3-05-774/6 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

3-05-774

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Ago Kutsar, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2006 Tartu Haldusasja number 3-05-774 Haldusasi A.M. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 15.02.2006 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 22. märts 2006 Menetlusosalised Apellant (haldusorgan) – Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja Tiia-Liis Jürgenson Vastustaja (kaebuse esitaja) – A.M. , esindaja advokaat Gaabriel Tavits RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2006 otsus ja teha uus otsus, millega jätta A.M. kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Jõhvi büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 tühistamiseks rahuldamata.

A.M. kohtukulud jätta tema enda kanda.

2 Mõista A.M. lt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse kasuks välja apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 10 (kümme) krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 06.04.2006.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

A.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (edaspidi ARK) Jõhvi büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 tühistamiseks. Kaebuse kohaselt peatati ARK Jõhvi büroo 26.08.2005 otsusega nr 7607 kaebaja juhtimisõigus liiklusseaduse (LS) § 413 lg 4 alusel alates otsuse tegemisest kuueks kuuks. Kaebuse esitaja ei nõustunud väitega, et teda on karistatud LS § 7422 lg 2 järgi neljal korral ning väitis, et tal puuduvad ka jõus olevad kolm karistust. Kaebuse esitaja luges enda esimeseks karistuseks 24.03.2005 karistust ning teiseks karistuseks enda karistamist 25.07.2005, mille kohaselt tulnuks juhtimisõigus peatada vaid üheks kuuks.

ARK Jõhvi büroo vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt olid juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel aluseks A.M. liiklusalased rikkumised LS § 7422 eest, mis ei ole karistusregistriseaduse (KarRS) § 26 lg 5 alusel kustunud. Politsei väljavõtte kohaselt on A.M. toime pannud järgmised rikkumised: 06.08.2003 LS § 7422 lg 2 (täideviimine 12.08.2003 jõustus 22.08.2003); 28.10.2003 LS § 7422 lg 2 (täideviimine 29.10.2003 jõustus 13.11.2003); 06.04.2004 LS § 7422 lg 1 (täideviimine 14.04.2004 jõustus 22.04.2004); 06.03.2005 LS § 7422 lg 2 (täideviimine 18.03.2005 jõustus 24.03.2005); 09.07.2005 LS § 7422 lg 2 (rahatrahv tasumata, jõustus 24.08.2005). Aluseks võttes eeltoodud rikkumisi peatas ARK A.M. juhtimisõiguse kuueks kuuks.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus rahuldas 15. veebruari 2006 otsusega A.M. kaebuse.

Otsuse põhjenduste kohaselt saab õiendi järgi lugeda LS § 7422 lg 1 ja 2 järgi rikkumisteks, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, jõustunud rikkumisi 22.08.2003; 13.11.2003; 22.04.2004; 24.03.2005 ja 24.08.2005. Lähtudes LS §-st 413 lg 2 ja 8 ei saanud ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvestada 22.08.2003 jõustunud karistusotsust, kuna see oli tehtud esmakordse rikkumise kohta, mille eest liiklusseadus ei näinud ette juhtimisõiguse peatamist. Selle asemel oleks pidanud ARK otsuses märkima hoopis 22.04.2004 jõustunud rikkumise LS § 7422 lg 1 järgi. Seega ei saanud ARK juhtimisõigust LS § 413 lg 4 alusel kuueks kuuks peatada, kuna oli olemas neli jõustunud karistusotsust, mida sai arvesse võtta. LS § 413 lg 8 kohaldamiseks oli vajalik nelja liikluseeskirjade rikkumise olemasolu, mille eest oli ette nähtud juhtimisõiguse peatamine ja mis antud juhul oli kaebuse esitaja A.M. ka olemas. 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seaduse §-ga 15 on LS § 413 tunnistatud kehtetuks. LS § 413 lg 8 järgi ei ole enam võimalik 01.10.2005 kehtima hakanud seadusemuutuse tõttu juhtimisõiguse peatamist nelja rikkumise eest kohaldada. Seega on vaidlustatud haldusakt ebaseaduslik ja kuulub tühistamisele.

3 ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED ARK esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2006 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata A.M. kaebus juhtimisõiguse peatamise 26.08.2005 otsuse nr 7670 tühistamiseks.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1. On viide LS §-le 413 lg 8 alusetu. ARK ei ole peatanud A.M. juhtimisõigust LS § 413 lg 8 alusel, vaid peatas juhtimisõiguse LS § 413 lg 4 alusel. 2. On viide 01.10.2005 jõustunud väärteomenetluse seadustiku, karistusseadustiku ja liiklusseaduse muutmise seadusele, alusetu ning ei kuulu A.M. suhtes kohaldamisele, sest A.M. sooritas oma liiklusalased rikkumised enne 01.10.2005 ja tema juhtimisõiguse peatamise otsus tehti 26.08.2005. Vastavalt 01.10.2005 jõustunud LS §-le 773 lg 6 jäetakse isiku juhtimisõigus peatamata, kui seda ei ole enne 01.10.2005 kehtinud LS § 413 lg 10 kohaselt peatatud. A.M. puhul on juhtimisõigus peatatud ja sellekohane otsus ARK poolt tehtud enne 01.10.2005 kehtinud LS §-s 413 lg 4 sätestatu kohaselt ning seega on tegemist kehtiva ja õigusjõu omandanud haldusaktiga, mistõttu puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

A.M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt oleks ARK-i poolt apellatsioonkaebuses esitatud väiteid järgides olnud juhtimisõiguse peatamine võimalik üksnes 13.11.2003 ja 24.03.2005 jõustunud karistuste eest. Seega oleks ARK saanud 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 alusel vastustaja juhtimisõiguse peatada üheks kuuks. Lähtudes karistusregistri väljavõttest, on A. M karistatud neljal korral LS § 7422 lg 2 alusel, mistõttu oleks ARK pidanud juhtimisõiguse peatama 24 kuuks. ARK juhtimisõiguse peatamise otsus ei ole üheselt mõistetav, kuna selles ei ole märgitud, missuguste rikkumiste eest A.M. juhtimisõigus peatati. ARK 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 7607 ei ole tehtud kooskõlas seadusega, kuna asja materjalidest ei nähtu, et A.M. juhtimisõiguse oleks saanud peatada LS § 413 lg 4 järgi 6 kuuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tartu Halduskohtu 15.02.2006 otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja olemasolevate tõendite väära hindamise tõttu ning ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab rahuldamata A.M. kaebuse ARK Jõhvi büroo 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 7607 tühistamiseks. 14.09.2005 esitatud kaebusest nähtuvalt vaidlustas A.M. ARK 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsust põhjendusega, et viidatud otsuse tegemise ajal puudusid kaebuse esitajal 3 kehtivat karistust LS § 745 või 7422 lg 2 või 3 järgi, kuna LS § 7422 lg 2 järgi määratud karistus jõustus 13.11.2003 ning järgmine samalaadne karistus jõustus 24.03.2005, mistõttu on KarRS järgi 13.11.2003 karistus kustunud (24.03.2005 jõustunud karistusotsuse ajaks oli 12.11.2003 jõustunud karistusotsusest möödas üle 1 aasta) ning esimeseks karistuseks tuli lugeda 24.03.2005 karistus, mistõttu 24.08.2005 LS § 7422 lg 2 järgi määratud ja jõustunud karistusotsus oli alles teine karistusotsus ja ARK oleks saanud 26.08.2005 A.M. juhtimisõiguse peatada üksnes LS § 413 lg 2 järgi. Samuti on A.M. leidnud, et kui ARK

