3-06-150/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtunik Ülle Polluks Otsuse tegemise aeg ja koht

06.04. 2006. a Jõhvi Haldusasja number 3-06-150 Haldusasi K.O kaebus Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 09.01.2006 otsuse nr 13-1/22 tühistamise nõudes

Asja läbivaatamise kuupäev 23.03.2006 Rakvere Menetlusosalised Kaebuse esitaja K.O

Vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse esindaja Reeli Proode

RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Kohtukulud jätta protsessiosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu, teatades kirjalikult päeva jooksul arvates kohtuotsuse teatavaks tegemisest kaebuse esitamisest ja esitades 30 jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA VASTUSTAJA VASTUVÄITED

K.O oli maksuhalduri juures registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 08.07.2000 kuni 10.10.2001 ja alates 01.10.2004 kuni 13.01.2005. Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 09.01.2006.a otsusega nr 13-1/22 jäeti K. O poolt 13.12.2005 esitatud avaldus maksuhalduri 09.06.2005 korralduse nr. 13-2.1/3592 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata. Korraldusega nr 13-2.1/3592 kohustati kaebajat tasuma maksuvõlga summas 7980 krooni 10 päeva jooksul. Maksuvõlg (sotsiaalmaksu võlg ) oli tekkinud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumata jätmisega perioodi 25.10.2000 kuni 17.09.2001 eest.

3-06-150

Maksuhaldur on määranud K.O`le tasumiseks sotsiaalmaksu avansilised maksed 2000.a eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksukohustuse summas 1386 krooni ning 2000.a deklaratsiooni ümberarvestuse tulemusena summas 1386 krooni. Nimetatud makseid K.O tasunud ei ole. K. O poolt on esitatud Maksuhaldurile 17.04.2001.a füüsilise isiku 2000.a tuludeklaratsiooni vorm A ning sellele lisaks ettevõtlusest saadud tulu 2000.a vorm E, millest nähtuvalt K.O on 2000.aastal ettevõtlusega tegelenud ja saanud ettevõtlustulu kokku 3140 krooni. Maksuhaldur on määranud K.O-le tasumiseks sotsiaalmaksu avansilised maksed 01.01.2001-17.09.2001 kokku summas 2079 krooni. 23.01.2006 esitas kaebuse esitaja K.O kaebuse Tartu Halduskohtule Maksuja Tolliameti Ida maksukeskuse 09.01.2006 otsuse tühistamiseks.

Tartu Halduskohtu 25.01.2006 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta. Puuduste kõrvaldamiseks anti aega kuni 06.02.2006.a. Tartu Halduskohtu 07.02.2006 kohtumäärusega vabastati kaebaja K.O riigilõivu tasumisest kohtule esitatud halduskaebuselt ( T.lk.2-19 ). Kaebuse esitaja on seisukohal, et tal ei saanud sotsiaalmaksu võlga tekkida, kuna kaebaja ei ole töötanud üldse kingsepana. Kaebajal pole ka tööriistu, millega kingsepa tööd teha saaks. Kaebaja on puudega töövõimetu invaliid, ta on haige ja ei mäleta, mida ta teeb. Kaebaja väidab, et kui ta käis maksuhalduri juures FIE-na end kirja panemas oli ta purjus.

Kaebuses halduskohtule ( t.lk 2 jj) palub kaebuse esitaja Maksuja Tolliameti Ida maksukeskuse 09.01.2006 otsuse nr 13-1/22 tühistamist. Vastustaja Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskus ei pea K.O kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 09.01.2006.a otsusega nr 13-1/22 jäeti K.O poolt 13.12.2005 esitatud avaldus rahuldamata. Kaebuses sisalduvatest ebatäpsetest Maksumaksja väidetest saab Maksuhaldur vaid oletada, et Maksumaksja vaidlustab korralduse nr 13-2.1/3592 (09.06.2005) kätte saamist. Maksuhaldur leiab, et korraldus nr 13-2.1/3592 (09.06.2005) on Maksukohustuslasele kätte toimetatud seadusega sätestatud korras.

Maksuhaldur on seisukohal, et korraldus nr. 13-2.1/3592 (09.06.2005) maksuvõla sissenõudmiseks on välja antud seaduse alusel ning on õiguspärane. Maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmisel lähtunud K.O poolt esitatud andmetest ja hiljem esitatud väide FIE-na mittetöötamise kohta on eksitav ja seda ei saa arvestada. Maksuhaldur leiab, et sotsiaalmaksu avansiliste maksete sissenõudmine K.O-lt 2000.a eest on seaduslik, kuna K.O on 2000.a tegelenud ettevõtlusega ja ise seda kinnitanud tuludeklaratsiooni vormil E. Maksuhalduril pole kohustust kontrollida, kas maksumaksja tunneb kingsepa tööd või mitte ning Maksuhaldur ei saa tagantjärele kontrollida K.O poolt teostatud töid.

