2-05-2023/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-05-2023 Tsiviilasi Tartu linna hagi K.T. , R.L. ja R.T. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest ja 4 235.89 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Tartu linn, asukoht Raekoda, 51003 Tartu; hageja esindaja Marjo Antik; kostja K.T. , kostja R.L. , kostja R.T. , Kohtuistungi aeg Protokollija 30. märts 2006.a istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 410 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s: Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista eluruum asukohaga Tartu linnas K.T. , R.L. ja R.T. valdusest Tartu linna valdusesse. Eluruumi vabatahtlikult vabastamisest keeldumise korral tõsta K.T. , R.L. ja R.T. eluruumist välja Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista K.T. lt Tartu linna kasuks võlg 4235 (neli tuhat kakssada kolmkümmend viis) krooni 89 senti ja kohtukulud 590 (viissada üheksakümmend) krooni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes

2 Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Tagaseljaotsus tehti menetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule ning ei ilmunud kohtuistungile. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

Hagiavalduse sisu Hageja sõlmis kostja K. T 22.01.2004 sotsiaaleluruumi üürilepingu, mille esemeks oli eluruum asukohaga Tartus. Leping sõlmiti tähtajaga 1 aasta. 28.10.2004 saatis hageja K. T teatise, milles teavitati üürilepingu lõppemisest ning võimalusest tulla pikendama üürilepingut. K. T üürilepingut pikendama ei ilmunud. Pärast üürilepingu tähtaja möödumist saadeti K. T uus teatis, milles paluti eluruum vabastada hiljemalt 28. veebruariks 2005. K. T on jäänud võlgu üüri ja kommunaalmaksed. 03.09.2004 sõlmis K. T üüri ja kommunaalmaksete võla tasumiseks maksegraafiku, mida ta aga täitnud ei ole. Hagi kohtusse esitamise ajal oli üürivõlg 1663.59 krooni, kohtumenetluse kestel suurenes võlg 4235.89 kroonini. Hageja palub 4235.89 krooni kostja K. T välja mõista, eluruum K. T ja tema alaealiste laste R.L. ja R.T. valdusest välja mõista ning panna kohtukulud K. T kanda. Kohtuistungil jäi hageja esindaja oma nõude juurde. K. T ei ole ise üles näidanud mingit huvi uue üürilepingu sõlmimiseks, samuti ei ole ta midagi ette võtnud üürivõla tasumiseks. Linn saab korraldada laste paigutamise turvakodusse, kui K. T ise uut eluruumi ei leia.

Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaks võetuks. TsMS § 413 lg 2 kohaselt kohus võib teha tagaseljaotsuse muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohus edastas kohtukordniku kaudu kostjale isiklikult 16.03.2006 hagi täienduse ja kohtukutse. Viimasel oli märge, et kohus kohustab kostjat ilmuma kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, samuti ei teatanud seaduslikust takistusest. Kostja ei ole vastanud hagile ja hagiavalduse täiendusele, mis on talle isiklikult üle antud vastavalt 28.05.2005 ja 16.03.2006. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 1275, teatega sotsiaaleluruumi üürilepingu lõppemisest, nõudega eluruumi vabastamiseks pärast üürilepingu tähtaja saabumist, võlgnevuse arvestusega, võla tasumise avaldusega 27.09.2004. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma ka muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 Pärast üürilepingu lõppemist on K. T kohustatud maksma hagejale üüri eluruumi kasutamise eest ning hüvitama kommunaalkulud VÕS § 1037 alusel: õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 334 lg 1 kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama… Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 kohaselt omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Üürilepingu tähtaja saabumisel oli kostjal võimalik taotleda uue üürilepingu sõlmimist. Kostja ei ole seada teinud, seega langes ära K. T ja tema perekonnaliikmete õiguslik alus kasutada eluruumi Tartus alates 22. jaanuarist 2005. Tartu linnal on õigus nõuda K. T ja tema perekonnaliikmetelt eluruumi vabastamist, vabatahtlikult eluruumist lahkumise keeldumise korral on hagejal õigus nõuda K. T, R.L. ja R.T. väljatõstmist vaidlusalusest eluruumist Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab eluruumi kostjate valdusest välja Tartu linna valdusesse ning mõistab kostja K. T hageja kasuks välja võla 4235.89 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku … rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt TsMS (kuni 01.01.2006 kehtinud) §-le 60 lg 1 ja hageja esindaja taotlusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kohtukulude katteks riigilõiv 590 krooni.

Kohtunik