-16 pikendamisel ei ole nõutud käendaja nõusolekut ja VÕS § 145 lg 4

kohaselt ei laienda tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja

kohustust. Seega lõppes O. Mxxxxxx käendusleping 1 aasta möödudes laenulepingu

esialgsest tähtajast 21.11.2002.a.

2.4. Hagejal ei olnud õigust liita tasumata intresse laenusummadele ei enne ega pärast VÕS-i

kehtima hakkamist . Hageja on ise olnud nõus laenulepingute F-12 ja F-16 tagatisteks olnud

hüpoteekide kustutamisega, järelikult nõue U. Mxxxxxx vastu oli lõppenud.

2.5. Kostja U. Mxxxxxx on kogu aeg soovinud, et tasutud saaks mõlemad laenud ja et

vastutama ei peaks käendajad. Kostjale on arusaamatu, miks kustutati laen, mille tagastamise

kuupäev oli 21.04.2004. ja kustutamata on laen, mille tähtaeg oli 22.11.2003.a. Antud

vaidluses on kostja U. Mxxxxxx kirjaga 30.01.2004.a. väljendanud vajadust sõlmida laenude

tasumise kohta kirjalik kokkulepe. Hagejast tulenevalt seda kokkulepet ei sõlmitud, vaid

piirduti hageja esindaja K. Uxxx ja kostja U. Mxxxxxx suulise kokkuleppega, et 1 miljoni

krooni laekumisega on kostja võlgnevused tasutud hagejale. Seda kinnitavad ühelt poolt

kostja U. Mxxxxxx ütlused, teiselt poolt hageja poolt edastatud e kirjavahetus kostjaga

30.01.2004.a., 25.03.2004.a., 05.04.2004a. Kui lähtuda sellest, et võlgnik ja võlausaldaja ei

ole kokku leppinud ega määranud, milline kohustus loetakse täidetuks, siis VÕS § 88 lg 6

järgi loetakse esimesena täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus, e.

käesolevas vaidluses laenuleping nr.F-16.

2.6. Kostja leiab, et hageja on ebaseaduslikult nii enne laenulepingu F-12 allkirjastamist

22.06.1999.a. kui ka pärast seda lisanud kostja U. Mxxxxxx poolt maksmata intresse laenu

põhiosale, ja ka siis, kui maksekorralduse selgitustest nähtub, et tegemist on laenu põhiosa

kustutamise maksega, kustutanud enda suva järgi ebaseaduslikult intresse, mitte vähendanud

laenu põhiosa ja jõudnud sellisel viisil laenu põhiosa suuruseni peaaegu 1 miljon krooni,

samas kui hüpoteek oli seatud summale 850 000 krooni.

2.7 Kostjal on kahtlusi, et hageja oma arvestustes on jätnud tähelepanuta AÕS § 346, mis

sätestab, et hüpoteegiga on tagatud nõue ja nõudele 3 aasta jooksul enne kinnisasja müümist

sundenampakkumisel välja maksmata intressid, samuti viivis ja võla sissenõudmise

kulutused. Võib arvata, et just seetõttu on hageja kustutanud alati intresse, kui laekunud on

makse laenu põhisosa tasumiseks.

Kostja O. Mxxxxxx ei ole esitanud tõendeid vastuväidete tõendamiseks.

3. Kostja Txxxx Oxxxx vastuväited.

Kostja ei tunnista hagi.

3.1. Kostja T. Oxxx on seisukohal, et käendusleping on tühine tulenevalt selle

mittevastavusest tarbijakäenduslepingule sätestatud tingimustele.

VÕS, TsÜS, REÕS RakS § 12 lg 3 sätestab, et kui kestvuslepingu tingimus on pärast

01.07.2002.a. jõustunud seaduste jõustumist vastuolus seaduse sättega, millest ei ole

lepingupoolte kokkuleppel õigust kõrvale kalduda, kohaldatakse lepingutingimuste asemel

seaduses sätestatut. VÕS § 195 lg 3 tulenevalt on laenuleping kestvusleping. Käendusleping

on oma olemuselt kõrvalkohustus, mis iseseisvalt laenust sõltumatuna ei eksisteeri.

