2-06-4898/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-06-4898

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kristel Pedassaar

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2006.a. Kuressaare

Tsiviilasja number

2-06-4898

Tsiviilasi

Q.Y hagi I.Z-i vastu lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise

suurendamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Q.Y (isikukood XXX), kostja I.Z (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Muuta Saare Maakohtu 26. veebruari 1997.a. kohtuotsust Q.Y (endine K) hagis I.Z vastu

(tsiviilasi nr 2-381/1996) elatise nõudes lapsele väljamõistetud elatise suuruse osas.

3. Välja mõista I.Z-ilt Q.Y kasuks lapse M I.Z-i (isikukood xxx), ülalpidamiseks 1500 (üks

tuhat viissada) krooni kuus alates 07. märtsist 2006.a. kuni 10. septembrini 2008.a., s.o. kuni

lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapse kohta kuus ei või olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta kostja I.Z kanda hageja Q.Y menetluskulud s.o advokaadi kulud 75

(seitsekümmend viis) krooni. Mõista 75.00 krooni I.Z-ilt välja Q.Y kasuks.

2. Kostja peab tasuma riigile seoses elatise väljamõistmisega (suurendamisega) kohtu-

kulud s.o riigilõivu 1000 (üks tuhat) krooni, mille tasumisest hageja on vabastatud ja

menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud 19 (üheksateist) krooni ja 90 senti.

Riigituludesse väljamõistetud riigilõiv 1000.00 krooni tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas viitenr 2900072369 ja

muu kulu 19.90 SEB Eesti Ühispank kontole nr 10220034800017 viite nr. 2800049696. Kohtukulu

selgituseks märkida tsiviilasja number. Kohtukulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva

alates otsuse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise tähtaja möödumisel pööratakse otsus

riigituludesse väljamõistetud kohtukulu osas sundtäitmisele.

Edasikaebamise kord

2-06-4898

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt mõisteti Saare Maakohtu 26.02.1997.a. kohtuotsusega (tsiviilasi nr. 2-

381/1996) kostjalt hageja kasuks välja elatis lapse M I.Z (isikukood xxx) ülalpidamiseks 170 krooni

kuus. Laps elab hageja juures ja on tema kasvatamisel. Kostja täidab kohtuotsust elatise suhtes väga

ebakorrapäraselt ja ta omab suurt võlgnevust.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 50 lg. 1 sätete kohaselt on vanemal õigus ja kohustus last

kasvatada ja tema eest hoolitseda. See õigus ja kohustus ei ole ühekordne, vaid pidev, sõltumata

sellest, kumma vanema juures laps elab. Sama seaduse sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on vanem

kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma.

PKS § 60 lg. 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Vanemal on kohustus

hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Eelduslikult

täidavad vanemad lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.

Kohtu poolt lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurendamiseks ja elatishagi rahuldamiseks

on vajalik tuvastada (tõendada) isiku poolt lapse ülalpidamiskohustuse rikkumine. Käesolevas kohtu-

asjas on tõendatud, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamiskohustust, kuna PKS § 61 lg. 4 sätestab,

et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära ehk 1500 krooni kuus (Riigi Teataja I 2005, 71, 562).

Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p. 2 alusel on hageja elatise hagis riigilõivu tasumisest vabastatud.

Kostja seda nõuet vabatahtlikult täitma ei ole hakanud, mistõttu on hageja lapse huve sunnitud

kaitsma kohtu teel.

PKS § 136 lg. 2 sätestab, et huvitatud isiku nõudel võib kohus muuta alimentide (elatise suurust) ja

elatise välja mõista perekonnaseaduse sätete alusel arvates nõude esitamisest. Lähtuvalt eeltoodust ja

juhindudes PKS §-dest 50 lg. 1, 61 lg. 4, 70 lg. 1 ja 136 lg. 2 ning TsMS § 175 lg. 1 taotleb hageja

Saare Maakohtu 26.02.1997.a. kohtuotsuse tsiviilasjas nr. 2-381/1996 muutmist ja mõista kostjalt

hageja kasuks välja elatis lapse M I.Z-i ülalpidamiseks 1500 krooni kuus alates elatishagi esitamisest

kuni 10. septembrini 2008.a., see on kuni lapse täisealiseks saamiseni, kusjuures igakuine elatusraha

lapse kohta kuus ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja taotleb kostjalt ka menetluskulu s.o. 75 krooni väljamõistmist.

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 13-16/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi

rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel

või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

2-06-4898

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib

TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 09.03.2006.a. ning määras

vastamise tähtajaks 14 päeva hagi kättesaamisest alates /t.l 13-15/. Kostjale on menetlusdokument

postiasutuse poolt kätte toimetatud isiklikult 09.03.2006.a. /t.l 16/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt

vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest.

Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist

ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu s.o advokaadi abi kasutamise eest 75.- krooni.

TsMS § 162 lg. 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool,

kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud

kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata

jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas

ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 164 lg. 3 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et

ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.

TsMS § 190 lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses

ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kohtukulude

tasumiseks. Kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda

osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi

rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel.

Vastavalt TsMS § 173 lg. 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlus-

osaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu

lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus

kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 129 lg. 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse

ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate

perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Hagihind käesolevas asjas on seega 13 500 krooni, millelt riigilõiv riigilõivuseaduse § 37 lg. 1 ja lisa

2 järgi on 1000 krooni. Kohtukulud on asja läbivaatamiskuludena ka menetlusdokumentide

kättetoimetamise kulud (postikulud) 19,90 krooni.

Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud ja

tasuma riigile riigilõivu, mille tasumisest hageja hagi esitamisel seaduse alusel on vabastatud ning ka

menetlusdokumentide kättetoimetamise kulud.

2-06-4898

Kristel Pedassaar

kohtunik