2-05-15128/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-05-15128

1 (4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-15128

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 05. aprill 2006.a kell 15.15

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi J. P.´a hagi A. R.’i vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg 21. märts 2006.a.

Istungil osalenud isikud

Hageja – J. P. (isikukood X); Kostja – A. R. (isikukood X).

Resolutsioon 1. Hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

2. Välja mõista A. R.´ilt (isikukood X, elukoht X) J. P.´a (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis poja S. R.´i (isikukood X ülalpidamiseks summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 13.07.2005.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista A.r R.´ilt elatise hagi eest 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatule täitmisele.

5. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Edasikaebamise kord

2-05-15128

2 (4) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 13. juulil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielus alates 10.09.1998.a. Kooselust on 26.06.1999.a sündinud poeg S. R.. Alates 27.06.2005.a pooled elavad lahus. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palus välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni kuus.

KOSTJA VASTUS 2. 16. septembril 2005.a esitatud vastuse kohaselt hageja pole lapse vajadusi tõendanud. Kostja leidis, et vastavalt sotsiaalministri tellimusel 2004.a oktoobris valminud lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodikale 6-aastase lapse ülalpidamiseks on vaja 1 875 krooni kuus. Seega peaks olema kostja poolt makstava elatisraha määraks 937,50 krooni. Kostja nõustus tasuma igakuise elatisrahana ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 1 345 krooni ja teatas, et perekonnaseaduse § 49 alusel ka hagejal on kohustused oma lapse ees. Valed on hageja väited, et kostja ei toeta teda materiaalselt. Alates 2005.a juulikust kostja on maksnud hagejale poja ülalpidamiseks igakuiselt 1 000 krooni. Samuti on kostja ostnud pojale riideid ja jalanõusid. Kostja täidab vanema kohustusi ja on nõus neid täitma ka edasi. Kostja palus jätta kohtukulud hageja kanda.

KOHTUISTUNG 3. Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja elatis summas 2 000 krooni alates hagi esitamisest. Hageja selgitas, et lapse vajadused moodustavad kokku 2 850 krooni kuus, s.h söögiraha 1 200 krooni, lasteaia kohamaks 250 krooni, koolitarbed 200 krooni, riided 400 krooni, meelelahutus 500 krooni ja transpordikulud 300 krooni. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni kuus.

4. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks, s.o kuni 31.12.2005.a summas 1 345 krooni kuus ja alates 01.01.2006.a summas 1 500 krooni kuus. Kostja seletuste kohaselt maksis ta alates 2005.a juulist igakuiselt poja ülalpidamiseks 1 000 krooni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses.

6. Sünnitunnistuse järgi lapse S. R.i vanemateks on hageja ja kostja. Illuka Vallavalitsuse 13.07.2005.a tõendi kohaselt laps elab hageja juures. Kuigi hagiavalduse kohaselt kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siiski poolte seletuste järgi kostja on maksnud lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1 000 krooni. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Pooltel on tekkinud vaidlus elatise määra üle, mistõttu peab vaidluse lahendama kohus.

2-05-15128

3 (4) 7. Vanemate õigused ja kohustused on sätestatud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis 8. Vastavalt PkS § 50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Kooskõlas PkS § 60 lg 1 vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PkS § 61 lg 2 ja § 70 lg1 alusel elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest alates elatishagi esitamisest. 8. Hageja seletuste kohaselt lapse vajadused moodustavad 2 850 krooni kuus. Sellest 300 krooni on rahuldatud lapsetoetusega. Katmata on lapse vajadused summas 2 550 krooni kuus.

9. Hoolimata kohtu nõudmistele, hageja ei esitanud tõendeid enda sissetulekute kohta. Hageja teatas, et ta on registreeritud füüsilisest isikut ettevõtjana ja saab netosissetuleku 2 600 krooni kuus ja lapsetoetuse 300 krooni. Hageja varaks on kahetoaline korter Kuremäel ja sõiduauto Mercedes Benz 200D, väljalase 1985.a. Tema kohustusteks on korteri remondiks võetud pangalaenu tagastamata jääk 28 000 krooni. 10. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ tõendi kohaselt kostja saab brutosissetuleku keskmiselt 3 885 krooni kuus. Pärast tulumaksu mahaarvamist saab kostja puhtalt kätte 3 272 krooni. Kostja varaks on sõiduauto Audi 100, väljalase 1990.a ja kohustusteks pangalaenu tagastamata jääk 6 000 krooni. Teisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. 11. Hageja sissetulek on 50 krooni võrra suurem kui ainuüksi poolte ühise lapse vajadused. Hageja ülalpidamisel on veel üks laps. Lisaks peab hageja ka ennast ülal pidama. Kohtuistungil ei osanud hageja teatada, kuidas saab sellise väikese sissetulekuga rahuldada kolme inimese vajadused. Sellega on tuvastatud, et kas hageja on põhjendamatult suurendanud lapse vajadused või et hageja varjab oma sissetuleku kohtu ees. 12. Hageja on väitnud, et tegelikult kostja saab sissetuleku 8 000 krooni kuus. Kohus sellega ei nõustu, kuna hageja väide on vastuolus 05.09.2005.a väljaantud tööandja tõendiga. Kohus eeldab küll, et pärast septembrit 2005.a kostja sissetulek on mõni võrra kasvanud. Kostja on väitnud, ei sissetulek on sama. Et kostja sissetulek on kasvanud 8 000 kroonini, pole tuvastatud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatusraha hageja poolt nõutud ulatuses.

13. Hageja poolt nõutud ulatuses elatise väljamõistmisel jääks kostjale elamiseks vaid 1 272 krooni (3 272 – 2 000). Kohus leiab põhjendatuks hagi rahuldamine summas 1 500 krooni kuus. Kuna tulumaksuseaduse §12 lg1 p7, §19 lg1 elatis on saaja tulu, millelt vastavalt sama seaduse §43 lg1 p1 peetakse tulumaks kinni, siis tegelikult maksab kostja hagejale elatusraha 1 155 krooni kuus (1 500 – 23%). Tulumaksu saab kostja tuludeklaratsiooni alusel tagasi. Kostja on võtnud hagi summas 1 500 krooni õigeks, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimaalmäärale. PkS §60 lg1 lapse ülalpidamine on mõlema vanema kohustus. Seega ülejäänud osas, s.o 1 050 krooni ulatuses peavad lapsevajadused olema rahuldatud hageja poolt. PkS §70 lg1 alusel tuleb hagi rahuldada alates hagi esitamiseks, s.o 13.07.2005.a.

14. Hageja on tunnistanud, et pärast hagi esitamist kostja on igakuiselt tasunud hagejale lapse ülalpidamiseks 1 000 krooni, kokku 9 000 krooni, mida tuleb arvestada kohtuotsuse täitmisel.

2-05-15128

4 (4) 15. TsMSRakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 18 000 krooni (1 500 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 250 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

16. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik