2-05-16847/2 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-05-16847 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2006.a. Kuressaare Tsiviilasja number 2-05-16847 (2-1-299/05) Tsiviilasi V.B hagi L.E vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osales hageja V.B (isikukood XXX). Istungil ei osalenud kostja L.E (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 21.veebruar 2006.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada V.B ja L.E abielu, mis on sõlmitud 12.04.1996.a. Saare Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kanne nr xx. 3. Määrata laste E L.E ja A L.E elukohaks hageja V.B elukoht. 4. Välja mõista A V.B-ta L.E kasuks lapse E L.E (sündinud xxx.a.), ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni, alates 12.09.2005.a kuni 20.03.2011.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni; 5. Välja mõista A V.B-ta L.E kasuks lapse A L.E (sündinud xxx.a.) ülalpidamiseks elatis igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni, alates 12.09.2005.a kuni 02.04.2014.a., s.o kuni lapse täisealiseks saamiseni; Kohtukulude jaotus 1. Välja mõista Arvi V.B-ta L.E kasuks hagimenetlusega seotud kohtukulu – riigilõiv 300.- krooni ja tasu advokaadi õigusabi eest 75.- krooni. 2. Välja mõista J.V1 riigituludesse riigilõiv 2450.- krooni seoses elatise väljamõistmisega. Nõue (riigilõivu maksmine) loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest järgmiselt: saajaks Rahandusministeerium, a/k nr 10220034796011 AS SEB Eesti Ühispangas või a/k nr 221023778606 Hansapangas viide 2900072369, selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik (riigilõiv). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1(4)

2-05-16847 HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 12.09.2005.a. esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks, laste elukoha määramiseks ja lastele elatise nõudes. Pooled on abiellunud 12.aprillil 1996.a., abielu on registreeritud Saaremaa Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr xx ja välja antud abielutunnistus /t.l. 6/. Pooltel on kaks last: xxxx.a. sündinud E L.E (isikukood xxxx) ja xxx.a. A L.E (isikukood xxxx) /t.l. 7, 8, 19/. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt kulges poolte abielu selle algusaastatel normaalselt ja vastastikused abielusuhted olid igati korrektsed. Viimastel aastatel on aga poolte suhted muutunud väljakannatamatuks kostja käitumise tõttu. Kostja on hageja suhtes korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda, ta tarvitab liigselt alkoholi, mille tõttu on temal alatasa kokkupuuteid õiguskaitseorganitega. Hageja leiab, et kostja käitumine on olnud vääritu, abielu jätkamine on võimatu ja seetõttu taotleb abielu lahutamist. Perekonnaseisuasutuses ei saa abielu lahutada, kuna hageja soovib, et üheaegselt abielu lahutamisega nõutaks laste ülalpidamiseks välja elatis. Lapsed elavad käesoleval ajal hageja juures. Lähtuvalt eeltoodust ja juhindudes PKS § 50 lg-st 1, § 60 lg-st 1, § 61 lg-test 1 ja 4 ning §-st 70 ja TsMS § 61 lg 1 p-st 1 palub hageja lahutada poolte abielu, jätta lapsed E L.E ja A L.E hageja juurde ja kasvatada, välja mõista kostjalt laste E ja A ülalpidamiseks elatis 2 690 kr kuus, arvates elatishagi esitamisest kuni 20.märtsini 2011 aastal, see on kuni lapse E täisealiseks saamiseni ja edasi 1 345 kr kuus kuni lapse A täisealiseks saamiseni, see on kuni 02.aprillini 2014 aastal, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus asja lahendamist kostja osavõtuta. KOSTJA SEISUKOHT Kostja ei ole hagile vastuväiteid esitanud /t.l. 11-12/ ega kohtuistungile ilmunud /27-31/. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab võimalikuks asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta. TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Vastavalt TsMS § 414 lg-le 1 kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Sama paragrahvi 2.lõike kohaselt kohus ei või asja poole osavõtuta sisuliselt lahendada, kui: 1) kohtuistungile ilmumata jäänud poolt ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid olulisi istungile kutsumise nõudeid; 2) pool on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud ega ole soovinud asja läbivaatamist temata. Käesolevas asjas ei ole kostjale olnud võimalik kohtukutset kätte toimetada, kuna seda ei saanud kostja elukohas üle anda. Kostjale on proovitud kohtukutset kätte toimetada 25.01.2006 kell 17.20, 26.01.2006.a. kell 8.00 ja 9.05, 01.02.2006 kell 18.00 /t.l. 30-31/. Kostjaga ühes eluruumis elav ema keeldus kohtukutset 26.01.2006 kell 9.05 vastu võtmast /t.l. 30/. TsMS § 326 lg 1 ja 2 järgi kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja eluvõi äriruumis, loetakse dokument kätte toimetatuks dokumendi 2(4)