Aktsessoorsuse põhimõttest tulenevalt vastutab käendaja samadel alustel võlausaldaja ees

nagu põhivõlgnik ning võib samas esitada võlausaldaja vastu ka viimase vastuväiteid.

Eeltoodust tulenevalt tuleb käenduslepingut käsitada kestvuslepinguna, kuna tegemist on

püsiva

kohustusega,

mis

kehtib

kuni

põhilepingu

täitmiseni.

VÕS

sätestab

tarbijakäenduslepingule

imperatiivsed

nõuded,

millele

mittevastavuse

korral

on

käendusleping tühine. VÕS § 143 lg 2 kohaselt on käendusleping tühine, kui käendatava

kohustuse suurus ei ole käenduslepingu sõlmimisel selge ja ei ole kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS RakS-st tulenevalt pidi võlausaldaja leppima

kokku käendajaga uutes seaduse nõuetele vastavates lepingutingimustes. Kuna vastavasisulist

kokkulepet ei sõlmitud, siis kohalduvad käenduslepingule VÕS sätted, mille kohaselt on

oluliselt rikutud seaduse nõudeid ja käendusleping tuleb lugeda tühiseks.

3.2. Peale selle leiab kostja T. Oxxx, et käendusleping on lõppenud.

09. septembril 2002.a. sõlmisid U. Mxxxxxx ja hageja laenulepingu lisa, millega pikendasid

laenu tagastamise lõpptähtaega kuni 21. novembrini 2003.a. Laenulepingust tuleneva laenu

tagasimakse tähtaja pikendamine on uus asjaolu käendaja jaoks, kuid käendaja nõusolekut

käenduse pikendamiseks ei võetud. VÕS § 145 lg 4 järgi ei laienda tehing, mille põhivõlgnik

teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, käendaja kohustust. VÕS § 142 lg 6 järgi on

kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käendust reguleerivas peatükis

sätestatust tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Laenulepingu nr.F-16 muutmise

kokkulepe, milles sisaldus ka kokkulepe laenu tagastamise tähtaja pikendamise kohta on

tehing, millega sooviti laiendada käendaja kohustust, kuna käendaja vastutuse periood oleks

pikenenud aasta võrra. Käendaja nõusolekut käenduse pikendamiseks käendajalt ei võetud,

teda isegi ei informeeritud laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Laenulepingus F-16

järgi oli laenu esialgne tagastamise lõpptähtpäev 21. november 2002.a. Käenduslepingu p 8

järgi lõpeb käendus, kui kreeditor ühe aasta jooksul arvates võla tasumise tähtpäevast ei esita

hagi käendaja vastu. VÕS § 145 lg 4 sätestatut arvestades on T. Oxxx suhtes siduvaks laenu

tagastamise lõpptähtpäevaks 21. november 2002. Seega oleks hageja pidanud esitama hagi T.

Oxxx vastu hiljemalt 21. november 2003, hagiavaldus esitati 11.05.2004.a. Kuna

käenduslepingus märgitud aasta jooksul hagi ei esitatud, tuleb lugeda käendusleping

lõppenuks alates 21. novembrist 2003.a. ning hageja nõue T. Oxxx vastu alusetuks.

3.3. Peale selle on võlausaldaja ise vähendanud käenduse kehtivuse ajal olemas olnud

käendatava nõude tagamiseks antud tagatisi.

22.11.2001.a. seadis Mxxxx Mxxxxxx AS Haapsalu KEK kasuks neljanda järjekoha

hüpoteegi hüpoteegisummaga 300 000 krooni, kõrvalnõuete summaga 150 000 krooni

korteriomandile Tallinnas xxxxxxxxxxxxxxxx.Esimesel ja teisel järjekohal kinnistusraamatus

olid kanded AS Hansapank kasuks, vastavate hüpoteegitingimustega:

1. järjekoha hüpoteek, hüpoteegisummaga 500 000 krooni kõrvalnõuete summaga 330 000

krooni, intressimääraga 20% aastas kohese allumisega sundtäitmisele; 2. järjekoha hüpoteek,

hüpoteegisummaga 200 000 krooni, kõrvalnõuete summaga 170 000 krooni, intressimääraga

20% aastas, kohese allumisega sundtäitmisele. Kolmandal järjekohal paiknes samuti hüpoteek

AS Haapsalu KEK kasuks, hüpoteegisummaga 850 000 krooni, kõrvalnõuete summaga

150 000 krooni, intressimääraga 18% aastas, kohese allumisega sundtäitmisele. Nimetatud

hüpoteek tagas U. Mxxxxxx ja AS Haapsalu KEK vahel 22.06.1999.a. sõlmitud

laenulepingust tulenevaid hüpoteegipidaja nõudeid. 21.mail 2003.a. loovutas AS Hansapank

esimesel ja teisel järjekohal paiknenud hüpoteegid Txxxx Lxx-le.06. mail 2004.a. sõlmisid AS

Uuemõisa Invest, T. Lxxx, M. Mxxxxxx ja Kxxxxx Oxxxx, Txxx Oxxxx ning AS Hansapank

korteriomandi müügilepingu, hüpoteekide kustutamise lepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja

asjaõiguslepingud, millega võõrandati korteriomand Kxxxxx ja Txxx Oxxxx-le ning müügist

saadud rahaga rahuldati eeldatavalt nii T. Lxxx kui ka AS Uuemõisa Invest nõuded Uxxxx

Mxxxxxx vastu. T. Lxxx ja AS Uuemõisa Invest kasuks seatud hüpoteegid kustutati.

VÕS § 145 lg 5 sätestab, et kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu

sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb

käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et

käendaja kahju on väiksem. Hüpoteegi loovutamine kolmandale isikule kahjustab järjekohas

tagapool asuvate hüpoteegipidajate õigusi, kuna vastupidisel juhul oleks neil võimalus liikuda

järjekohas ettepoole. Seega VÕS § 145 lg 5 tulenevalt oleks hageja pidanud tegema kõik

mõistliku, et parandada talle laenulepingust nr.F-16 tulenevate nõuete täitmise tagamiseks

antud tagatiste väärtust. Juhul, kui võlausaldaja ei ole realiseerinud võimalust parandada enda

positsiooni hüpoteegipidajana, siis ei ole VÕS põhimõtetega kooskõlas, et käendaja peab

sellest hoolimata vastutama põhivõlgniku kohustuste eest, mida ei ole võimalik täita

hüpoteegi arvel põhjusel ,et võlausaldaja ei ole täitnud enda hoolsuskohustust ja suurendanud

seadusega antud võimalusi kasvatada tagatiste väärtust. Selline käitumine rikub hea usu

põhimõtet käendaja ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes.

06.05.2004.a. notariaalselt tõestatud lepingu Hüpoteekide kustutamise avaldus,

korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud p-s 5 on

hageja andnud nõusoleku hüpoteekide kustutamiseks, mis olid seatud laenulepingute F-12 ja

F-16 tagamiseks. M. Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi müügist saadud 1 miljoni krooniga

rahuldati laenulepingust F-12 tulenev nõue U. Mxxxxxxxvastu. Kostja on veendunud, et

hüpoteekide loovutamise kokkulepe sõlmiti just eesmärgiga rahuldada korteriomandi müügist

laekuva raha arvel U. Mxxxxxx teised kohustused AS Uuemõisa Invest ees ning

laenulepingust nr.F-16 tulenev kohustus jätta käendajate kanda, kuna U. Mxxxxx-l

registriandmete kohaselt puudub igasugune muu vara. Sellise tegevusega välistati käendaja

vastuväite esitamine VÕS § 149 lg 5 alusel, mille kohaselt võib käendaja nõuda, et

võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Põhjusel, et võlausaldaja oli nõustunud

hüpoteekide loovutamisega kolmandale isikule, ei olnud võimalik pandiga koormatud

kinnisasja arvelt rahuldada kõiki võlausaldaja AS Uuemõisa Invest nõudeid, kuna täiendavalt

oli esimesel järjekohtadel paiknenud hüpoteekide tagatisel antud põhivõlgniku abikaasa

Mxxxx Mxxxxx-le laenu ning uus võlausaldaja paiknes talle loovutatud hüpoteekidega

paremal järjekohal, saades ka koormatud kinnisasja müügist esmajärjekorras oma nõuded

rahuldatud. Sellist tegevust tuleb igal juhul käsitada võlausaldaja poolt oma õiguste

pahatahtliku teostamisena, kus teadlikult kahjustatakse käendajate õiguslikku positsiooni,

mistõttu on tegemist TsÜS § 138 ja VÕS § 145 lg 5 rikkumisega.

Kuna võlausaldaja jättis teadlikult kasutamata võimaluse parandada tagatiste väärtust, siis

tuleb VÕS § 145 lg 5 kohaselt vähendada käendaja vastutust tagatiste vähenemisele vastava

summa võrra. 21.05.2003 .a. loovutati T. Lxxx-le hüpoteegid, hüpoteegisummaga kokku

700 000 krooni. Eeldades, et nimetatud summa kanti korteriomandi, asukohaga Tallinnas

xxxxxxxxxxxxxxxx müügist laekunud rahast T. Lxx-le, saab asuda seisukohale, et juhul, kui

hüpoteekide loovutamist ei oleks toimunud, oleks AS Uuemõisa Invest hüpoteegipidajana

saanud nimetatud summa ulatuses oma nõuded rahuldatud. Nimetatud summaga oleks

hõlmatud ka käesolevas hagiavalduses nõutav summa 489 059 krooni. Eeltoodust tulenevalt

ei ole käendaja vastutav laenulepingust nr. F-16 tuleneva nõude täitmise eest ning hageja nõue

tuleb jätta rahuldamata.

3.4. Põhivõlgnik U, Mxxxxxx on laenulepingust nr.F-16 tuleneva kohustuse täitnud. Selle

vastuväite osas tugineb kostja U. Mxxxxxx kirjale 21.05.2004.a., milles U. Mxxxxxx on

märkinud, et 06.05.2004.a. notariaalse lepingu alusel sai hageja laenulepingutest tulenevate

kohustuste täitmise eest 1 000 000 krooni, mille osas oli kokkulepe, et sellise summa

tasumisega loetakse kõik U. Mxxxxxx kohustused hageja ees täidetuks. Nimetatud summast

420 000 krooni tasuti U. Mxxxxxx väitel laenulepingu nr. F-16 tuleneva kohustuse täitmiseks

ja sellise summa tasumisega on kõik osundatud lepingust tulenevad kohustused täidetud.

3.5. Põhivõlgniku võla arvestus on vastuolus nii TsK kui VÕS sätetega.

Laenulepingu p 12.4 kohaselt lisatakse kolme kuu jooksul tasumata intressid automaatselt

laenusummale, mis tähendab, et intressidelt alustatakse jälle intressi arvestamist.

TsK § 272 lg 3 tulenevalt peab muu kohustis olema tulenenud muust õiguslikust alusest, mitte

aga laenust. Laenusuhtest tuleneva kõrvalkohustuse muundamist laenuks seadusandja ette ei

näinud ja see oleks vastuolus TsK § 272 lg 3 mõttega. Laenulepingu F-16 p 12.4 on oluliselt

vastuolus seadusega ja tulenevalt TsÜS § 66 lg 2 tühine.

Laenulepingu F-16 p 12.4 on vastuolus ka VÕS § 113 lg 6, mille kohaselt ei ole lubatud

nõuda intressi tasumisega viivitamise eest. Alates 01.07.2002 pidi võlausaldaja muutma

intressiarvestust lähtuvalt VÕS-le. Hageja seda teinud ei ole. Hageja on esitanud rahalise

nõude, mis on arvestatud vastuolus VÕS sätetega, seega ei ole käendaja T.Oxx-le teada,

milline on seadusega kooskõlas arvestatud põhivõlgniku rahaline suurus. Peale selle ei ole

hageja hagiavalduses esitanud arvestuspõhimõtteid, millele tuginedes nõude summa on

arvestatud.

