2-05-2333/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-2333

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Arne Kolnes Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 10. aprill 2006.a, kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-2333 (endine nr 2/109-4431/05) Tsiviilasi AS`i Hhagi T L`i vastu 6 639,59 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS H(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Helen Kolk Kostja T L (isikukood XXX elukoht XXX) Asja läbivaatamine 10. aprill 2006.a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista T L`ilt 6 639,59 (kuus tuhat kuussada kolmkümmend üheksa krooni ja 59 senti) krooni AS`i H kasuks. Kohtukulude jaotus 3. Kohtukulud jätta T L`i kanda. 4. Välja mõista T L`ilt kohtukulud 560,00 (viissada kuuskümmend) krooni AS`i H kasuks. 5. Välja mõista T L`ilt riigituludesse asja läbivaatamise kulud 95,10 (üheksakümmend viis krooni ja 10 senti) krooni ning kanda see Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka, viitenumber 2800049777. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja, mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuasja number ja see, et makse teostatakse asja läbivaatamise kulude katteks. 6. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14

2-05-2333

2 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

Hageja nõue ja selle põhjendused

02.06.2005.a. esitas AS H hagi T L`i vastu 6 639,59 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS H ja T L 09.05.2001.a vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt hageja andis kostja kasutusse Trump Visa krediitkaardi, mis on seotud limiidikontoga nr 221016956901 ja arvelduskontoga nr 221010785372 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000,00 Eesti krooni ulatuses. Lepingu punkti 3.4 järgi arvestas hageja kasutatud krediidilimiidi eest igapäevaselt intressi. Vastavalt lepingule oli intressimäär 16% aastas ning kostja kohustus tagama tasumisele kuuluva intressi summa oma arvelduskontol iga kuu 10. kuupäeval. Alates 10.02.2002.a jättis kostja kasutatud krediidilimiidilt intressi tasumata. 30.06.2002.a lõpetas hageja kostjaga lepingu, kuna kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi nõuetekohaselt, s.t kostja arvelduskontol ei olnud lepingus sätestatud maksepäeval piisavalt rahalisi vahendeid tasumisele kuuluva intressi debiteerimiseks. Lepingu lõpetamisel kohustus kostja tasuma hagejale kõik tehingute summad ning hinnakirjas kehtestatud intressid ja teenustasud. Tulenevalt lepingu punktist 3.7 ja hageja hinnakirjast oli hagejal õigus arvestada viivist 0,2% päevas varaliste kohustuste mittekohase täitmise eest. Pärast võlaõigusseaduse jõustumist on hageja arvestanud viivist seadusega lubatud määras. Seisuga 31.05.2005.a ei ole kostja lepingust tulenevat võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on kokku 6 639,59 krooni (põhiosa 4 652,61 krooni, põhiosa intress 379,62 krooni, põhiosa viivis 1 553,55 krooni ja intressi viivis 53,81 krooni). Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 6 639,59 krooni. Kohtukulud (riigilõiv 560,00 krooni) palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 323 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud 09.02.2006.a AS`is E(XXX) kostjale edasiandmiseks, mida tõendab toimikus olev väljastusteade.

Kohtu põhjendused

TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5

2-05-2333

3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 6 639,59 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 560,00 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv) TsMS § 60 lg 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 95,10 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik