2-05-20891/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-20891/21

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

4. aprillil 2006 Tallinnas

Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg

kohtuistungi aeg ja koht 16. veebruar 2006 Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi E.K’i hagis S.S’i vastu 17 700.00 krooni väljamõistmises ja kohtukulude hüvitamises.

hageja E.K, i., Eestis, kohtuistungil osales koos volitatud esindaja vandeadvokaat N.L

kostja S.S, i, Eestis, kohtuistungil osales koos volitatud esindaja, O.S.

asjaolud 29.augustil 2005 toimus Tallinnas, Linnamäe ja Ussimäe tee ristmikul liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja. Avariis sai kahjustada sõiduk Chrysler 300 M, riikliku registreerimismärgiga 523 TFV. Kahjustatud sõiduki omanikuks on Natalja Zvirko, sõiduki kasutaja on hageja.

Kahjustatud sõiduk suunati kindlustusandja 12.septembri 2005 otsusega taastamisremonti aktsiaseltsi Silberauto Järve.

2.septembril 2005 sõlmis hageja osaühinguga Afeniks rendilepingu, millega omandas ajavahemikus 2.septembrist 2005 kuni 1.oktoobrini 2005 õiguse tasu eest kasutada sõiduautot BMW 528 (1998). Rendilepingu p. 3.9 järgi oli sõiduki kasutustasu 17 700.00 krooni, mille hageja on tasunud OÜ Afeniks arve nr. 29 alusel.

hageja nõue ja selle põhjendus Hageja nõuab kostjalt 17 700.00 krooni väljamõistmist ja kohtukulude hüvitamist.

2

Hageja väidab, et tal on kostja süül tekkinud kulutused, mida ilma avarii toimumiseta poleks tulnud teha. Kuni avarii toimumiseni oli tema kasutuses sõiduk Chrysler 300 M. Avariilise sõiduki remondi ajal ei saanud ta seda autot kasutada ning vajas asendusautot.

Hageja väidab ka, et vajas sõidukit oma tööülesannete täitmiseks; tema tööülesannete hulka kuulub erinevatel objektidel töö korraldamine, mistõttu oli ta sunnitud rentima sõiduki taastamisremondi ajaks asendusauto. Lepingu sõlmimise ajal ei olnud odavamaid, samaväärseid sõidukeid võimalik saada.

kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista, palub jätta see rahuldamata ja hagejalt välja mõista kohtukulud.

Kostja leiab, et hageja ei ole sõiduki omanik ja seega ei ole hagejal õigust nõuda avarii tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Sõiduki omanikule on liiklusõnnetusega põhjustatud kahju kindlustusandja poolt hüvitatud.

Kostja väidab ka, et tegemist ei ole õige kostjaga, kuivõrd avariis kahju põhjustanud sõiduki (suurema ohu allika) omanik on aktsiaselts Hansa Liising Eesti.

Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et asendusauto rentimine oli hädavajalik. Sõiduauto Chrysler 300 M remondiperioodil saanuks hageja kasutada ka ühistransporti. Hageja on rentinud põhjendamatult luksusliku sõiduauto; hageja on teinud kulutusi tuginedes toreduslikkusele püüdlevale soovile; hageja saanuks kasutada sõidukit tunduvalt odavamalt.

kohtu seisukoht Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.

Hageja väidab, et kostja on talle tekitanud kahju õigusvastase teoga, s.o. liikluseeskirjade rikkumisega.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et hagejal puudub nõudeõigus. Hageja on kohtusse pöördunud kahju (kulutuste) hüvitamise nõudega. Hageja on 2.septembri 2005 lepinguga ja arvega nr. 29 tõendanud temal kulutuse (kahju) olemasolu. OÜ Afeniks arvel on märge arve tasumise kohta. Seega on õige hageja väide selles, et ta on teinud liiklusavariis kahjustatud sõiduki taastamisremondi perioodil kulutusi, mis on seotud sõiduki kasutamisõigusega. Hageja on kulutuste kandjana õigustatud esitama nõude kulutuse hüvitamiseks.

Kohus leiab, et õige ei ole kostja väide selles, et nõue ei ole suunatud õige kostja vastu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on süüdi 29.augustil 2005 Linnamäe ja Ussimäe tee ristmikul liiklusõnnetuses toimumises. Seda asjaolu kinnitab ka If Eesti Kindlustuse otsus E 42054395L/01. Hageja on nõude suunanud kostja kui liiklusõnnetuse põhjustaja vastu. Asjaolu, et kostja valduses olnud sõiduki omanikul (AS Hansa Liising Eesti) lasub vastutus suurema ohu allikaga põhjustatud kahju eest, ei tähenda, et hageja ei

3 saaks oma nõude suunata kostja kui õigusvastase käitumisega kahju põhjustanud isiku vastu. Hagejal mistahes muu nõudeõiguse olemasolu, ei välista nõude suunamist kostja vastu.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja kulutused on vajalikud ning kas nende tegemine on seotud kostja tegevusega.

