2-06-3184/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 03.aprill 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-06-3184

Tsiviilasi

AS-i Norma Ametiühing hagi Silver Tamm’ vastu 374.50 laenuvõla nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Norma Ametiühing, registrikood 80027272, asukoht Laki 14 Tallinn Hageja esindaja: Leo Lüllemets, juhatuse liige

Kostja: Silver Tamm, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx xxxxx xxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg 03.aprillil 2006.a kirjalikus menetluses Paides

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Silver Tamm’elt AS-i Norma Ametiühing kasuks 325.70 (kolmsada kakskümmend viis krooni ja 70 senti) krooni tagastamata laenu, 19.50 (üheksateist krooni ja

50 senti) krooni intressi ja 29.30 (kakskümmend üheksa) krooni viivist.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-3184, so AS-i Norma Ametiühing kohtukulu, samuti asja läbivaatamiskulud, kannab Silver Tamm.

EDASIKAEBAMISE KORD Silver Tamm ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Silver Tamm võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale

14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon 250 krooni.

AS Norma Ametiühing võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTU SEISUKOHAD

1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte (tl 35). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

26.04.2005.a laenulepingu nr 93 (edaspidi Laenuleping) sõlmimisega võtsid pooled endale kohustused, mida kumbki oli kohustatud täitma. Hagi asjaolude kohaselt hageja oma lepingulised kohustused täitis, st andis kostjale 2000 krooni laenu tähtajaga kaks kuud. Kostja

2 (2) Tsiviilasi nr 2-06-3184

pidi hagejale saadud laenu tagastama alates 2005.a maikuust võrdsetes osades igakuuliste maksetena laenutähtaja jooksul, kusjuures laenu tagastamine pidi toimuma kostja töötasust kinnipidamiste teel. Töölepingu lõpetamisel pidi kostja tagastama laenu koheselt. Kostja seda kohustust ei täitnud. 10.05.2005.a lõpetas kostja töösuhte AS-ga Norma, kuid saadud laenu ta koheselt ja täies ulatuses ei tagastanud. Hagi asjaolude kohaselt on kostjal hagejale tagastamata 325.70 krooni laenu. Sellega on kostja rikkunud oma lepingulist raha maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue tagastamata laenu saamiseks on hagis nõutud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

3. VÕS § 297 lg 1 kohaselt majandusja kutsetegevuses antud laenudelt tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingus on kostja võtnud endale kohustuse maksta hagejale laenu kasutamise eest intressi Laenulepingus kokku lepitud määras ja tingimustel. Seda kohustust pidi kostja nõuetekohaselt täitma. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja intressi maksmise kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostjal on hagejale tasumata 19.50 krooni intressi. Sellega on kostja rikkunud lepingust tulenevat intressi maksmise kohustust, milline asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Hageja nõue intressi saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

4. VÕS §-de 113 lg 1 ja 94 lg 1 koosmõju kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda ka lepingus kokku lepitud intressimääras. Asjaolu, et kostja ei tasunud hagejale laenu Laenulepingus kokkulepitud suuruses ja tähtajal, annab tunnistust, et kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist Lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab kostjalt viivist kokku 29.30 krooni. Viivise perioodi ja määra on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostja ei ole hageja nõutud viivise määra, suurust ja arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab selle.

5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud (riigilõiv) kui asja läbivaatamiskulud (menetlusdokumentide kättetoimetamise kulu) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja.

Sirje Lahesoo Kohtunik