Maksuhaldur lähtub antud juhul maksumaksja poolt esitatud andmetest ning tal pole alust tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsuses kahelda. Nagu selgub Maksuhalduri käes olevatest materjalidest, on K.O Maksuhalduri juures registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana kahel korral so. alates 08.07.2000 kuni 10.10.2001 ja alates 01.10.2004 kuni 13.01.2005. Seega on tegemist korduva otsusega ennast FIE-na registreerida. Maksumaksja ei saa vabandada oma tegevust sellega, et oli ennast FIE-na regitreerimise ajal “purjus ja ei teadnud neid seadusi”.

Samuti ei saa Maksumaksja toetuda maksuvõla sissenõudmise aluste ebaõigeks nimetamisel arstliku ekspertiisi otsusele nr.234652 (välja antud 13.12.2005), mille kohaselt K.O-l tuvastati keskmine puue ning püsiv osaline töövõimetus, kuna maksuvõlg on tekkinud varasemal perioodil. Eeltoodud põhjustel on Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse otsus nr 13-1/22 (09.01.2006) K.O sotsiaalmaksukohustuse osas õige ja selle tühistamiseks puudub alus. Seetõttu tuleb kaebaja kaebus jätta rahuldamata.

3-06-150

KOHTU PÕHJENDUSED

Esitatud kaebus on lubatud, kuid on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus tugineb toimiku 3-06-150 materjalidele ja kohtuistungi protokollile. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tühistamiskaebuse. Kaebuse esitaja poolt vaidlustatud haldusakti andmise aluseks oli Ida maksukeskuse maksuhalduri 09.06.2005 korraldus nr. 13-2.1/3592, millega kohustati kaebajat tasuma maksuvõlga summas 7980 krooni 10 päeva jooksul. Nimetatud korraldus on seadusjõus ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Kaebuse esitaja vaidlustas oma 13.12.2005 esitatud avalduses MTA-le maksuhalduri 09.06.2005 korralduse nr. 13-2.1/3592 kätte saamist.

Halduskohus nõustub vastustaja seisukohaga: 01.07.2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse § 52 lg 1 kohaselt dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. MKS § 54 lg 1 kohaselt Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.

Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutmisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil. HMS § 25 lg 1 kohaselt haldusakt, kutse, teade või muu dokument toimetatakse menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani poolt või elektrooniliselt. HMS § 26 lg 1 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga.

Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. HMS § 26 lg 3 kohaselt dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see on kohale toimetatud menetlusosalise eluvõi asukoha aadressil või kui see on menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Maksuhaldur on korralduse saatnud Maksukohustuslasele posti teel tähtkirjaga. Maksuhaldur ei vastuta posti vastuvõtmise reguleerimise eest adressaadi elukoha aadressil. Vastavalt Postiseaduse (jõustunud 01.01.2002) § 2 lg 8 kohaselt tähtsaadetise edastamine on postisaadetise edastamise teenus, mille puhul väljastatakse saatjale tõend postisaadetise edastamiseks vastuvõtmise ning saatja soovi korral ka teade selle saajale kättetoimetamise kohta.

Vastavalt Postiseaduse § 23 lõikele

2 postiteenuse osutaja on kohustatud postisaadetise kehtiva tasu eest vastu võtma ja saajale kätte toimetama, kui saatja täidab kõik tüüptingimustes ettenähtud nõuded. Postiettevõte kohustus on postikviitungile märkida, kellele on tähtkiri väljastatud. Antud juhul postiljon märkis tähtkirja kviitungile alla kirjutanud tähtkirja vastuvõtja kohta märke “elukaaslane”. Maksuhaldur ei saa kontrollida adressaadi eraelulisi fakte. Maksuhaldur on teinud kõik endast oleneva, et tähtkiri jõuaks adressaadini.

Käesoleva vaidluse põhiküsimus on, kas kaebuse esitajal on tekkinud sotsiaalmaksu võlg sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumata jätmisega perioodi 25.10.2000 kuni 17.09.2001 eest või mitte.

Menetlusosalised ei vaidle asjaolude üle, et kaebuse esitaja K.O oli maksuhalduri juures registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana alates 08.07.2000 kuni 10.10.2001; alates 01.10.2004 kuni 13.01.2005 ning kaebaja K.O poolt on esitatud Maksuhaldurile 17.04.2001.a füüsilise isiku 2000.a tuludeklaratsiooni vorm A ning sellele lisaks ettevõtlusest saadud tulu

3-06-150

2000.a vorm E, millest nähtuvalt K.O on 2000.aastal ettevõtlusega tegelenud ja saanud ettevõtlustulu kokku 3140 krooni.