4 tulenevalt omapoolsest LS ja KarRS tõlgendusest soovis juhtimisõigust ära võtta kõigi 26.08.2005 kehtivate karistuste eest, siis oleks tulnud seda teha LS § 413 lg 8 alusel, mitte LS § 413 lg 4 alusel. Vaidlustatud otsuses on halduskohus iseenesest õigesti leidnud, et kaebuse esitaja poolne KarRS sätete tõlgendamine on ebaõige ja et 26.08.2005 seisuga oli A.M. neli kehtivat karistust, mis olid määratud LS § 7422 lg 2 või 3 rikkumise eest ning põhjendatult arvestanud ka senise kohtupraktikaga LS § 413 lg 8 kohaldamisel, kuid siiski ebaõigesti tuvastanud, et esimese LS § 7422 lg 2 järgi määratud karistuse (jõustunud 22.08.2003) asemel oleks tulnud arvestada 22.04.2004 jõustunud otsust ja seega oleks kaebajat tulnud karistada LS § 413 lg 8, mitte lg 4 järgi. KarRS § 25 lg 1 p 1 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist, kui väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi või aresti täitmisest on möödunud 1 aasta. Sama seaduse § 26 lg 5 kohaselt katkeb karistusandmete kustutamise tähtaeg, kui isik paneb enne selle möödumist toime uue süüteo. Lähtudes A.M. karistusõiendist (toimiku lk-d 49-50) on A.M. 06.08.2003 ja 28.10.2003 toimunud rikkumiste (LS § 7422 lg 2) eest määratud rahatrahvid tasunud 12.08.2003 ja 29.10.2003 ning väärteootsused on jõustunud vastavalt 22.08.2003 ja 13.11.2003. Järgmise väärteo, tõsi küll LS § 7422 lg 1 järgi, on A.M. toime pannud 06.04.2004. Kuna ei 28.10.2003 ega ka 06.04.2004 väärteo toimepanemise ajaks ei olnud möödunud KarRS §-s 25 lg 1 p 1 märgitud 1 aastane tähtaeg eelmise väärteo eest määratud karistuse ärakandmisest (rahatrahvi tasumisest 12.08.2003 ja 29.10.2003), siis 06.08.2003 ja 28.10.2003 toimepandud väärtegude kohta registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaeg katkes vastavalt KarRS §-le 26 lg 5. Viimatinimetatud paragrahv ei sätesta, et uus väärtegu peab olema samaliigiline eelneva väärteoga, nagu on väidetud kaebuses ning seega katkestas A.M. poolt 06.04.2004 LS § 7422 lg 1 alusel toimepandud väärtegu 28.10.2003 toime pandud väärteo (13.11.2003 jõustunud väärteootsus) kohta registrisse kantud karistusandmete kustutamise tähtaja ning arvestades ka järgnevaid rikkumisi (24.03.2005 ja 24.08.2005 jõustunud väärteootsused LS § 7422 lg 2 järgi) olid 26.08.2005 seisuga A.M. poolt LS § 7422 lg 2 alusel toime pandud väärtegude kohta olemas 4 jõustunud karistusotsust (jõustunud 22.08.2003, 13.11.2003, 24.03.2004 ja 24.08.2005) ning ka karistusandmed nende rikkumiste eest ei olnud karistusregistrist KarRS kohaselt kustutatud. 25.07.2005 koostatud väärteoasja otsusest nähtuvalt on otsuse teinud ametiisik ära võtnud A.M. juhiloa ning edastanud selle koos karistusotsusega ARK-le juhtimisõiguse peatamise otsustamiseks. LS § 41 lg 2, lg 3 p 5 ja § 413 lg 10 kohaselt tuli ARK-l juhtimisõiguse peatamine vormistada 3 päeva jooksul arvates jõustunud karistamisotsuse saamisest. Seega juhul, kui väärteoasjas otsuse teinud ametiisik edastas väärteo toimepannud isiku juhiloa ja väärteootsuse ARK-le, puudus ARK-l võimalus juhtimisõiguse peatamise kohta otsust mitte teha. ARK-l tuli otsustada selle üle, millise LS §-s 413 lõike alusel tuleb A.M. juhtimisõigus peatada. Vaidlustatud ARK otsuses on põhjendatult loetletud kõik A.M. poolt toime pandud rikkumised LS § 7422 lg 2 alusel, milliste osas olid ARK otsuse tegemise ajal olemas jõustunud karistusotsused ning mille kohta registrisse kantud karistusandmed ei olnud karistusregistrist kustutatud (25.07.2005 väärteootsus mis jõustus 24.08.2005; 22.08.2003, 13.11.2003 ja 24.03.2005 jõustunud karistusotsused). Seega oli ARK juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemise ajal A.M. reaalselt olemas 4 jõustunud väärteootsust LS § 7422 lg 2 järgi. Arvestades senist kohtupraktikat (näiteks Tartu Ringkonnakohtu otsused nr 2-3-80/05 ja 2-3-96/05 LS § 413 lg 8 kohaldamise kohta, millised on jõustunud, kuna Riigikohus ei andnud ARK kassatsioonkaebustele menetlusluba), mille kohaselt tulenevalt LS § 413 lg 2 ja lg 8 koosmõjust, ei saa LS § 413 lg 8 rakendada juhul, kui isikul on 4 kehtivat LS rikkumist, mis

5 on märgitud LS §-s 413 lg 2, kuna lg 2 kohaselt saab ka LS § 7422 lg 2 või 3 rikkumise korral juhtimisõigust peatada alles pärast isiku teistkordset karistamist LS § 7422 lg 2 või 3 järgi. Kuna A.M. ARK vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga 3 LS § 7422 lg 2 rikkumist ja kehtivat karistust, mida ARK sai lg 2 arvestades otsuse tegemisel aluseks võtta, siis puudus ARK-l ka võimalus tema suhtes LS § 413 lg 8 rakendada. Olenemata LS § 413 lg 4 ja lg 8 erinevast sõnastusest ja sisust ei pea ringkonnakohus seadusevastaseks ega isiku õigusi rikkuvaks ARK käsitlust, mille alusel on 4 LS § 7422 lg 2 või 3 alusel toime pandud rikkumise olemasolul võimalik kohaldada lg 4, lähtudes lg 8 kohta käivast tõlgendusest, et LS § 413 lg 2 järgi ei saa juhtimisõigust peatada LS § 7422 lg 2 või 3 esmakordse rikkumise eest, milleks antud juhul oli A.M. poolt 06.08.2003 toimepandud rikkumine (jõustus 22.08.2003) ja see tuleb juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvessevõetavate rikkumiste hulgast välja jätta. Eeltoodu tõttu ongi ARK A.M. juhtimisõiguse peatanud LS § 413 lg 4 järgi kuueks kuuks, jättes lg 2 alusel arvesse võtmata 22.08.2003 jõustunud väärteootsuse LS § 7422 lg 2 rikkumise kohta ning sellekohase selgituse on ARK esindaja andnud ka halduskohtus. Asjaolu, et ARK ei ole seda selgitust (miks peatatakse 4 kehtiva LS § 7422 lg 2 järgse rikkumise olemasolu korral juhtimisõigus 24 kuu asemel 6-ks kuuks) kirja pannud 26.08.2005 juhtimisõiguse peatamise otsusesse, ei pea ringkonnakohus selliseks oluliseks rikkumiseks, mis tooks tingimata kaasa vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsuse tühistamise menetlus- ja vorminõuete rikkumise tõttu. Vaidlustatud juhtimisõiguse peatamise otsus vastab HMS §-s 55 lg 4 ja LS §-s 41 lg 4 sätestatud juhtimisõiguse peatamise otsuse kui haldusakti nõuetele ning üksnes eelnimetatud selgituse puudumine ARK otsuses ei muuda seda otsust ka sedavõrd ebaselgeks ja isikule mittemõistetavaks (HMS § 55 lg 1), kuna ARK vaidlustatud otsuses märgitud karistustest põhinesid ka need 3 karistust, mille ARK tegelikult otsuse tegemisel arvesse võttis, LS mõttes jõustunud karistusotsustel ning nende karistuste kohta käivaid andmeid ei olnud karistusregistrist kustutatud. Seda, millised LS rikkumised ta on toime pannud ning ka seda, et viimase väärteootsuse koostanud politseiametnik edastas materjalid ARK-le (märgitud 25.07.2005 väärteootsuses) juhtimisõiguse peatamise üle otsustamiseks, pidi eelduslikult teadma ka A.M. ise ning asjaolu, et tema juhtimisõigus peatati LS § 413 lg 4 alusel, mitte aga lg 8 alusel, ei muuda vaidlustatud otsust niivõrd ebaselgeks ja ka sisult seadusevastaseks, mis annaks üksnes selle tõttu aluse ARK otsuse tühistamiseks, kuna A.M. oli ARK otsuse tegemise seisuga olemas ka 3 kehtivat karistust LS § 7422 lg 2 järgi ning sisuliselt ei muutnud temalt juhtimisõiguse äravõtmine LS § 413 lg 4 alusel isiku õiguslikku seisundit raskemaks, vaid võrreldes lg-s 8 märgitud juhtimisõiguse peatamise tähtajaga tunduvalt kergemaks. Samuti ei pea ringkonnakohus võimalikuks, et tulenevalt seaduselüngast (arvestades kohtupraktikaga kujundatud lg 8 tõlgendust ei andnud LS eraldi võimalust juhtimisõigust peatada, kui isikul on üksnes 4 LS § 7422 lg 2 või 3 rikkumist) võiks ARK jätta juhtimisõiguse peatamise otsuse sel juhul tegemata. Seega ei pea ringkonnakohus seadusevastaseks või isiku õigusi rikkuvaks seda, kui ARK, kes oli LS-st tulenevalt kohustatud juhtimisõiguse peatamise otsustama juhul, kui talle on politsei poolt edastatud väärteoasja otsus ning isik on pannud toime LS rikkumised, mille eest saab tema juhtimisõiguse peatada, tõlgendab seaduselünga olemasolul liiklusseaduse sätteid selliselt, nagu käesoleval juhul on tehtud ja peatab isiku juhtimisõiguse sellise LS § 413 lõike alusel, mille kohaldamine on väärteod toimepannud isikule tegelikult soodsam. Mis puudutab halduskohtu vaidlustatud otsuses märgitud seisukohta, et ARK oleks ikkagi pidanud A.M. juhtimisõiguse peatama LS § 413 lg 8 järgi, kuna 22.08.2003 jõustunud karistusotsuse asemel oleks ARK pidanud arvestama 22.04.2004 jõustunud otsusega, mis oli tehtud LS § 7422 lg 1 rikkumise kohta, siis selline seisukoht ei tulene seadusest, kuna LS § 413 ükski lõige ei näe ette, et LS § 7422 lg 1 rikkumise eest oleks võimalik juhtimisõigust peatada,

6 s. o, et selle paragrahvi alusel määratud karistusotsust oleks võimalik juhtimisõiguse peatamise otsuse tegemisel arvesse võtta. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ja vaidlustatud kohtuotsus tühistatakse ning tehakse uus otsus, millega jäetakse A.M. kaebus rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-dest 92 lg 1 ja 93 lg 1 jäävad A.M. poolt kantud kohtukulud (riigilõiv esitatud kaebuselt) tema enda kanda ning ARK kasuks tuleb A. M välja mõista apellandi poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 10 krooni.

Viivi Tomson Ago Kutsar Maili Lokk