2-05-2142/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-2142/34

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2006, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2142/34 (endine nr 2/34-4173/05) Tsiviilasi Natalia Gordijevitchi hagi A.Gi vastu lapsega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks

Asja läbivaatamise kuupäev 16.03.2006 kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad hageja N.G ,), lepinguline esindaja K.D Õigusbüroo, Nurga 5-22, Maardu, Harju maakond)

kostja A.G), lepinguline esindaja S.V (Õigusbüroo Vindex OÜ, Esplanaadi 10-403, 80014 Pärnu)

eestkoste asutuse esindaja, Anija Vallavalitsuse lastekaitse spetsialist Helle Söönurm (Anija Vallavalitsus, Kreutzwaldi 2, 74306 Kehra)

Resolutsioon Määrata Andriy Gordijevitchi õigus kohtuda 26.12.2002 sündinud poja A.iga järgmiselt:

1. Esimesed 5 korda toimub kokkusaamine pojaga psühholoogi ja lastekaitsetöötaja poolt määratud ajal ja korraldatud viisil, mille sagedus on 2 korda kuus. Täitmiseks peavad pooled ise pöörduma ja aktiivselt suhtlema eestkosteasutuse lastekaitse töötajaga.

2. Punktis nimetatud kokkusaamiste võimalikuks korraldamiseks tuleb N.Gil ja A.Gil osaleda ühistel kokkusaamistel kahe kuu jooksul 4 korral vastava eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja, psühholoogi või psühhoterapeudi poolt määratud ajal ja korraldatud viisil. Täitmiseks peavad pooled ise pöörduma ja

2-05-2142/34

aktiivselt suhtlema eestkosteasutuse lastekaitse töötajaga.

3. Alates 6. korrast 3 kuu jooksul toimub A.Gi kokkusaamine pojaga 2 korda kuus vastava eestkosteasutuse lastekaitsetöötaja või psühholoogi juuresolekul, kes otsustavad kokkusaamistel N.Gi juuresoleku vajalikkuse. Kokkusaamiste ajad lepivad pooled ise eelnevalt kokku.

4. Pärast punktide 1, 2 ja 3 täitmist toimub 2 kuu jooksul A.Gi kokkusaamine pojaga 2 korda kuus N.Gi juuresolekul.

5. Pärast punktide 1, 2, 3 ja 4 täitmist on A.Gil õigus kohtuda pojaga 6 kuu jooksul 2 korda kuus ja edaspidiselt 1 kord nädalas.

Punktides 4 ja 5 kokkusaamise pikkuse ajaliselt otsustab pärast punktide 1, 2 ja 3 täitmist lastekaitsetöötaja juhul kui pooled ise ei saavuta kokkulepet.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

200 krooni. Määruse jõustumine Jõustub protsessiosalistele teatavaks tegemisega

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Poolte abielust on , sündinud poeg A.. Käesoleval ajal elab hageja koos lapsega oma vanemate juures. Poolte kooselu ajal oli kostja pidevalt joobeseisundis, korraldas skandaale ja väljendus ebatsensuurselt. Kostja ropendas ka suhtlemisel lapsega ja see mõjutas lapse psüühikat ja kõne arengut. Hageja on kahel korral pöördunud politsei poole, kuna kostja peksis teda. Hageja leiab, et kostjaga koos elamine on võimatu ja eluohtlik. Hageja palub määrata kindlaks lapsega suhtlemise kord piirates seda selliselt, et kostja suhtlemine poolte ühise alaealise lapsega toimuks 1 kord kuus kõrvalise isiku juuresolekul. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtuistungil on hageja avaldanud, et poolte ühine laps on kostjast võõrdunud. Hageja leiab, et kostja ja lapse kokkusaamiste kestuseks peaks olema kaks tundi. Hageja nõustus eestkoste asutuse ettepanekuga, mille kohaselt toimuvad esialgsed kohtumised kostja ja lapse vahel neutraalsel pinnal psühholoogi juuresolekul tingimusel, et need toimuvad 2 korda kuus.

2-05-2142/34

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile osaliselt vastu. Kostja ei nõustu hageja ettepanekuga lapsega suhtlemise korra osas. Kostja soovib lapsega kohtuda vähemalt neljal päeval kuus, millest kaks päeva on puhkepäevad ja kaks päeva tööpäevad.

Kohtuistungil nõustus kostja enne lapsega suhtlemist eelnevalt läbima vestluse psühholoogiga.

Eestkosteasutuse arvamus

Anija Vallavalitsuse lastekaitse spetsialisti suulise arvamuse kohaselt tuleb alustuseks vanematel läbida tugikeskuses nõustamine. Esmased kohtumised isa ja lapsega vahel peaksid toimuma neutraalsel pinnal psühholoogi juuresolekul. Laps peaks isa nägema kord nädalas. Peale kohtumist hageja ja kostjaga on võimalik anda täpsem arvamus lapsega suhtlemise korra osas.

Kohtumääruse põhjendus ja resolutsioon

Kohus, kuulanud ära poolte seletused, eestkosteasutuse esindaja ja poolte esindajate arvamused, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus menetleb käesolevat nõuet alates 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku hagita menetluse sätete § 475-479, 550-553, 558 kohaselt.

Asjas ei ole vaidlust kostja ja lapse suhtlemise lubatavuse üle, vaid kui sageli ja kui pika aja vältel peaks lapsega suhtlemine olema tagatud lapsega koos mitteelavale vanemale.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 50 lg 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PerekS § 52 lg kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. PerekS § 58 ja lastekaitse seaduse § 3 kohaselt lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lähtub eestkosteasutus või kohus lapse huvidest.

Kohtuistungil on hageja avaldanud, et laps on kostjast võõrdunud. Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 9 kohaselt on igal lapsel sünnihetkest alates õigus oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt ning § 28 kohaselt lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Kohus peab vajalikuks kostja osalust lapse kasvatamisel, et oleks tagatud lapse ja isa kontakti piisav säilimine. Samas, kuna lapsega suhtlemise korraldamisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest ning arvestades, et hageja on palunud piirata kostjal lapsega suhtlemist teiste isikute juuresolekul, tingituna kostja käitumisest, on pooltel eelnevalt vajalik kasutada nõustaja abi, et korrastada omavahelisi suhteid ning kujundada ühine seisukoht lapse hooldamisel ja tema eest vastutamisel saavutamaks regulaarne ja pingevaba suhtlus vanema ja lapse vahel.

2-05-2142/34

Kuna poolte omavahelised suhted on komplitseeritud, samuti on laps kostjast võõrdunud ning eestkosteasutuse esindaja on avaldanud, et neil puudub varasem kontakt kostjaga, mistõttu on raskendatud arvamuse andmine isa ja lapse suhtlemise korra osas, peab kohus vajalikuks määrata pikema aja vältel kokkusaamine lastekaitse töötaja, psühholoogi või psühhoterapeudi nõustamisel ja juhendamisel, et kindlustada lapsega suhtlemisel tema huvid. Kohus peab vajalikuks märkida, et peale kokkusaamisi spetsialistidega tuleb vajadusel määrata teistsugune, lapse huve arvestava suhtlemiskord.

Eelnimetatud määruse tegemisel kohus eelkõige juhindub alaealise lapse huvidest, kelle riiklik kaitse väljaspool kohut on lapse elukohajärgsel sotsiaalhoolekande osakonnal.

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et lapse elukohajärgse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsetöötajate pädevusse jääb pooltele kaasabi osutamine käesoleva kohtumääruse täitmisel arvestades eelkõige lapse huvisid.

Maire Lukk Kohtunik