Kuni 31.12.2000 kehtinud sotsiaalmaksuseaduse (RT I 1998, 40, 611; koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi SMS) § 10 lg 2 p 1 kohaselt oli ettevõtlusega tegelev füüsiline isik kohustatud maksma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks iga kuu eest vähemalt kuupalga alammääralt arvutatud summas. Lähtuvalt eeltoodust on maksuhaldur määranud K.O-le tasumiseks sotsiaalmaksu avansilised maksed 2000. a eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksukohustuse summas 1386 krooni ning 2000.a deklaratsiooni ümberarvestuse tulemusena summas 1386 krooni. Nimetatud makseid K.O tasunud ei ole.

Alates 01.01.2001 kehtiva sotsiaalmaksuseaduse (RT I 2000, 102, 675; koos hilisemate täienduste ja muudatustega, edaspidi SMS) § 9 lg 3 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust ettevõtja kohustatud tasuma maksustamisperioodi kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksetena Maksuja Tolliameti pangakontole iga kvartali kolmanda kuu 15. kuupäevaks jooksva kvartali eest vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatud summas. Eeltoodu alusel on Maksuhaldur määranud K.O-le tasumiseks sotsiaalmaksu avansilised maksed 01.01.2001 - 17.09.2001 kokku summas 2079 krooni.

Kuni 30.06.2002 kehtinud MKS § 28 lg-te 1 ja 4 järgi vastavalt rahandusministri 24.09.1999 määrusele nr.78 0,07% päevas arvestatud intressi suhtes on Maksuhaldur teostanud ümberarvestuse ja teostanud korrigeerimise seisuga 30.06.2002 kogu sotsiaalmaksu arvestatud intressi suhtes.

Halduskohus nõustub vastustaja väitega, et Maksuhaldur on maksuvõla sissenõudmisel lähtunud K.O poolt esitatud andmetest ning kaebuses esitatud väide FIE-na mittetöötamise kohta on asjakohatu, eksitav ja seda ei saa arvestada. Maksuhalduri poolt sotsiaalmaksu avansiliste maksete sissenõudmine K.O-lt 2000.a eest on tõendatud ning on seaduslik, kuna K.O on 2000.a tegelenud ettevõtlusega ja ise seda kinnitanud tuludeklaratsiooni vormil E. Õige on ka vastustaja väide, et Maksuhalduril pole kohustust kontrollida, kas maksumaksja tunneb kingsepa tööd või mitte ja Maksuhaldur ei saa tagantjärele kontrollida K.O poolt teostatud töid. Maksuhaldur lähtub antud juhul maksumaksja poolt esitatud andmetest ning tal pole alust tuludeklaratsioonis esitatud andmete õigsuses kahelda. K.O on Maksuhalduri juures registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana kahel korral so. alates 08.07.2000 kuni 10.10.2001 ja alates 01.10.2004 kuni 13.01.2005. Seega on tegemist korduva otsusega ennast FIE-na registreerida. Õige on ka vastustaja seisukoht, et Maksumaksja ei saa vabandada oma tegevust sellega, et oli ennast FIE-na regitreerimise ajal “purjus ja ei teadnud neid seadusi”. Samuti ei saa Maksumaksja toetuda maksuvõla sissenõudmise aluste ebaõigeks nimetamisel arstliku ekspertiisi otsusele nr.234652 (välja antud 13.12.2005), mille kohaselt K.O-l tuvastati keskmine puue ning püsiv osaline töövõimetus, kuna maksuvõlg on tekkinud varasemal perioodil. Halduskohtule on esitatud pensionitunnistuse nr P 00247 duplikaadi koopia, välja antud 20.12.2005, mille kohaselt on kaebajale määratud pension alates 02.12.2005- 31.12.2007 , puude raskusaste : raske, töövõimetus 70 %.

Vastavalt MKS (RT I 2002, 26, 150 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega) § 111 lõikele

1 maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema

3-06-150

maksuvõla tasumine. Vastavalt MKS § 114 lõikele 3 Riiklike maksude maksuhaldur võib füüsilise isiku põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu. Eelnimetatud taotlusi ei ole K.O vastustajale esitanud.

Kirjeldatu alusel on Maksuja Tolliameti Ida maksuja tollikeskuse 09.01.2006 otsus nr 13- 1/22 K.O sotsiaalmaksukohustuse osas õige ja selle tühistamiseks puudub alus ( t.lk.4 jj).

Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kohtukulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja ei ole kohtule esitanud kohtukulude nõuet.

HKMS § 25, § 26 lg 1 p 6, 28 lg 1, 31 lg 1, lg 4, lg 5, 92 lg 1, 93 lg 1

Ülle Polluks

Kohtunik