2-06-2590/9 · Viru Ringkonnakohus

2-06-2590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Ringkonnakohus Kohtunik Mihhail KOMTŠATNIKOV Määruse tegemise aeg ja koht 10.aprill 2006.a. Jõhvi Tsiviilasja number 2-06-2590 Tsiviilasjad 2-1699/02 N.H. hagi A.H. vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises ja 2-544/1996 N.H. hagi A. H. vastu abielulahutuses. Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Narva Kohtumaja 20.jaanuari 2006.a. kohtumäärus menetluse taastamata jätmise kohta. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kostja A.H. määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.jaanuari 2006.a. kohtumäärus A.H. taotluses menetluse taastamiseks tsiviilasjades nr 2-1699/02 ja 2-544/1996 rahuldamata jätmises muutmata. Erikaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1.Narva Linnakohtu 01.aprilli 1996.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-544/1996 rahuldati N.H. hagi A.H. vastu abielulahutuses. Narva Linnakohtu 31.detsembri 2003.a. tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-1699/02 rahuldati N.H. hagi A.H. vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises.

2.20.detsembril 2005.a. esitas kostja A.H. esindaja S.D. Narva Linnakohtule avalduse menetluse taastamiseks, milles palus taastada menetlus asjades nr 2-1699/02 – N.H. hagis A.H. vastu eluruumi kasutamise õiguse kaotanuks tunnistamises ja nr 2-544/1996 N.H. hagis A.H. vastu abielulahutuses.

2.1.Oma taotluses märkis A.H. esindaja, et 2002.a. augustini elasid nad koos hagejaga ühise perena, kuid alates augustist sõitis abikaasa Itaaliasse, kus ta praegugi elab ja töötab. Alates 2002.a. sügisest töötas A.H. Tartumaal ja Valgamaal. Peret käis Narvas külastamas umbes kord kahe kuu kestel. Ta ei teadnud abielulahutamisest ega väljatõstmisest. Hiljuti teatas kostjale sellest hageja tütar. Abielulahutuse asjas, leheküljel nr 13 olev allkiri kohtusse ilmumiseks 01.aprillil 1996.a., ei ole A.H. oma ning ei vasta tema allkirjale passis. Teda ei hoiatatud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 201 lg 3 korras. Talle ei

2-06-2590

(4) teatatud hageja nõudest TsMS § 205 lg 5 järgi, ei kutsutud kohtuistungile ajalehe kaudu, mistõttu ei saa lugeda otsuse resolutiivosa, asjas nr 2-1699/02, kostjale otsuse teatavakstegemiseks.

3.Maakohus, olles tutvunud tsiviilasja materjalidega ning esitatud avaldustega, leidis, et avaldus menetluse taastamiseks ei kuulu rahuldamisele, kuna avaldus esitati pärast seaduses kindlaksmääratud protsessitähtaja lõppemist ning puudustega. Maakohus leidis, et A.H. taotlus tuleb jätta rahuldamata puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata, kuna avaldus on esitatud peale tähtaja lõppemist, samas ei esita taotleja avaldust seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamiseks vastavalt TsMS § 45 (alates 01.01.06 kehtiva TsMS järgi § 67.) Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 67 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, mil TsMS § 67 lg 1 takistus ära langes, kuid mitte hiljem, kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tsiviilasjas nr 2-544/1996 tehtud otsusest on möödunud 9 aastat ja 9 kuud ning tsiviilasjas nr 2-1699/02 tehtud otsusest on möödunud 2 aastat.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

4.Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.jaanuari 2006 määruse peale esitas määruskaebuse A.H. vaidlustades nimetatud määruse täies ulatuses. A.H. selgitas, et on abielus 1991.a. aastast ja elas abikaasaga ühes korteris. Nad ei ole kunagi lahutanud, elasid ja majandasid koos. A.H. andis teenitud raha abikaasale. Alates 2002.a. aastast käib tööl Tartus, naine sõitis aga tööle Itaaliasse. Sellest ajast nendevahelised suhted nõrgenesid. 2005.a novembris teatas naise tütar, et ema lahutas end temast kaks aastat tagasi ja tõstis ta korterist välja.

4.1.Apellant märgib, et esitas 20.detsembril 2005.a kohtusse avalduse menetluse taastamiseks tol ajal kehtinud TsMS § 203 alusel, kus märgib, et Narva Linnakohtu poolt tehtud tagaseljaotsuste koopiad sai kätte esindaja kaudu alles 19.detsembril 2005 aastal. Sellekohane märge on toimikus olemas. Seega ta leiab, et ei ole lasknud mööda avalduse esitamiseks kehtestatud 10 päevast tähtaega. Apellant leiab, et kohtu viide TsMS § 42, 45 on ebaõige, kuna taotluse esitamise ajal ei kohaldatud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS §-de 66, 67 nõudeid.