VÕS 1045 lg. 1 p. 5 järgi on kahju tekitamine eelkõige õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg. 4 alusel peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Hageja väidab, et kostja rikkus tema õigust sõidukit kasutada ja vallata. Hageja väide on kooskõlas autoregistri kannetega ning liiklusõnnetuse teatega. Pooled ei vaidle sõiduki taastamisremondi perioodi kestuse üle. Hageja on registreeritud avariis kannatada saanud sõiduki kasutajana ning juhtis sõidukit ka avarii toimumise ajal. Avarii toimumise tagajärjel puudus hagejal sõiduki kasutamise võimalus. Selle võimaluse on hageja taastanud asendusauto kasutamiseks lepingu sõlmimisega. Seega on hageja kulutused põhjuslikus seoses kostja õigusvastase käitumisega.

VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Kostja ei ole vaidluses tuginenud süü puudumisele ega toonud esile asjaolusid, mis oleks aluseks vastutuse välistamisele.

Kostja väidab, et hageja on teinud kulutusi tuginedes toreduslikkusele püüdlevale soovile. Hageja möönab, et võinuks asendusauto rentida mõnevõrra odavamalt, kuid ta hindas valiku tegemisel renditava sõiduki omadusi.

VÕS § 127 lg. 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse lauseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg. 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud mõistlikke kulutusi.

Kohus leiab, et hageja kulutused tuleb hüvitada mõistlikus ulatuses. Kostja süül toimunud avariile eelnenud ajal oli hagejal võimalus kasutada oma igapäevastes tegemistes sõidukit. Seega tuleb kahju hüvitamisel lugeda põhjendatuks need kulutused, mis olid tingimata vajalikud sõiduki kasutusõiguse saamiseks. Kostja ei ole esile toonud mingit kasu, mida kahjustatud isik asendusauto rentimise lepingu sõlmimisest sai. Seega puudub alus sellel alusel kahjust mahaarvamiste tegemiseks.

Hageja hindab mõistlikeks kulutusteks 17 700 krooni. Kostja väidab, et hageja kahjunõue asendussõiduki renditasu osas ei ole põhjendatud, sest hageja võinuks sõiduki taastamisremondi perioodil kasutada ühistransporti.

Kohus hindab hageja otsustust asendusauto rentimiseks mõistlikuks. Kohtul ei ole alust kahelda hageja väidetes, mis puudutavad tema töökorraldust. Võimalused ühistranspordiga liikumisel erinevad oluliselt sõidukiga liikumise võimalustest. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine kahju põhjustamisele eelnenuga samaväärsesse olukorda. Seega ei ole põhjendatud kostja väide, et hagejale ei olnud sõiduauto kasutamine hädavajalik. Hagejale on õigus nõuda samaväärse olukorra taastamist, mis võib mugavuse astmelt ületada hädavajaliku.

4 Kohus leiab, et õige on kostja väide selles, et hageja pole asendusauto rentimisel kulutusi minimiseerinud. Kostja poolt kohtule esitatud ettevõtete pakkumuste kohaselt on (oli) võimalik sõlmida sõiduki kasutamiseks leping kasutustasuga alates 8 500.00 krooni kuus. Hageja pidanuks kostja väite omapoolsete tõenditega kummutama, mida hageja teinud ei ole. Hageja valikut mõjutanud subjektiivse sisuga kaalutlused on asjaoludeks, mis annavad kohtule alust VÕS § 140 lg. 1 alusel kahju hüvitamist piirata.

kohtukulud Hageja on tasunud 22.novembri 2005 maksekorraldusega nr. 274 hagi esitamise eest riigilõivu 1 400 krooni, millest 700 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 60 lg. 1 alusel välja mõista.

Hageja on tasunud advokaadibüroole Natalia Lausmaa õigusabi eest 5000 krooni, millest 425 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista TsMS I § 61 lg. 1 p. 1 alusel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 61 lg. 1 p. 1; TsMS §-st §-st 436 ja 442; TsÜS §-st 5 ja VÕS §-st 3; 127 lg. 1 ja 4; 128 lg. 3; 140 lg. 1; 1043; 1045 lg. 1 p. 5 ja 1050 kohus o t s u s t a s:

hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista S.S’ilt E.K’i kasuks 9 625.00 (üheksa tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni, s.h. 8 500 krooni kahju hüvitamiseks ja 1 125.00 krooni kohtukulude katteks.

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses.

/allkiri//pitser/

Aase Sammelselg kohtunik