Kostja ei ole esitanud tõendeid vastuväidete tõendamiseks .

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

VÕS, TsÜS, RES RakS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud

või tehtud enne 01. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud

seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. VÕS, TsÜS, RES RakS § 11 kohaselt

kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01. juulit 2002 enne käesoleva seaduse

jõustumist kehtinud seadust ja sama seaduse § 12 lg1, lg 2 järgi kohaldatakse enne 01. juulit

2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 01. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses

ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis

on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002 kohaldatakse senikehtinud seadust.

Eeltoodust tulenevalt tuleb 22. novembril 2001.a. sõlmitud laenulepingust tuleneva vaidluse

lahendamisel kohaldada alates 01.07.2002.a. võlaõigusseaduse sätteid, kuivõrd laenulepingu

näol on tegemist kestvuslepinguga ja laen muutus sissenõutavaks võlaõigusseaduse kehtivuse

ajal. Käenduslepingutest tulenevate nõuete lahendamisel tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a.

kehtinud tsiviilkoodeksi sätteid. Kohus ei nõustu kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx

vastuväidetega selles, et käendusleping on kestvusleping. 22.11.2001.a. sõlmitud

käenduslepingute näol ei ole tegemist kestvuslepinguga, sest käenduslepingutega on tagatud

laenulepingut F-16, mille kohaselt tuli laen tagastada ühekordse maksena laenuandja ja

laenuvõtja poolt kokku lepitud tähtpäeval. Seega on käendusega tagatud üks konkreetne

kohustus – vastutada selle eest, et U. Mxxxxxx täidab oma kohustuse hageja ees-, mitte

suuremat hulka tulevikus tekkivaid kohustusi. Käendaja vastutus tekib alates põhivõlgniku

poolt kohustuse rikkumisest, ajavahemikul laenulepingu sõlmimisest kuni võla

sissenõutavaks

muutumiseni

käendajatel

kohustused

hageja

ees

puuduvad.

Kestvuslepinguks nimetatakse püsivate kohustuste või korduvate kohustuste täitmisele

suunatud lepingut.

Neil asjaoludel võlaõigusseaduse sätted antud asjas käendajate vastutuse osas kohaldamisele

ei kuulu ja kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited, mis tuginevad võlaõigusseaduse

sätetele, tuleb jätta tähelepanuta.

Laenulepingust nr. F-16 22.11.2001.a. tulenev nõue

Antud asjas puudub vaidlus selles, et kostja U. Mxxxxxx oli kohustatud tagastama hagejale

laenu koos intressidega 21.novembriks 2003.a. Kostja U. Maxxxxxxon kohtule kinnitanud, et

ta laenulepingu nr. F-16 täitmiseks hagejale raha maksnud ei ole, kuid laenuleping nr. F-16

on täidetud, lepingu täitmine on toimunud 06.mai 2004.a notariaalse lepingu alusel, kui M.

Mxxxxx-le kuulunud korteriomandi ostjad Txxx ja Kxxxxx Oxxxx tasusid 1 000 000 krooni

AS Uuemõisa Invest arveldusarvele.

06.mai 2004.a notariaalselt kinnitatud lepingu Hüpoteekide kustutamise avalduse,

korteriomandi lepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu (edaspidi 06.05.2004.a.leping) (tl.

108-120) punkti 3.2 järgi kohustusid ostjad K ja T. Oxxxx tasuma AS Uuemõisa Invest

arvelduskontole Ühispangas 1 000 000 krooni selgitusega „Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse

kustutamine laenulepingu F-12 22.06.1999.a järgi”. Seega on notariaalse lepinguga üheselt

tõendatud, et kolmas isik tasus Uxxxx Mxxxxxx võlgnevuse laenulepingu F-12 järgi, mitte

aga laenulepingu F-16 järgi. E- kirjavahetusega toimikus (tl. 126-138) on tõendatud, et

kostja U. Mxxxxxx oli teadlik sellest, et korteriomandi müügist kustutatakse tema

laenuvõlgnevus laenulepingu nr. F-12 järgi. Nimelt teavitas hageja kostjat 06.04.2004 (tl.

130) kui ka 13.04.2004 (tl.131) sellest, et korteriomandi müügihinnast kustutatakse võlg 1

miljon krooni laenulepingu nr. F-12 järgi, kostja sellele ei ole vastuväiteid esitanud.

Eeltoodud tõendid tõendavad ka, et 06.05.2004.a. lepingu p.3.2 ei olnud lepingusse märgitud

kostja U. Mxxxxxx teadmata ega tema tahte vastaselt.

Kohus leiab, et tõendamata on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et tal oli suuline

kokkulepe K. Uxx-ga selles, et 1 miljoni tasumisega loetakse täidetuks kõik tema

laenulepingud. Hageja seaduslik esindaja K. Uxx eelnimetatud kokkulepet U. Mxxxxx-ga ei

kinnita. Kostja ei ole esitanud muid tõendeid selle asjaolu tõendamiseks. Asjaolu, et poolte

vahel selline kokkulepe puudus, kinnitab poolte e- kirjavahetus (tl. 126-138) . Nimelt on

kostja U. Mxxxxxx on 05.04.2004.a. (tl.129) hagejale saadetud e-kirjas väljendanud

eelmärgitud kokkuleppe olemasolu K. Uxx-ga, kuid hageja esindaja I. Rxxx 06.04.2004.a.

vastuses kostjale (tl. 130) on märkinud, et 1 miljoni krooni laekumisega loetakse tasutuks

kostja võlgnevus laenulepingu nr.F-12 järgi ning pärast 1 miljoni krooni tasumist on K. Uxx

valmis pidama läbirääkimisi ülejäänud laenulepingute osas. Kostja ei ole sellele e-kirjale

vastuväiteid esitanud.

Kostjate vastuväited selles, et laenuleping nr.F-12 oli tühine ja rahatu, on alusetud. Kostja U.

Mxxxxxx ei ole laenulepingut nr. F-12 vaidlustanud selle rahatuse ja tühisuse tõttu, ta on

laenulepingut täitnud ja võlga tunnistanud, mida tõendavad laenulepingu nr. F-12 võlgnevuse

arvestus (tl 121) ja saldokinnitus 27.02.2003.a. (tl.122), milles kostja tunnistab võlgnevust

laenulepingu nr. F-12 järgi summas 960 619 krooni ja nr.F-16 järgi summas 366 465 krooni.

Tegemist on võlatunnistusega VÕS § 30 tähenduses, võlatunnistus on kehtiv sõltumatult selle

aluseks oleva võlasuhte kehtivusest.

Põhjendamatud on kostja U. Mxxxxxx vastuväited selles, et hagejal puudus õigus

omavoliliselt jagada laenulepingu F-12 tasumiseks kostja poolt makstud raha intressideks ja

tagastatud laenuks. Laenulepingu nr. F-12 (tl.145-147) p 16 järgi lepingust tulenevate maksete

tasumisega hilinemisel kustutatakse tasutud summadest esmajärjekorras viivised ja seejärel

tähtaegselt tasumata intress ja laenusumma. Hageja on toiminudki vastavalt lepingu p.-16

sätestatule.

Kostjad on seisukohal, et hagejal tulnuks vara müügist laekunud raha arvel kustutada

laenulepingu nr.F-16 järgne võlgnevus. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.

Kuna laenuleping nr.F-12 22.06.1999.a. oli 02.aprillil 2004.a. hageja poolt üles öeldud (tl.

177), kostja ei olnud 06.maiks 2004.a. laenulepingu ülesütlemisele vastuväiteid esitanud ega

seda vaidlustanud, oli hagejal korteriomandi müügi ajaks 06.05.2004.a. kaks sissenõutavaks

muutunud nõuet kostja vastu. Võlgnevuse arvestuste kohaselt (tl.121,123) oli kostja U.

Mxxxxxx võlg 10.05.2004.a. seisuga laenulepingu nr.F-12 järgi 1 271 620 krooni ja

laenulepingu nr.F-16 järgi 468 098 krooni. Kinnistusregistri reg.osa nr. 19420 ärakirjaga

(tl.63-64) on tõendatud, et registriosa IV jao 3. järjekohale oli seatud hüpoteek summas

850 000 krooni laenulepingu nr. F-12 tagamiseks ja IV jao 4. järjekohale oli seatud hüpoteek

summas 300 000 krooni laenulepingu nr. F-16 tagamiseks. Laenuleping nr. F-12 oli tagatud

veel O. Mxxxxxx käendusega, laenuleping nr. F-16 oli tagatud O. Mxxxxxx ja T. Oxxx

käendustega. AÕS § 352 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse

hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine läbi viidi,

vastavalt järjekohtadele. 06.05.2004.a. lepinguga on tõendatud, et sundtäitmine viidi läbi

vastavalt hüpoteekide paiknemise järjekohtadele AÕS § 352 lg 1 järgi. Kuivõrd kostja U.

Mxxxxxx oli enne 06.05.2004.a. lepingu sõlmimist nõustunud hageja ettepanekuga täita

laenulepingut nr.F-12, on alusetud tema VÕS § 88 lg 6 tuginevad vastuväited selles, et

esimesena tulnuks lugeda täidetuks laenleping nr.F-16.

Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited selles, mis puudutavad laenulepingute nr. F-06,

nr. F-10 seotud asjaolusid, ei ole antud vaidluses asjakohased, kuna need lepingud ei ole

seotud antud hagi esemega.

Eeltoodut arvestades kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad asjaolu, et

kostja ei ole täitnud laenulepingut nr. F-16.

Võlgnevuse suurus

Hageja on asja menetluse käigus korrigeerinud laenuvõlgnevuse arvestust, arvestades

osaliselt kostjate poolt esitatud vastuväiteid. Kohtule 01.detsembril 2005.a. esitatud

võlgnevuse arvestuse kohaselt võlgneb U. Mxxxxxx laenulepingu nr.F-16 alusel hagejale

01.12.2005.a. seisuga kokku 610 478 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni,

intress 94 182 krooni ja viivis 178 618 krooni. Võlgnevuse arvestusest ilmneb, et hageja on

lisanud laenule tasumata intresse kuni 01. juuli 2002.a, s.o. võlaõigusseaduse kehtima

hakkamiseni. Hageja on arvestanud viivist tasumata võlasummast 7% aastas alates 22.

11.2003.a. kuni 26.detsembrini 2003 ja 27% aastas alates 27.detsembrist 2003. kuni 01. 12.

2005.a. Hageja on arvestanud viivist seadusega ja lepinguga ettenähtud määras VÕS § 94 ja

113 alusel.

Kostjad on vaidlustanud võlgnevuse arvestuse leides, et hagejal puudus õigus liita maksmata

intresse laenule ja laenulepingu F-16 p. 12.4 on tühine, kuna on vastuolus TsK § 272 lg 3

mõttega. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. Kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 272 lg 3

järgi võivad pooled iga võla, mis on tekkinud ostust-müügist, vara üürimisest või muust

alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid.

Seaduses toodud võla tekkimise aluste loetelu on lahtine, seadusega ei ole sätestatud keeldu,

mis keelaks rahalise kõrvalkohustuse laenuks vormistamist. Neil asjaoludel kohus leiab, et

TsK § 272 lg 3 ei välista rahalise kõrvalkohustuse vormistamist laenuks. Seega laenulepingu

nr. F-16 p 12.4 ei ole tühine, sest seadust ei ole olulisel rikutud. U. Mxxxxx-l oli intressivõlg

ja laenulepingu p 12.4 järgi oli hagejal õigus kuni 01.07.2002.a. lisada kolme kuu tasumata

intresse laenusummale.

Kohus on seisukohal, et võlgnevuse arvestus laenulepingu nr.F-16 järgi on kooskõlas VÕS §

-dega 94 ja 113 ning laenulepingu nr.F-16 p.-dega 3, 6, 12.3, 12.4, 12.5, kostja

laenuvõlgnevuse suurus 599 999 krooni, millest laenu põhisumma on 337 678 krooni,

intressid 94 182 krooni ja viivis 168 139 krooni.

Kostja T. Oxxx taotleb viiviste vähendamist põhjusel, et viivise summa on ligi pool

võlasummast. VÕS § 113 lg 8 järgi viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle

vähendamist vastavalt käesoleva seaduse § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui

tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks

kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige

kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte

majanduslikku seisundit.

Hageja nõuab viivist 168 139 krooni, mis on peaaegu pool võlgnetava laenu põhisummast.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohtade kohaselt ei ole antud asjas nõutav viivis

ebamõistlikult suur võrreldes laenu põhiosa võla suurusega. Kostjate poolt on leping

käesoleva ajani täitmata, laenu tagastamise tähtajast on möödunud kaks aastat ja neli kuud

Nimetatud asjaolusid arvestades puudub alus viivist vähendada. Asjaolu, et kostja T. Oxxx

on pensionär, ei anna VÕS § 162 lg 1 järgi ainuüksi alust viivist vähendada..

Käendajate vastutus 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute alusel

TsK § 207 lg 1 järgi vastutavad kohustise mittetäitmise korral võlgnik ja käendajad kreeditori

ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. 22.

novembril 2001.a. sõlmitud käenduslepingutes ei ole ette nähtud teisiti. Käenduslepingute

(tl.11 ja 12) p. 3.1. järgi on käendusega tagatud nii põhinõue kui kõrvalnõuded, sealhulgas

nõuetega

seotud

intressid,

viivised,

leppetrahvid

ja

võla

sissenõudmisekulud.

Käenduslepingute p. 5 järgi vastutab käendaja kreeditori ees solidaarselt võlgnikuga.

Käendaja kohustub tasuma kreeditorile tagatava lepingu järgi võlgniku poolt tasumisele

kuuluvad, käendajale kirjaliku maksenõude esitamise hetkel võlgniku poolt tasumata

summad, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Käenduslepingute p. 6 kohaselt on käendus

antud tagasivõtmatult ja kehtib ka tagatava lepingu ennetähtaegse lõpetamisel kui ka tagatava

lepingu muutmisel, k.a. võla tasumise tähtaja pikendamine.

Seega TsK § 207 lg 1 ja 22.11.2001.a. sõlmitud käenduslepingute p. 5 ja p 6 alusel

vastutavad käendajad O. Mxxxxxx ja T. Oxxx laenuvõlgnevuse 599 999 krooni eest hageja

ees solidaarselt kostjaga.

Kostjate O. Mxxxxxx ja T. Oxxx vastuväited selles, et käendus on lõppenud, ei ole

põhjendatud arvestades asjaolu, et laenu tagastamise tähtaeg oli 21.11.2003.a., hagiavaldus

on kohtule esitatud 11. mail 2004.a., seega viis ja pool kuud peale laenuvõla sissenõutavaks

muutumist. Kostjate vastuväited selles, et hageja ei teatanud neile laenu tagastamise tähtaja

pikendamisest, ei ole põhjendatud, kuna hageja on kostja T. Oxx-le 26. mail 2003.a. teatanud

(tl.20) laenu tagastamise tähtaja pikendamisest. Pealegi käenduslepingu p-s. 6 järgi ei ole

käendajate nõusolekut laenulepingu muutmiseks vaja, kuna käendus kehtib ka võla tasumise

tähtaja pikendamisel.

Seega tuleb VÕS, TsÜS, REÕS RakS § -de 2, 11, 12 lg 1, lg 2, TsK § -de 206, 207 lg 1, VÕS

§-de 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, p 6, 108 lg 1, 113, 164, 167, 396 lg 1, 397 alusel kostjatelt

solidaarselt välja mõista hageja kasuks 599 999 krooni.

TsMS RakS § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § -de 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 järgi tuleb

kostjatelt hageja kasuks välja mõista kohtukulu, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv

30 000 krooni ja õigusabikulu 29 999 krooni 95 senti (5%-599 999-st). Kostjate kohtukulud

tuleb jätta kostjate endi kanda.

Aita Rajavere

Kohtunik