4.2.Kohtu väited viitega TsMS § 168 on ebaõiged. Mõlema tsiviilasja materjalidest on näha, et kohtukutseid ja hagiavaldusi A.H. kätte ei saanud. Samuti on allkirjad võltsitud. Kohus on põhjendamatult viidanud TsMS § 201 lg 3, 5, kuna kostja, kelle kahjuks otsused tehti, ei saanud hoiatust tagaseljaotsuste tegemise kohta ning teda ei teavitatud hageja nõuetest.

5.N.H. oma kirjalikus vastuses erikaebusele leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks erikaebuses toodud põhjendustel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kohtunik, tutvunud käesoleva tsiviilasja materjalidega, leidis, et määruskaebus on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel. Apellant väidab, et Narva Linnakohtu poolt tehtud tagaseljaotsuste koopiad sai ta kätte esindaja kaudu üksnes 19.detsembril 2005.a. Nimetatud väide ei vasta faktilistele asjaoludele.

2-06-2590

(4) Maakohus on seda väidet oma määruses (lk.41-42 tsiviilasi nr 2-1699 ja lk. 27-29 tsiviilasi nr 2-544) käsitlenud. Ringkonnakohtu kohtunik nõustub maakohtu järeldusega.

7.01.aprilli 1996.a. tagaseljaotsus oli tehtud vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 201 lg 2 p 2, lg 3 ja lg 5. Kohus hoiatas A.H., et istungile ilmumata jätmisel võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus A.H. kahjuks (lk. 10, tsiviilasi nr 2-544). 31.detsembri 2003.a. tagaseljaotsus on tehtud vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS §

168 lg 1 p 1, § 201 lg 2 p 1, § 201 lg 3. Kohus jällegi hoiatas A.H., et kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, ei ole oma vastuses põhjendanud, miks ta hagi ei tunnista või kui kostja ei ilmu eelistungile (lk.15 tsiviilasi nr 2-1699).

8.Tsiviilasjas nr 2-544 möödus tähtaeg avalduse esitamiseks menetluse taastamiseks 10.aprillil 1996.a. Selles asjas tehtud tagaseljaotsus on jõustunud 11.aprillil 1996.a. Kümne päeva jooksul peale otsuse jõustumist, kooskõlas Perekonnaseaduse § 29 lg 5, saadeti otsuse ärakiri perekonnaseisuasutusse, kus oli sõlmitud abielu N.H. ja A.H. vahel. Tsiviilasja nr 2-

544 materjalidest järeldub, et kostja A.H. isiklikult sai kohtukutse ja hagiavalduse koos lisadega kätte 28.märtsil 1996.a. ja 01.aprilliks 1996.a. määratud kohtuistungile A.H. ei ilmunud. 10.märtsil 2004.a. möödus tähtaeg avalduse esitamiseks tsiviilasjas nr 2-1699 menetluse taastamiseks. Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 202 lg 2 tehti tagaseljaotsuse resolutsioon teatavaks kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. Kuulutus ilmus 19.veebruari 2004.a. Ametlikes teadaannetes. Resolutsiooni avaldamisega loetakse tagaseljaotsus kostjale teatavaks tehtuks.

9. Apellandi väide, et kostja A.H. kohtukutseid ega hagiavaldusi kätte ei saanud, samuti on tema allkirjad võltsitud, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohtunik pöörab tähelepanu, et avalduses menetluse taastamiseks (lk.34 tsiviilasi 2-1699) kostja A.H. ei taotle kohtult ekspertiisi määramist kooskõlas TsMS §- ga 130 allkirjade ehtsuse tuvastamiseks.

10.Kohtunik nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et apellant ei ole taotlenud menetlustähtaja ennistamist vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 45. Vastavalt alates 01.01.2006 kehtivale TsMS § 67 lg 1, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2 lg 1 menetlustähtaeg, mille kulgemine algas enne käesoleva seaduse jõustumist, lõpeb seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku kohaselt.

TsMS § 67 lg 2 (jõust 01.01.2006) sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 67 lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Sarnased sätted olid ka TsMS eelmise redaktsioonis §§-des 42 ja 45. Tsiviilasjas nr 2-544 tehtud otsusest on möödunud 9 (üheksa) aastat ja 9 (üheksa) kuud ning tsiviilasjas nr 2-1699 tehtud otsusest on möödunud 2 (kaks) aastat.

Seoses ülaltooduga ja juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 666 lg-st 1, §-st 667, §

462 lg-st 5, jätab kohtunik Viru Maakohtu Narva kohtumaja 20.jaanuari 2006.a.

2-06-2590

(4) kohtumääruse tsiviilasjades nr 2-544 ja nr 2-1699 muutmata ja A.H. määruskaebuse rahuldamata.

Mihhail Komt
atnikov kohtunik