2-05-16847 panemisega eluvõi äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud saajale isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja kättetoimetamine ei ole võimalik ka saaja esindajale või käesoleva seadustiku §-des 322 ja 323 nimetatud isikule. Kohtukutse pandi kostja elukoha juurde kuuluvasse postkasti 1.02.2006.a. ja sellega loeb kohus TsMS § 326 lg 1 alusel kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kostjale on istungilt puudumise tagajärgi selgitatud. Perekonnaseaduse (PerekS) § 29 lg 1 p 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada perekonnaseaduse § 28 4. lõikes nimetatud vaidluse (so vaidluse ühisvara jagamiseks ja elatise väljamõistmiseks). Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu (PerekS § 29 lg 2). Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata (PerekS § 29 lg 3). Kuna kohtuistungil hageja kinnitas, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka leppimisaega, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Pooled elavad alates septembrist 2005.a. eraldi. Kostja ei ole abielu lahutuse nõudele vastu vaielnud. PerekS § 51 sätestab, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Hageja soovib, et pärast abielu lahutust jääksid lapsed tema juurde elama. Kostja ei ole hageja sellele nõudele vastuväiteid esitanud. PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. PerekS § 61 lg 1 alusel juhul, kui vanem ei täida laste ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lastele nõude esitanud vanema kasuks. PerekS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja laste vajadustest. PerekS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuplaga alammäära. PerekS § 70 lg 1 järgi kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kuna kostja ei ole ka hageja elatise nõudele vastuväiteid esitanud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatis suuruses 2690.- kr kuus so ühele lapsele 1345.- krooni ka väljamõistmisele ja seda tagasiulatuvalt alates elatisehagi esitamisest so alates 12.09.2005.a. Hageja on esitanud nõude kohtukulude väljamõistmiseks kostjalt, paludes kostjal hüvitada abielu lahutuse nõudelt hagiavalduse esitamisel makstud riigilõiv 300.- krooni /t.l. 9/ ja õigusabikulud summas 75.- krooni, millise summa on hageja tasunud vandeadvokaat Vahur Tänava osutatud õigusabi eest /t.l. 10/. Kostja ei ole kohtukulude hüvitamise nõudele vastuväiteid esitanud. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Kuna otsus on tehtud hageja kasuks, siis TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 alusel tuleb hageja kohtukulude nõue rahuldada ning kostjalt tuleb hüvitada hageja makstud riigilõiv 300.- krooni ja kulud õigusabile summas 75.- krooni. Lisaks sellele, kuna kostja ei täitnud laste ülalpidamiskohustust ning hagi rahuldati, siis tuleb 3(4)

2-05-16847 kostjalt välja mõista riigilõiv kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 1. Nimetatud sätte kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv elatise väljamõistmise eest (hagihinnaks on ühe aasta elatise summa s.o. 12x2690 = 32 280.- krooni ning sellest riigilõivu täismäär) 2450.- krooni. R.Undrest Kohtunik

4(4)

1 Märkus: Pärnu Maakohtu 09.03.2006 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-16847 parandati ebatäpsus Pärnu Maakohtu 27.02.2006 kohtuotsuse resolutsioonis kohtukulude jaotuses, kus mõistetakse J.V välja riigi tuludesse riigilõiv 2450 krooni ja õigeks tuleb lugeda järgmine sõnastus: Välja mõista A.V riigituludesse riigilõiv 2450 krooni seoses elatise väljamõistmisega. Muus osas jääb otsuse resolutiivosa sõnastus endiseks.