Legislator Case Law & Legislation
2-04-1656/1 ECLI:EE:HMK:2006:2.04.1656.13267 AI generated

2-04-1656/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-04-1656/1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-04-1656/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-04-1656 ( endine nr 2/33-9955) Otsuse kuupäev 10.04.2006.a. Kohtunik Liili Lauri Kohtuasi AS EV( registrikood xxx, asukoht xxx) hagi JK( ik XXX, elukoht XXX) vastu 14 295.53 krooni nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 27.03.2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja Louis Lillemaa Kostja JK Resolutsioon Jätta AS EV hagi JK vastu 14 295.53 krooni nõudes rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad.

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue.

Esitatud hagiavalduse kohaselt esitas AS KK hagejale aktsiate registreerimise taotluse , mille alusel hageja kohustus registreerima AS KK aktsiad, pidama aktsiaraamatut ja teostama sellega seotud teenuseid ning AS KK kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Pooled leppisid kokku, et AS KK tasub hageja poolt esitatud arvete alusel. AS KK ei ole tasunud esitatud arveid ning sellest tulenevalt on võlgnevus 08.10.2004.a. seisuga 10 612- 08 krooni. Taotluse esitamisega ning selle AS-i EV poolse aktsepteerimisega kaasnenud õigusliku tagajärjena võttis kostja enesele ka kohustuse arvete tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0.05% tasumata summalt iga viivitatud päeva eest, viivise summa on 1178.99

krooni. Hagejale on tekitatud kahju, hageja nõudis korduvalt võlgnevuse tasumist, kostja võlgnevust ei likvideerinud ja hageja oli sunnitud sõlmima võlgnevuse sissenõudmiseks käsunduslepingu AS – ga Julianuse Inkasso Agentuur. Hageja maksis kohtuvälise menetlemise eest summa 2504.46 krooni. Hageja tugineb võlaõigusseaduse § - le 65 lg 1, 76 lg 1 ja 82 lg 1 ning 101 lg 1 ja kehtinud TsK § 173 lg 1, Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § - le 23 lg 3. Hageja palub välja mõista 14 295.53 krooni ja kohtukulud riigilõivu 1050 krooni ja õigusabikulu 714.78 krooni.

Kostja vastuväited.

Kostja hagi ei tunnista, nõue on suunatud AS KK(pankrotis) vastu , alates 04.10.2004.a. on kostja AS KK(pankrotis) juhatuse liige, teiseks juhatuse liikmeks on DK( KK), enne pankroti väljakuulutamist oli juhatuse liikmetel ühine esindusõigus. 10.03.2004.a. kuulutati välja AS KK(pankrotis) pankrot., AS-i EV poolt esitati nõue AS KK(pankrotis) pankroti menetlusse summas 12 035 krooni ja pankrotihaldur võttis esitatud nõude vastu. 14.06.2004.a. toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, OÜ I selle nõude aga vaidlustas, PankrS § 106 kohaselt pidanuks hageja oma nõude tunnustamise lahendama kohtus. AS EV peab nõudma võlgnevuse summat AS KK(pankrotis) pankrotimenetluses.

Kohtu põhjendused.

Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. PankrS § 44 lg 1 kohaselt võivad pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras . Pankroti väljakuulutamisega läheb PankrS § 36 lg 1 kohaselt võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, Tallinna Linnakohtu 10.03.2004.a. kohtuotsusega on välja kuulutatud AS KK(pankrotis) pankrot. Hagiavalduse asjaolude kohaselt AS – l KK(pankrotis) võlgnevus põhineb asjaolul, et AS KK kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt kehtivale hinnakirjale, ning nad leppisid kokku, et AS KK(pankrotis) tasub hageja poolt esitatud arvete alusel. Hageja on oma nõude esitanud kooskõlas PankrS § 44 lg 1, § 100 lg 1 ja § 103 AS KK(pankrotis) pankrotimenetluses, nimelt nähtub võlausaldajate nõuete kaitsmise koosoleku protokollist 14.06.2004.a. , et hageja nõue summas 12 035 on vaidlustatud OÜ I poolt, seega oli hageja PankrS § 106 lg 1alusel õigustatud esitama nõude kohtusse.

Vastavalt Eesti Väärtpaberite Keskregistri Seaduse § 23 lg 3 registris aktsiate registreerimise või registripidaja poolt seoses aktsiate registreerimisega osutatavate teenuste tasude maksmise eest vastutavad aktsiaseltsist emitendi juhatuse liikmed solidaarselt emitendiga. Hageja viide VÕS § - le 65 lg 1 ja nõudeõigusele solidaarvõlgnikult , ei ole juhul asjakohane. Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt on hagetava summa puhul tegemist pankrotistunud äriühingu AS

KK(pankrotis) võlaga, seega on hageja nimetatud äriühingu pankroti võlausaldaja ja pankrotivõlausaldajate nõuete esitamine toimub PankrS § 44 lg 1 korras. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt toimub pankrotivõlausaldajate kohtlemine võrdselt pankrotiseaduse sätete kohaselt ning võlgniku vara ( muuhulgas tagasivõidetav jms) muutub PankrS § 108 lg 1 kohaselt pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hageja õigusabikulu tuleb kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel jätta tema enda kanda, samuti asjas esitatud riigilõivu väljamõistmiseks. Kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt jääb hagi rahuldamata jätmisel kohtukulu hageja enda kanda.

Liili Lauri kohtunik