2-05-15342/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15342 (endine number 2/228-22207/05) Tsiviilasi R.J`i hagi M.J`i vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja R.J kostja M.J Kohtuistungi toimumise aeg 14.03.2006. a Istungil osalenud isikud hageja R.J kostja M.J

RESOLUTSIOON

Rahuldada R.J`i hagi M.J`i vastu abielu lahutamiseks ja elatise väljamõistmiseks.

Lahutada R.J`i ja M.J`i abielu, mis on registreeritud 08.10.2004.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr. 2016.

Poolte abielust.a sündinud tütar D.J jätta elama ema R.J`i juurde.

Välja mõista M.J`ilt R.J`i kasuks igakuine elatusraha 1 500,00 (üks tuhat viissada) krooni tütar D.J`i () ülalpidamiseks alates hagi esitamisest, s.o 19.07.2005.a. kuni tütre täisealiseks saamiseni 12.05.2023a.

Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

Kohtukulude jaotus Välja mõista M.J`ilt kohtukulud, milleks on elatise nõudmise hagi riigilõiv 1250,00 krooni

(üks tuhat kakssada viiskümmend krooni) riigituludesse (Rahandusministeerium a/a 10220034796011 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber mõlemal 2900072123).

Välja mõista M.J`ilt menetluskuluna postikulu 124,40 krooni (ükssada kakskümmend neli krooni ja 40 senti) riigituludesse Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 AS-s SEB Eesti Ühispank või 221023778606 AS-s Hansapank, mõlemal viitenumber 2800049777, maksekorralduse selgitusse tuleb märkida: „Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja, kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-05-15342, menetluskulu“.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud 19.07.2005.a esitas R.J kohtule hagi M.J`i vastu, milles palus lahutada poolte abielu, jätta poolte abielust 12.05.2005.a sündinud tütar D.J pärast abielu lahutamist hageja juurde elama ning mõista kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja abiellusid 08.10.2004.a., mille kohta koostati Tallinna Perekonnaseisuametis abieluakt nr. 2016. Poolte ühine tütar D.J sündis. 12.05.2005.a. Poolte vahel tekkisid erimeelsused, mille tulemusena abielulised suhted poolte vahel lõppesid alates 2004.a. detsembrist ja käesoleval ajal elab hageja koos poolte ühise tütre Dianaga kostjast lahus ja hageja on seisukohal, et poolte ühine laps peab jääma elama hageja juurde. Hageja leiab, et poolte perekondlikud suhted on lõplikult katkenud ning ei ole reaalne abieluliste suhete taastamine. Kumbki pool ei ole huvi tundnud teise poole suhtes. Ühisvara pooltel puudub

Kostja vastuväited Kostja tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, samuti kui abikaasa soovib, et koos abielu lahutamisega lahendataks käesoleva seaduse §-is 28 lg. 4 nimetatud vaidlus, seega lapsesse puutuv vaidlus ja mõistetakse välja elatis. PKS § 29 lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Menetluse käigus jäi hageja haginõuete juurde, milles palus abielu lahutada, jätta poolte ühise tütre Diana elukohaks hageja elukoht ning mõista kostjalt välja hageja kasuks elatis tütre ülapidamiseks kehtivas miinimummääras kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja R.J’i seletuse kohaselt abiellus ta seepärast, et jäi rasedaks. Ta ei armasta kostjat ja ära leppida ei ole võimalik. Kostja meeldis talle, aga kui ta oli kostjaga kaks kuud abielus olnud, sai ta aru, et nad ei saa teineteisest aru, on erinevad inimesed ja ei leia ühist keelt. Nad ei olnud õnnelikud. Peale lapse sündi kolis hageja koos tütre Dianaga elama oma ema juurde, kes elab Kohtla-Järve linnas. Käesoleval ajal on ta alla kolme aastase lapsega, tütar Dianaga, lapsehoolduspuhkusel. Hageja ei taha kostja juurde tagasi minna, ta tahab last üksi kasvatada. Samas ei keela ta kostjal lapsega suhtlemast, kostja ise ei tule lapse juurde ning ei ole poole aasta jooksul kordagi tütart vaatamas käinud.. Kostja M.J’i seletuse kohaselt hageja lahkus ise kostja juurest. Algul umbes kuu aega elasid pooled ühes korteris koos kostja vanematega Siis kostja vanemad ostsid maja ja kolisid ära, aga hageja läks ikkagi minema. Kostja armastab oma abikaasat/hagejat ja tütar väga, aga kedagi ei saa vägisi sundida enda kõrval elama. Seetõttu on ta nõus kõigi hageja nõuetega ja loodab, et võib olla tulevikus on nad jälle koos, mida näitab aeg.

Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse § 2 järgi peab käesolev seadus lapseks kuni 18 aastasi inimesi. PKS § 3 kohaselt on isik abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks ja sama paragrahvi lõike

2 järgi 15-18 aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul.. Hageja R.J oli abielu sõlmimise ajal äsja 17. aastaseks saanud ja on. kohtuotsuse kuulutamise ajal napilt 18 ja poole aastane. Samal ajal on hageja R.J kümne kuu vanuse tütre ema, kellel tulenevalt PKS §-ist 50 lg. 1, 2 ja 4 on nüüd endal õigus ja kohustus oma last D.J’i kasvatada, tema eest hoolitseda ja oma lapse õigusi ja huve kaitsta ning vanema õigusi ei või teostada vastuolus lapse huvidega. Hageja, olles olnud paar kuud abielus ja oodates poolte ühist last, leidis, et kostja enam ei meeldi, et nad on erinevad inimesed ja ei leia ühist keelt ning asus elama eraldi. Peale lapse sündi asus 17. aastane hageja koos tütre Dianaga elama oma ema juurde ning kaks kuud hiljem esitas käesoleva hagi kostja vastu. Kohus leiab, et antud asjas on tegemist väga noore hagejaga, kes vaevu on lapseeast välja jõudnud, kellel puuduvad tema nooruse tõttu elukogemused ja kes omab alles põhiharidust ega oma elukutset, mis võimaldaks tal iseseisvalt elus hakkama saada. Hageja ei ole ilmselt aru saanud abielu tegelikust mõttest, et see on igapäevane pidev jätkuv protsess, kus kogu aeg tuleb teineteisega arvestada, kui ta kahe kuu möödudes, olles ise rase, leidis, et abielusuhted on katkenud ja perekonda taastada ei ole reaalne. Samas on hagejal ühe vanemana õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda ning ta soovib seda teha lahus kostjast. Kostja ei soovi poolte abielu lahutada, kuid samas leiab, et kedagi ei saa vägisi sundida endal kõrval elama ja loodab , et aeg paneb kõik paika ja nad on tulevikus jälle koos. Seetõttu kostja nõustub kõigi hageja nõuetega. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et abielus elamine on poolte vaba tahe ja kedagi ei saa sundida, seetõttu asub kohus seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

PKS § 29 lg. 3 alusel lahendab kohus abielu lahutamisel abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse. PKS § 51 alusel, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Poolte 10. kuune ühine tütar Diana elab käesoleval hageja juures. Menetluse ajal hageja seletas, et ta tahab last üksi kasvatada. Hageja palus jätta tütar tema juurde elama, millele kostja vastu ei vaielnud. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 50 lg. 1 kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja, ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. PKS § 51 kohaselt, kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab ja PKS § 52 lg. 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Seega kumbki vanem ei tohi teha midagi, mis võõrutaks last teisest vanemast või rikuks lapse loomulikku armastust ja austust ükskõik kumma vanema suhtes, ei tohi laimata teist vanemat või õõnestada vanema autoriteeti või lapse koduse kasvatuse korda, ei tohi kaasata last või kasutada teda relvana teise vanema vastu, näidata teise poole, tema sugulaste suhtes üles lugupidamatust. Kohus leiab, et vastavalt hageja soovile ja kostja nõusolekule tuleb tütar D.J jätta ema, hageja R.J’i juurde elama.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s

60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Hageja ei ole oma hagis ühegi sõnaga põhjendanud asjaolu, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamis kohustust ja ei täida seda vabatahtlikult . Menetluse käigus hageja seletas, et kostja maksab elatist mõnikord 1000,00 krooni kuus, mõnikord 1500,00 krooni kuus. Kostja ei vaidle vastu haginõudele elatise väljamõistmiseks tütre ülalpidamiseks, on kõigega nõus. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 22.12.2005.a määrusega nr 328 on kuupalga alammääraks kehtestatud 3000 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks miinimmääras. Seega kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis tütar Diana ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. PKS § 70 lg 1 sätestatust tulenevalt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Käesolev hagi on kohtusse esitatud 19.07.2005.a.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS), mille § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel on hageja elatise nõudmise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud. Tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. RLS lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärade kohaselt kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 1250,00 krooni. Abielu lahutuse hagilt tasutud riigilõivu 300,00 krooni soovis hageja menetluse käigus jätta enda kanda. TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide ja hagejale kohtukutsete kättetoimetamise postikulud summas 124,40 krooni.

Taimi Kollom Kohtunik