Legislator Case Law & Legislation
2-06-2330/3 ECLI:EE:TMK:2006:2.06.2330.12621 AI generated

2-06-2330/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-06-2330/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-06-2330 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X

Legislator headnote

AI generated

2-06-2330/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-06-2330 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 04. aprill 2006, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-06-2330 Tsiviilasi AS Hansapank hagi X

vastu 23 588.78 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS Hansapank, rk 10060701, asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn; hageja esindaja Toomas Tuuling, asukoht samas; kostja X , Menetlus kirjalik RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 407 lg 1, 415, kohus

o t s u s t a s: 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista X ilt AS-i Hansapank kasuks võlg, intress ja leppetrahv summas 23 588 krooni (kakskümmend kolm tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa) krooni 78 senti. 3. Kõik hageja menetluskulud terves ulatuses jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 20 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded teistkordse ilmumise päevast. Tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule. Seetõttu tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

2 mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja ja AS Hansa Liising Eesti sõlmisid kostjaga 15.05.2001 Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu, mille alusel kostjale anti krediidilimiiti 12 000 krooni ulatuses intressimääraga 16 % aastas, püsimaksega 600 krooni kuus iga kuu 10.-ndaks kuupäevaks. 18.12.2001 sõlmisid AS Hansa Liising Eesti ja kostja uue Ego lepingu, millega suurendati krediidilimiiti 19 000 kroonini ja püsimakset 760 kroonini. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 20 597.95 krooni ulatuses. Kasutatud krediidilimiidilt jättis kostja maksepäeval intressi tasumata ja püsimakse tagastamata. 23.12.2003 sõlmiti AS-i Hansapank ja AS-i Hansa Liising Eesti vahel Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste AS-le Hansapank ülevõtmise leping. Hageja ja kostja sõlmisid 25.04.2002 arvelduskrediidilepingu nr 02-061758-KP, mille tingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 3000 krooni. Krediidisumma kasutamise tähtaeg oli 09.04.2005. Kasutatud krediidisummalt kohustus kostja tasuma intressi 16 % aastas. Arvelduskrediidi lõpptähtaja saabumisel ei täitnud kostja lepingust tulenevat kohustust tagada varaliste kohustuste kustutamiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu arvelduskontol. Hageja teavitas 25.10.2005 saadetud kirjas kostjat arvelduskrediidilepingust ja Ego kaardi lepingust tulenevatest võlgnevustest ning hoiatas lepingu ülesütlemisest. Kostja ei tasunud võlgnevusi, mistõttu hageja ütles mõlemad lepingud üles. Seisuga 23.01.2006 moodustab kostja Ego kaardi lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 21 435.67 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 20 597.95 krooni, intressivõlgnevus – 338.57 krooni, viivised – 31.15. krooni, menetlustasu – 50 krooni ja leppetrahv – 418 krooni. Seisuga 23.01.2006 moodustab kostja arvelduskrediidilepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 3178.13 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 2990.83 krooni, intressivõlgnevus – 39.55 krooni ja viivised on 147.75 krooni.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kohus edastas posti teel kostjale isiklikult 18.02.2006 hagimaterjalid. Kostja oli kohustatud hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile ei vasta. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepinguga, sooritatud operatsioonide väljatrükiga, lepingute üleütlemise teatistega, Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingutest AS-i Hansa Liising Eesti õiguste ja kohustuste ülevõtmise lepinguga 23.12.2003, arvelduskrediidilepingu järgi sooritatud operatsioonide väljatrükiga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 158 lg 1 sätestab leppetrahvi maksmise kohustuse: leppetrahv on lepingus

3 ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevad võlad koos intressi, viiviste ja leppetrahviga summas 23 588.78 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb kõik hageja kohtukulud terves ulatuses kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Postija sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kohtunik