2-05-625/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Ärakiri

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon O.A. hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista S. A. elatis O. A. kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 01. märtsist 2005 summas 1 845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) krooni kuni poja N.

A. (sündinud X) täiselisuseni, s.o. X.a või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Kohtuotsuse täitmisel arvestada S. A. poolt elatisena makstud

21 392 (kakskümmend üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks) krooniga.

Välja mõista S.A. riigilõiv 1 750 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigituludesse.

Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kohtuasja number 2-05-625 Otsuse tegemise aeg ja koht

05. aprill 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

O. A. hagi S.A. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg

21. märts 2006

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja nõustaja:

Kostja:

Kostja esindaja:

O. A.(IK X, elukoht: X)

A. V.( ik.X, X)

S. A.(IK X, elukoht: X)

vandeadvokaat K. K.

Poolte kohtukulud jäetakse nende endi kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 05. aprillil 2006. a kell 16.00.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

O. A. ja S.A. abielust on X sündinud poeg N. A..

Hageja esitas 01. märtsil 2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laps hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni.

KOSTJA VASTUS

Kostja oma 06.04.2005 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja last materiaalsest toetanud, laps viibib kostja juures pool kuud ja hageja juures pool kuud. Seega kannab kostja pooled kulutused lapse ülalpidamisest. Uuringute kohaselt kulub lapsele ühes kuus 2182 krooni, millest poole perekonnaseaduse põhimõtete alusel peab kandma hageja. Kostjal on uus perekond, kuhu on sündimas uus laps. Kostja peab vabatahtlikult üleval oma ema, kellele on määratud invaliidsusgrupp, mis põhjustab lisakulutusi.

EELISTUNG

Hageja palub eelistungil hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt on ta isa puudega ning tema ülalpidamisel ja temal on sellega seoses kulutusi. Isa saab pensioni 2 000 krooni. Lapsel on diagnoositud allergia alates 2006 aastast, mis põhjustab samuti lisakulutusi. Laps õpib eraõpetaja juures inglise ja eesti keelt, igakuiselt tuleb maksta keeleõppe eest 700 krooni. Kommunaalmaksud maksab hageja ema. Laps viibib tihti ka isa juures.

Kostja on nõus maksma seadusega kehtestatud miinimumsumma. Kostja peres kasvab alaealine laps, kes on sündinud 08.08.2005.a., ta on last materiaalselt toetanud ja poolte ühine laps on poole ajast tema juures. Kostja esindaja seletuste kohaselt on kostja igakuiselt last toetanud. Kostja poolt on koostatud graafik, millal laps on viibinud tema juures.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja seletuste kohaselt kulub lapsele 4000 krooni kuus. Hageja sissetulek moodustab 5000 krooni kuus. Teisi alaealisi lapsi hagejal ei ole, samuti puudub kinnisvara. Hageja elab isa korteris. Lapse toidule kulub 2000 krooni kuus, koolitoit on tasuta, kuid hageja annab iga nädal lapsele toidu ostmiseks 100 krooni. Kostja poolt makstud raha laekub lapse arvele, seega hageja ei saa seda kasutada. Kostja ema kohtule antud tunnistusega on tõendatud, et tema ravimitele kulub 1700 krooni ning ka tema tütar toetab teda. Hageja leiab, et kostja palk on piisav, et elatist maksta summas 2000 krooni.

Kostja seletuste kohaselt ta vallasega kinnisvara ei oma. Kostja on teinud hagejale ettepaneku miinimumsummas elatise maksmiseks, millega hageja ei ole nõustunud. Kostja palub elatis välja mõista alates kohtuotsuse tegemisest miinimummääras.

Kostja esindaja seletuste kohaselt on hageja poolt esitatud lapsele tehtavad kulutused liiga suured. Kostja on nõus maksma 1500 krooni kuus, kuna ta on teinud hagejaga võrdselt lapsele kulutusi.

Kokku on teinud kostja kulutusi 21 392 krooni suuruses summas. Alates hagi esitamisest on laps poole ajast elanud kostja juures. Uuringute kohaselt 7-13 aastasele lapsele kulub 2182 krooni, seega jääks hageja kanda ainult 682 krooni. Lapse allergia on tuvastatud 2006.aasta alguses. Alates aprillist väheneb kostja sissetulek, kuna väheneb tööpäevade arv. Kostja esindaja palub välja mõista elatis miinimummääras alates kohtuotsuse tegemisest.

Tunnistaja S. B. tunnistuste kohaselt õpib tema laps hageja lapsega ühes klassis. Hageja laps viibib nädalavahetustel isa juures. Kas ka kostja ostab lapsele asju ta ei tea.

Tunnistaja G. A. kes on kostja ema, tunnistuse kohaselt elab laps koolivaheaegadel ja nädalalõppudel kostja juures. 2005 aasta suvel oli laps koos emaga puhkusel kuu aega. Kostja ei ole elatisest keeldunud, kõik vajalik on lapsele ostetud. Argipäevadel viibib laps hageja juures. Tunnistajal kulub rohtudeks ühes kuus 700-1000 krooni. Tütar, kes elab välismaal ka aitab, 2001 aastal saatis 500 dollarit ning 2003 aastal 300 dollarit. Kostja maksab tunnistajale igakuiselt 1 500 krooni, kuna ravimitele on suured kulutused.

Tuunistaja L. V. tunnistuste kohaselt viibis suvel laps kostja juures, kui ema lubab siis puhkepäevadel samuti. Tunnistaja laps ja poolte laps suhtlevad omavahel.

Tunnistaja O. K. tunnistuste kohaselt viibib laps nädalalõppudel ja koolivaheaegadel kostja juures. Tunnistaja laps ja poolte laps suhtlevad omavahel ning saavad nädalalõppudel kokku kostja juures.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Poolte vahel on vaidlusi elatise suuruse üle ning elatise maksmise alguse aja suhtes. Hageja soovib elatist lapsele 2000 krooni kuus alates hagiavalduse esitamisest, kuna laps on allergik ning ravimid on kallid. Kostja on nõus maksma 1500 krooni alates kohtuotsuse tegemisest, kuna lapsele on ta maksnud vabatahtlikult elatist ning laps on kostja juures elanud sama palju aega kui hageja juures.

PKS § 61 lg 4 kohaselt, mis kehtib alates 14.05.2004.a., ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesolevast aastast alates ei või elatise summa olla väiksem kui 1 500 krooni (miinimumkuupalga alammäär 3 000 krooni). Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

V.N Textiles poolt esitatud töötasu tõendi kohaselt /tl. 85/ moodustab hageja viimase kuue kuu keskmine kuu sissetulek 4 000 krooni.

Põlevkivi Kaevandamise AS Estonia Kaevanduse tõendi /tl. 13/ kohaselt moodustab kostja viimase kuue kuu keskmine sissetulek 10 000 krooni. Pooltel vara puudub.

PKS § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel /---/ lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis.

Hageja poolt esitatud lapsele igakuulisete tehtavate kulude tabeli /tl. 29/ kohaselt: toidukulud - 2000 krooni, riided – 500 krooni; jalanõud – 500 krooni; koolitarbed – 200 krooni; vaba aeg – 200 krooni; ravimid – 200 krooni, teraapia – 200 krooni; kommunaalteenused – 500 krooni ning keele õpe – 700 krooni. Seega kulub lapsele kokku 5 000 krooni kuus. Kohtuistungil väitis hageja, et lapsele kulub iga kuu 4 000 krooni.

Kulutuste põhjendatuse ja suuruse osas on sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004. aasta oktoobris lepingulise uurimistöö teemal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“ kirjutanud emeriitprofessor Ene-Margit Tiit, kes on võrrelnud ja analüüsinud kulutusi lapsele. Ülalpidamiskulude arvestuses on autor jõudnud järeldusele, et vanusegruppi puhul kuni 13 aastat on linnalapse ülalpidamiskulud 2 182 krooni (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Ühe lapsevanema kohustus on kanda 1 091 krooni ühes kuus lapse ülalpidamiskohustuse osas, kuid kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevased kulutused lapse kasvatamisel on suuremad kui lapsest lahuselaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

Poolte laps põeb allergiat /tl. 31/, mis põhjustab lisakulutusi.

Kostjal on uus perekond /tl. 40/, tema ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, kes on sündinud 04.08.2005.a /tl. 41/ ning abikaasa, kes on lapsehoolduspuhkusel. Seega leiab kohus, et kostjaga koos elavad perekonnaliikmed ei tohi jääda halvemasse olukorda, kui menetlusosaliste laps.

Kostja on kohtule esitanud dokumendid /tl.53- 54, 107, 108/, mille alusel on ta lapsele teinud kulutusi summas 21 392 krooni suuruses. Antud kulutuste vastu hageja vastuväiteid esitanud ei ole. Seega leiab kohus, et antud summat tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada.

Kostja on esitanud kohtusse /tl. 14-19/ tõendid, mille alusel tema emale, G. A. on määratud invaliidsusgrupp ning avaldus, kus kostja nõustub emale igakuiselt tasuma 1 500 krooni. Ida- Virumaa poolt väljastatud /tl. 101-102/ pensionitunnistuse alusel on määratud G. A. (kostja ema) töövõimetuspension, mille suurus moodustab 1921 krooni.

Vastavalt perekonnaseaduse § 64 lg 1 täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat; lg 2 kohaselt kui laps ei täida antud kohustust, mõistab kohus vanema nõudel temalt välja vanemale elatise igakuise elatusrahana, lähtudes täisealiseks saanud lapse ja vanema varalisest seisundist ja vanema vajadustest.

Kostja isa N. A. on määratud vanaduspension /tl. 101-102/ igakuiselt 2 401 krooni. Vastavalt perekonnaseaduse § 21 on abikaasa kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat ülal pidama. Kostja vanemad elavad koos, seega on neil ühine majapidamine. Eesti Vabariigi toimetulekupiiriks on arvestatud alates 01. jaanuarist 2005 2-liikmelisel perekonnal 1 350 krooni. Kostja vanemate kuu sissetulek moodustab 4 311 krooni. Kostja vanemate sissetulekutest jätkub ka ravimite ostmiseks, kuna pensionäridele on kehtestatud soodushind ravimite ostmisel. Kostja vanematel on veel üks laps, kes on kostja ema ütluste kohaselt teda ka vajadusel aidanud. Seega ei lasu kostja vanemate ülalpidamiskohustus ainult kostjal. Seega leiab kohus, et kostja poolt on vabatahtlikult võetud kohustus oma vanemat aidata, kuid perekonnaseaduse elatise väljamõistmise põhimõtete kohaselt on kaitstud eelkõige alaealise lapse huvid ning kohus jätab antud tõendid tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Samuti jätab kohus sellega kaasnevat tähelepanuta kostja poolt esitatud maksekorraldused /tl 62-63/, millede kohaselt on kostja tasunud ema raviks igakuiselt toetust.

Hageja on esitanud kohtule tõendid /tl. 33-34/, mille kohaselt on hageja isale A. I määratud raske puue, mis põhjustab lisakulutusi, pensioniameti tõendi /tl. 92/ kohaselt on hageja isale määratud töövõimetuspension suuruses 2181 krooni. Deis Ehitus OÜ tõendi kohaselt saab T. I. (hageja ema)

töötasu, mille suurus on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk. Hageja vanemad elavad mõlemad ning mõlemal vanemal on oma sissetulekud. Hageja vanemate kuu sissetulekuks moodustub 4871 krooni. Seega leiab kohus, et hageja poolt on vabatahtlikult võetud kohustus oma vanemat aidata ning kohus jätab antud tõendid tähelepanuta, kui asjasse mittepuutuvad tõendid. Samuti jätab kohus tähelepanuta tõendid /tl. 87-91/, kui asjasse mittepuutuvad dokumendid.

Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Seega leiab kohus, et kuna mõlema lapsevanema kohustus on tagada oma lapse eluks ja arenguks vajalik, samuti asjaolu, et kostja ülalpidamisel on rohkem perekonnaliikmeid, kui hagejal, rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja elatise igakuise summana 1845 krooni.

Kostja taotles kohtuistungil, et elatis mõistetakse välja alates kohtuistungi toimumisest. Hageja palub elatis välja mõista hagi esitamisest, s.o. 01.03.2005.a. Vastavalt PKS § 70 mõttest tulenevalt tuleb kohtu poolt määratud elatis välja mõista alates elatisehagi esitamisest.

Kohus leiab, et on põhjendatud elatise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest, s.o. 01.03.2005.a ja kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates hagi esitamisest täidetud ülalpidamiskohustust summas 21 392 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt.

MENETLUSKULUD

TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 01.03.2005.a.

Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 22 140 krooni.

Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 64 lg 1 kuulub riigilõiv 1 750 krooni väljamõistmisele kostjalt.

Kohtunik/allkiri/

Ärakiri õige: