2-05-21937/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1 ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista elatis M K (K) J K (K) kasuks lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 09.12.2004.a kuni 31.12.2004.a summas 1 240 (üks tuhat kakssada nelikümmend) krooni, edasi kuni 31.12.2005.a summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni) krooni ning edasi summas 1500 (üks tuhat viissada) kuni poja A K (K) (sündinud xxx) täiselisuseni, s.o. xxx või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem alammäärast, mis on Perekonnaseadusega kehtestatud.

Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

Välja mõista M K (K) riigilõiv 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kohtuasja number 2-05-21937 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J K (K) hagi M K (K) vastu elatise nõudes Menetluse staatus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

J K (IK xxx, elukoht: xxx)

M K (IK xxx, viibimiskoht: xxx)

2 Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 27. märtsil 2006 kell 15.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

J K (K) ja M K (K) abielust on sündinud 04. oktoobril 1992.a poeg A K.

Hageja esitas 09.12.2005 kohtusse hagi lapsele elatise nõudes. Hagiavalduses palub hageja elatise kostjalt välja mõista alates 09.12.2004.a summas 1769,70 krooni (koos tulumaksuga). Hagiavalduse kohaselt on poeg A hageja kasvatada. Kostja elatist lapse ülalpidamiseks maksnud ei ole. Kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust xxx vanglas.

Kostja oma 09.01.2006 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja palk alla miinimumpalga ning sellest läheb 50 % hagide katteks, 20% vabanemisfondi ja 30 % kostja enda isiklikule arvele. Kostja on nõus vabanedes pojale saamatajäänud summa osamaksetena tasuma. Hagejale ei ole kostja nõus midagi maksma, kuna hageja on lastest teinud endale tuluallika. Kostjat saadud raha vajab hageja pangalaenu tasumiseks.

Kohus saatis menetlusosalistele teate, milles teatab, et lahendab asja kirjalikus menetluses, avalduste ja dokumentide esitamiseks andis kohus tähtaja. Menetlusosalised vastuväiteid kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 404 lg 1 alusel.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2004.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 480 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele alates 14.05.2004.a olla väiksem kui 1 240 krooni. Lähtuvalt 2005.a aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei võinud väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni.

Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et 7 kuni 13 aastasele linnalapsele kulub kuus 2182 krooni ning 14 kuni 18 aastasele

3 lapsele kulub

kuus

3210 krooni. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf).

Hageja kohtule tõendeid oma varalise seisundi ning lapse vajaduse osas esitanud ei ole. Xxx vangla tõendi (tl 14) kohaselt töötab M K OÜ Edipsos ja talle on 2005.a välja makstud 6845 krooni.

Kostja vastuväide selles, et hageja ei kuluta nõutavat elatist sihipäraselt, on praktikas üldlevinud ning ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toiduriietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Samas otsuses on arvestatud ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Asjas ei ole tõendamist leidnud, et poolte lapse vajadused oleksid tavapärasest suuremad ning, et kostja varaline seisund võimaldaks tal maksta elatist hageja poolt nõutavas suuruses. Kuna Riigikohtu 09.03.2005.a otsuse mõttest tulenevalt on tulumaks PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruses elatise osaks, ei ole elatise suurendamine tulumaksu võrra põhjendatud.

Asjas ei ole tõendatud, et esineks PKS § 61 lg 6 p 1, 2 märgitud asjaolud või muud olulised põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Asjaolu, et kostja kannab vabaduskaotuslikku karistust kinnipidamiskohas ning tema sissetulek on alla miinimummäära, ei ole mõjuvaks põhjuseks, mis vabastaks teda tulenevalt PKS § 61 lg 6 lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid kostjal elatise väljamõistmise alla PKS § 61 lg 4 nimetatud suuruse.

PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei ole täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks last alates 09.12.2004.a ülal pidanud.

Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1; § 61 lg 1, lg 2, lg 4; § 70 lg 1.

Eeltoodust lähtudes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ja kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis hageja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 09.12.2004.a kuni 31.12.2004.a summas 1 240 krooni, edasi kuni 31.12.2005.a summas 1345 ning edasi summas 1500 kuni poja A´i täiselisuseni, s.o. xxx.a.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 09. detsembril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud

4 TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 16 062 krooni.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 403, § 440, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt ulatuses ning mõistab kostjalt kuulub välja riigilõivu 1 400 krooni riigituludesse.

Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/

ÄRAKIRI ÕIGE: