2-05-2736/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-2736 (nr. kuni 01.01.2006.a. 2/277- 4999/05)

Otsuse kuupäev 05.aprill 2006.a.

Kohtunik Krista Kirspuu

Kohtuasi T.T () hagi A.T`i () vastu elatise ja lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes ja A.T`i vastuhagi T.T vastu ühisvara jagamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 22.märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja T.T Hageja esindaja L.N Kostja A.T Kostja esindaja advokaat E.J

Resolutsioon Hagi rahuldada.

Jätta poolte abielust sündinud tütre J.T (sünd..a.) elukohaks pärast abielu lahutamist ema T.T elukoht.

Välja mõista A.T`ilt igakuine elatusraha 2000 (kaks tuhat) krooni tütar J.T (sünd. .a.) ülalpidamiseks alates 14.06.2004.a. s.o. üks aasta enne hagi kohtule esitamisest kuni J.T täisealiseks saamiseni.

Vastuhagi rahuldada.

Jagada poolte ühisvara järgmiselt: Jätta korteriomand aadressil Astangu 70-27, Tallinn (Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr 3810801) T.T`le ja mõista T.T`lt enamsaadu arvelt välja A.T`ile 315 000 (kolmsada viisteist tuhat) krooni.

Välja mõista T.T`lt riigituludesse riigilõiv summas 2600 (kaks tuhat kuussada krooni) krooni riigituludesse. (Rahandusministeeriumi arveldusarve AS-is SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011, viitenumber 2900072123 või arveldusarve AS-is Hansapank nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ning selgitus mille eest nimetatud summa tasutakse).

Välja mõista A.T`ilt riigituludesse riigilõiv summas 1750

2

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 12.02.1988.a. Abielust sündis .a. tütar J.T. Perioodil 2000.a. oktoobrist kuni 2002.a. oktoobrini kostja hagejale materiaalset abi tütre kasvatamiseks ei osutanud kuna viibis kinnipidamiskohas. 2002.a. detsembris sõitis kostja elama oma vanemate juurde Rapla maakonda. Paar korda käis kostja 2003.a. Tallinnas. Kostja lapse ülalpidamiseks hagejale materiaalset abi ei andnud. Poolte tütar elab hagejaga ja on tema ülalpidamisel. Hageja palub kostjalt tütre Jana ülalpidamiseks välja mõista 2000 krooni. Laps jätta edaspidiseks kasvatamiseks elama hageja juurde. 29.11.2005.a. täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt elatise tagasiulatuvalt üks aasta alates elatisehagi kohtule esitamisest.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus, et poolte tütar jääb elama hageja juurde. Tütre ülalpidamiseks on kostja nõus tasuma 200 krooni kuus. Suuremat elatusraha ei ole kostja tulenevalt oma raskest majanduslikust olukorras tulenevalt suuteline maksma. Kuna kostja peab hooldama oma raske puudega ema ja õde ei ole tal võimalik tööle asuda. Kostja sissetulekuks on igakuine hooldajatoetus summas 480 krooni.

VASTUHAGI ASJAOLUD JA NÕUE

Jagamisele kuuluvaks ühisvaraks on korteriomand asukohaga Astangu 70-27, Tallinn. Korteriomand on registreeritud hageja nimele ning kinnistu väärtuseks on 780 000 krooni. Muu abielu ühisvara (mööbel jm. kodusisustusesemed) on vastuhagis hageja nõus jätma kostjale ilma kompensatsiooni nõudmata. Hageja palub jagada poolte ühisvara järgmiselt: jätta hagejale korteriomand asukohaga Astangu 70-27, Tallinn ja mõista kostjalt vastuhagis hageja kasuks kompensatsioon summas 390 000 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. 15.12.2005.a. täpsustuse (tlk 73-74) nõustub hageja vastuhagis, et korteri asukohaga Tallinn, Astangu 70-27 väärtus on 630 000 krooni, hageja vastuhagis aktsepteerib korteri jagamist eeltoodud hinda arvesse võttes.

VASTUHAGIS KOSTJA VASTUVÄITED JA HAGI TÄPSUSTUS

(üks tuhat seitsesada viiskümmend)krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve AS-is SEB Eesti Ühispank nr 10220034796011, viitenumber 2900072123 või arveldusarve AS-is Hansapank nr 221023778606, viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ning selgitus mille eest nimetatud summa tasutakse).

Ülejäänud kohtukulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3 Kostja on seisukohal, et poolte ühisvarasse kuuluv korter aadressil Tallinn, Astangu 70-27 turuhinnaks on 630 000 krooni. Alates 1998.a. lasuvad kostjal vastuhagis kõigi kulude kandmine mis on seotud lapse kasvatamisega, ühisvara korrashoidmisega ja hoolitsemisega. Lähtudes poolte lapse ja kostja vastuhagis tähelepanuväärivat huvi ning arvestades sellega, et hageja vastuhagis ei ole mõjuvate põhjusteta siiamaani osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara hoolitsemisel ning lapse ülalpidamisel, leiab kostja vastuhagis, et poolte osad ühisvaras ei ole võrdsed. Kui arvesse võtta need 7 aastat, mil kostja on üksinda kandnud kõik koormatised, mis on seotud lapse kasvatamisega ja vara korrashoiuga, ning arvestades, et hageja vastuhagis pidanuks kostjale tasuma 2000 krooni kuus, siis väheneb hageja osa ühisvaras 228 000 krooni võrra. Seega on kostja seisukohal, et jagamisele kuuluvast korteri väärtusest kuulub kostjale ainult 30 % ehk 210 000 krooni. Poolte ühisvarasse kuulub veel üks kinnistu mille asukohaks on Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla, Metsaveeru. Mainitud kinnistu turuväärtus on kostja arvates 600 000 krooni. Maja kingiti hagejale vastuhagis küll peale tema isa surma, maa aga erastati abielu jooksul. Kostja vastuhagis peab oma osa väärtuseks selle kinnist osas 250 000 krooni. Kostja vastuhagis palub jätta temale kinnistu aadressil Astangu 70-27, Tallinn. Kostja palub kõrvale kalduda poolte võrdsusest ja tunnistada hageja vastuhagis osa suuruseks 30 % nimetatud ühisvaras väärtusega 210 000 krooni. Jätta kinnistu asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Konuvere küla hagejale vastuhagis ja nõuda temalt kompensatsioonina kinnistu eest 250 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, tunnistajate ütlused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb rahuldada.

Asja materjalidele lisatud kinnistusregistri väljavõtte (tlk 55) kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil Astangu 70-27, Tallinn. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud korteriomand on poolte ühisvara, selle väärtus on 630 000 krooni ning ühisvara jagamisel tuleb korteriomand jätta hagejale. Hageja palub ühisvara jagamisel kõrvale kalduda poolte võrdsuse printsiibist ning korteriomandi temale jätmisel mõista hagejalt välja enamsaadu arvel kostjale vaid 30 % korteriomandi väärtusest. Perekonnaseaduse § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest neljal juhul: arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanuväärivat huvi; kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Hageja on asjas viidanud sellele, et ta on aastaid kandnud korteriomandi korrashoidmise ja lapse hooldamise kulutusi üksinda. Kohus leiab, et hageja poolt esile toodud asjaolud ei ole ühisvara jagamisel poolte osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise aluseks. Kohus märgib, et ühisvara jagamisel osade võrdsuse põhimõttest kõrvalekaldumise alused on PerekS § 19 lg-s 2 sätestatud ammendavalt ning kuna ükski neist alustest ei ole asjas tõendamist leidnud, siis leiab kohus, et abikaasade ühisvara jagamisel ei ole põhjendatud kõrvale kalduda osade võrdusest. Kuna poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriomand aadressil Astangu 70-27, Tallinn tuleb jätta hagejale ning selle väärtus on 630 000 krooni, siis leiab kohus, et hagejal tuleb kostjale tasuda enamsaadu arvelt 315 000 krooni. Perekonnaseaduse § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel.

4 Asja materjalidele lisatud kinnistusregistri väljavõtte (tlk 68) kohaselt kuulub kostjale kinnistu aadressil Märjamaa vald, Konuvere küla, Metsaveeru. Poolte vahel on vaidlus selles kas nimetatud kinnistu on poolte ühisvara. Asja materjalidele lisatud kinkelepingu (tlk 77-81) kohaselt kinkis Zinaida Tšuhhareva A.T`ile s.o. kostjale ehitise, mille koosseisus on elamu ja laut, aadressil Raplamaa, Märjamaa vald, Konuvere küla. 19.01.2004.a. kinnistamisavalduse alusel nimetatud ehise alune ja selle juurde kuuluv maa kinnistati.

PerekS § 18 lg 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Tallinna Linnakohtu 21.12.2005.a. otsusega (tlk 92-93) lahutati poolte abielu. Poolte vahel on vaidlus selles, millal lõppesid poolte abielusuhted. Hagiavalduse kohaselt lõppesid poolte intiimsuhted 2002.a. Menetluse käigus väljendas hageja korduvalt, et kostja ei ole teda aastaid majanduslikult toetanud, kõik korteriomandi hooldamise ja lapse ülalpidamise kulud on pidanud kandma hageja. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 2002.a. detsembris sõitis kostja elama oma vanemate juurde Raplamaale. Tunnistaja Zinaida Tšuhhareva ütluste kohaselt ei olnud hagejal ja kostjal mingeid perekondlikke suhteid, alates sellest kui kostja kinnipidamiskohast vabanes ja tunnistaja juurde Raplamaale elama tuli. Tunnistaja J.T ütluste kohaselt suhtlesid 2003.a. vanemad pigem kui üks pere, samas nähtub tunnistaja ütlustest, et vanematel ei olnud juba sel ajal ühiseid majanduslikke suhteid. 2004.a. uue aasta võttis tunnistaja koos emaga s.o. hagejaga vastu vanaema juures Raplamaal, ema oli ühe päeva seal ka 2004.a. kevadisel koolivaheajal. Tunnistaja Jana Tšuhhareva ütluste kohaselt neil kahel korral isa s.o. kostja Raplamaa talus ei viibinud. 2004.a. kevadisel koolivaheajal sai tunnistaja teada, et isal on uus naistuttav. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas on tõendamist leidnud, et hiljemalt alates 2004.a. olid poolte abielusuhted lõppenud. Kuna maatükk ehitistega aadressil Raplamaa, Märjamaa vald, Konuvere küla kinnistati 19.01.2004.a. kinnistamisavalduse alusel 25.02.2004.a. kui poolte abielusuhted olid lõppenud, siis leiab kohus, et nimetatud kinnistu on kostja lahusvara ning poolte vahel jagamisele ei kuulu. Perekonnaseaduse § 15 lg 1 kohaselt on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse koopiaga (tlk 11) on tõendatud, et poolte abielust on sündinud tütar J.T. Asjas puudub vaidlus selles, et laps elab koos hagejaga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte lapse elukohaks tuleb jätta hageja elukoht.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitatunud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

Poolte vahel on vaidlus selles kas kostja on tasunud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist. Vastavalt PerekS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavalt, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PkS § 60 lg-s 1 sätestatud lapse ülalpidamiskohustuse täitmist.

5 Vastusest hagiavaldusele nähtub kostja väide, et ta on viimased poolteist aastat tütrele igakuiselt vabatahtlikult tasunud 480 krooni. Tunnistaja J.T ütluste kohaselt on ta käinud isa ja vanaema juures koolivaheaegadel külas ja siis on talle mõnikord isa ja mõnikord vanaema andnud umbes 100 krooni. Kohus leiab, et kuna asjas ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et ta on igakuiselt lapse ülalpidamiseks hagejale tasunud 480 krooni või mõne teise summa, siis on elatise nõue põhjendatud. PerekS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanaema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Kohus leiab, et asja materjalidele lisatud palgatõendiga (tlk 12) on tõendatud, et hageja sissetulek perioodil detsember 2004.a.- mai 2005.a. oli vahemikus 3938-5568 krooni. Asja materjalidele lisatud Märjamaa Vallavalitsuse korraldustega (tlk 39-40) on tõendatud, et kostja sissetulek alates maist 2005.a. on hooldajatoetus kokku summas 480 krooni.

Hageja on arvestanud lapsele tehtavad kulutused erinevate kulude lõikes igakuiselt järgmiselt:eluasemekulud 500 krooni, telefonikulud 300 krooni, inglise keele õpe 615 krooni, spordihall 400 krooni, transpordikulud 80 krooni, keemia ja matemaatika täiendkoolitus 400 krooni, toiduraha 1500 krooni + toiduraha koolis 200 krooni, riiete muretsemine 500 krooni, ravimid ja hügieenitarbed 100 krooni. Tulenevalt kuludest palub hageja kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2000 krooni. PerekS § 49 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PerekS § 61 lg 4 järgi ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammmäära. Kohus leiab, et asjas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PerekS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. 29.11.2005.a. hagi täpsustuse (tlk 66) kohaselt palub hageja elatise kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kuigi poolte tõendatud igakuine sissetulek ei ole võrdne, siis arvestades poolte varalist seisundit sh. ka seda, et ühisvara jagamisel on kostjal hageja vastu nõue summas 315 000 krooni, hageja poolt esile toodud lapse vajadusi, mis kohtu hinnangul on üldjoontes mõistliku suurusega (hagejal on samas võimalik vähendada telefonikõnedele tehtavaid kulutusi ning kaaluda vajaduse olemasolu lapse täiendkoolitamiseks keemias ja matemaatikas), ning asjaolu mille kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt oma lapse ülalpidamiseks välja mõista tagasiulatuvalt üks aasta alates hagiavalduse esitamisest s.o.14.06.2004.a. 2000 krooni igakuiselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 64 lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 60 järgi tuleb elatise nõude rahuldamise tõttu kostjalt välja TsMS § 64 lg 1 ja 48 lg 1 p 3 kohaselt riigituludesse riigilõiv 1 750 krooni. Kuna vastuhagi tuleb rahuldada ja 01.11.2005.a. kohtumäärusega (tlk 59-60) oli hageja vastuhagis riigilõivu tasumisest ühisvara jagamise nõudes vabastatud, siis tuleb TsMS § 60 lg 1 järgi riigilõiv summas 2600 krooni välja mõista kostjalt vastuhagis riigituludesse. Kohus leiab, et kostja vastuhagis taotlus vabastada ta ühisvara jagamise nõudes riigilõivu tasumisest on põhistamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kostjal vastuhagis on piisav igakuine sissetulek, et nõutud määras riigilõiv tasuda.

6 TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asjaolusid, et hagi lapse elukoha kindlaksmääramise ja elatise nõudes tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb rahuldada, mõlemad pooled on kandnud õigusabikulusid oma esindajale poolt osutatud õigusabi eest leiab kohus, et poolte õigusabikulud tuleb jätta nende endi kanda. Kuna ülejäänud hageja poolt märgitud kohtukulud ei ole tõendamist leidnud, tuleb taotlus nende väljamõistmiseks kostjalt jätta rahuldamata.

Krista Kirspuu Kohtunik