2-04-266/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-04-266 (endine nr. 2/228-2620/04) Tsiviilasi I.S`i hagi M.A vastu abielu lahutamiseks ja M.A vastuhagi I.S`i vastu ühisvara jagamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I.S Kostja M.A Hageja lepingulised esindajad: S.V) ja vandeadvokaat Ain Laansalu Kohtuistungi toimumise aeg 16.03.2006. a Istungil osalenud isikud Hageja lepingulised esindajad: Siiri Verrev ja vandeadvokaat Ain Laansalu Kostja M.A RESOLUTSIOON

Lahutada I.S`i ja M.A abielu, mis sõlmiti 10. juunil 1997.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr. 161.

Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.

Jagada M.A ja I.S’i abielu kestel soetatud ühisvara.

Tunnustada M.A omandiõigust kahekorruselisele pooleliolevale elamule, kasuliku pinnaga 118,0 m2, mis asub aadressil: , ja paikneb 2500 m2 suurusel maatükil, ehitusregistri nr. 7769700131.

Jätta AS SEB Eesti Ühispanga (endine „AS Eesti Ühispank“) 01.09.1997.a. laenulepingust nr. 8449 tulenev laenu jäägi 227 000,00 (kakssada kakskümmend seitse tuhat) krooni tagastamise kohustus M.A kanda.

Välja mõista I.S’ilt M.A kasuks enam saadud vara arvelt hüvitis 2500 (kaks tuhat viissada ) USA dollarit, mis Eesti Panga valuutakursi järgi seisuga 30.03.2006.a. on 32 431 (kolmkümmend kaks tuhat nelisada kolmkümmend üks) krooni

Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja I.S’i esitatud asjaolud abielu lahutamiseks. 22.03.2004.a esitatud hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu 10.juunil 1997.a. Tallinna perekonnaseisuametis. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielulised suhted lõppenud enam kui aasta tagasi ja pooled enam koos ei ela. Pooltel ühiseid lapsi ei ole. Pooled ei ole suutnud jõuda kokkuleppele abielu lahutamiseks, kuigi hageja on seda korduvalt taotlenud. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu ja palub poolte abielu lahutada.

Kostja vastuväited Lahutuse vastu põhimõtteliselt ei vaidle, sest abielu ei ole võimalik hageja enda käitumise tõttu, kes pettis kostjat ja jättis kõik rahalised kohustused kostja kanda. Poolte kooselu lõppes 2003. aasta juunis. Hageja ei ole pöördunud kostja poole abielu lahutamiseks vastastikusel kokkuleppel

M.A vastuhagi I.S’i vastu ühisvara jagamiseks. 12.01.2005.a. kohtu eelistungil esitas M.A vastuhagi abikaasade ühisvara jagamise nõudes. Vastuhagi kohaselt on poolte ühisvaraks: * pooleliolev eramu adressil Pikavere 8, Palivere, Taebla vallas Lääne maakonnas, * 27.07.1999.a. I. Sahki poolt kinnitatud võlgnevus Ühisliisingu AS-le väärtuses 38 484 krooni * 04.12.12.2003.a. Ühisliisingu AS ja M.A vahel sõlmitud leping viivisenõude tasumiseks summas 31 581,67 krooni * AS Eesti Ühispanga ja M. Aunaste vahel 01.09.1997.a. sõlmitud laenuleping eluaseme ostmiseks aadressil Pikajala 8, Palivere, Taebla vald. Vastuhagis hageja M.A teeb ettepaneku jagada ühisvara selliselt; et jätta temale vallasvara Palivere alevikus asuv pooleliolev eramu, kuna selle maksumus kataks veel tasuda oleva pangalaenu jäägi, sest alates 01.06.2003.a. maksab ta üksi pangalaenu ning rahalised kohustused (I. Sahki poolt Ühisliisingule jäetud võlakiri koos viivistega) jagada pooleks.

Menetluse käigus saavutasid pooled ühisvara väärtuse ja poolte varaliste õiguste ja kohustuste ulatuses ühise seisukoha ning nende jagamise osas pooli rahuldava lahenduse.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära eelistungitel antud seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ja vastuhagi on põhjendatud ja tõendatud. Abielu tuleb lahutada ja ühisvara tuleb jagada. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt lahutab kohus abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Pooled elavad eraldi alates 2003.aasta juunist. Perekondlike suhete jätkamist ei pea pooled võimalikuks. Tsiviilasja menetlemise ajal ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alus arvata, et see oleks tõenäoline. Seega kohus leiab, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik ning seetõttu tuleb poolte abielu lahutada. Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.

PKS § 18 lg. 5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Menetluse ajal esitas M.A vastuhagi ühisvara jagamiseks, millele I.S’i esindajad ei vaidle vastu. PKS § 19 lg. 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Abikaasade ühisvara jagamisel tuleb arvestada poolte esitatud ettepanekuid, milledega pooled vastastikku nõustusid. Menetluse käigus saavutasid pooled ühisvara väärtuse ja poolte varaliste õiguste ja kohustuste ulatuses ühise seisukoha ning nende jagamise osas pooli rahuldava lahenduse. Vaidlust ei ole ühisvaraks olevate asjade ega kohustuste üle, samuti väärtuse üle. Pooled leidsid, et ühisvara tuleb jagada selliselt, et ehitis vallasvarana turuväärtusega 270 000 krooni aadressil Pikajala 8, Palivere alevik, Taebla vald Lääne maakond jääb M.A ainuomandisse, siis M.A võtab enda kanda AS SEB Eesti Ühispangas sõlmitud laenulepingust nr. 8449 ja selle lisadest tulenevad kohustused, mille suurus orienteeruvalt 2006.a. märtsikuu seisuga on 227 000 krooni. M.A on tasunud 34 kuu jooksul peale abielusuhete lõppemist laenulepingu järgi 4100 krooni kuus, mis on kokku 139 000 krooni ja millest poole, s.o. 69 700 krooni osas on M.Al nõudeõigus I.S’i vastu. Samuti on M.A tasunud I.S’i poolt kinnitatud võlakirja 38 484 krooni, millest poole, s.o. 19 242 krooni osas on M.Al nõudeõigus I.S’i vastu. Seega on M.Al nõudeõigus I.S’i vastu kokku 88 942 krooni. PKS § 19 lg. 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvitise. Menetluse ajal pooled leppisid kokku, et I.S hüvitab M.Ale enamsaadud vara arvelt 2500 USA dollarit, mis Eesti Panga valuutakursi järgi seisuga 30.03.2006.a. on 32 431 krooni.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Kuna menetlus käesolevas asjas on alustatud 2005. aastal, tuleb menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel lähtuda enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS-st. Antud asjas otsustasid pooled, et menetluse kulud jäävad poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik