2-05-21423/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 28.märts 2006.a Paide

Tsiviilasja number 2-05-21423

Tsiviilasi

Albu valla hagi Marko Oruste vastu 22 746 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Albu vald, registrikood 75004346, vallavalitsuse asukoht Järva-Madise küla Albu vald Järvamaa Hageja esindaja: Ahti Randmere, vallasekretär

Kostja: Marko Oruste, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx

Kohtuotsuse tegemise aeg 28.märtsil 2006.a kirjalikus menetluses Paides

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Marko Oruste’lt Albu valla kasuks 22 746.00 (kakskümmend kaks tuhat seitsesada nelikümmend kuus) krooni üüri, soojusenergia ja kommunaalteenuste võlgnevust.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Välja mõista Marko Oruste’lt 1.1. Albu valla kasuks 1750.00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu; 1.2. riigituludesse 60.00 (kuuskümmend) krooni asja läbivaatamiskulusid.

Anda Marko Oruste’le aega asja läbivaatamiskulude vabatahtlikuks tasumiseks riigituludesse (Rahandusministeerium, a/a 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049696, selgitusse märkida „Paide kohtumaja, kohtuotsus nr 2-05-21423, Asja läbivaatamiskulu“) 30 päeva arvates käesoleva määruse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD Marko Oruste ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Marko Oruste võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon 1000 krooni.

Albu vald võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

KOHTU SEISUKOHAD 1. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte antud (tl 45). TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

2. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu

2 (2) Tsiviilasi nr 2-05-21423

üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega). Samad põhimõtted kehtisid ka võlasuhte tekkimise ajal kehtinud Elamuseaduse §-des 28 lg 1 ja 37 lg 1-3.

01.02.2001.a poolte vahel sõlmitud eluruumi üürilepingu nr 18 alusel andis hageja kostjale kasutamiseks eluruumi xxxx xxxxxx xxxx, kostja omakorda kohustus maksma hagejale eluruumi kasutamise eest tasu (üüri) 4 krooni/m2, st 265.60 krooni kuus, samuti tasuma üüritud eluruumis kasutatud soojusenergia eest 11 krooni/m2, st 730.40 krooni kuus. Üürilepingu p 4.4. alusel muutis hageja iga kütteperioodi alguses üüri ja soojusenergia maksumust vastavalt Albu Vallavalitsuse kehtestatud hindadele ning teavitas uutest hindadest elanikke, sealhulgas ka kostjat. Vastavalt kehtestatud hindadele esitas hageja kostjale arved üüri ja soojusenergia eest tasumiseks. Kostja tasus üüri ja soojusenergia eest vaid osaliselt. Perioodil veebruar 2001.a kuni oktoober 2005.a on kostjal tasumata üür ja maksmata soojusenergia eest kokku 14 725.86 krooni. Sellega on kostja rikkunud oma üürilepingust tulenevat raha maksmise kohustust, milline asjaolu andis hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist. Kuna kostja, vaatamata hageja sellekohasele nõudele, oma lepingulist raha maksmise kohustust vabatahtlikult ei täitnud, on hageja õigustatud nõudma temalt selle kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hagiavalduses nõutud üüri ja soojusenergia võlgnevuse suurust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue tasumata üüri ja soojusenergia eest tasu saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle hagiavalduses nõutud ulatuses.

3. Võlaõigusseaduse (VÕS) 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama põhimõte olid sätestatud ka võlasuhte tekkimise ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi § 173 lg-s 1. 14.01.2001.a Lepingu nr 205 „Kommunaalteenuste osutamise kohta“ (edaspidi Leping) sõlmimisega võttis hageja oma vallaasutuse kaudu kohustuse varustada kostjat ühisveevärgist külma veega aadressil xxxxx xxxx xxxxx, sealt ühiskanalisatsiooni abil ära juhtima heitvee, selle puhastama ning korraldama prügiveo. Kostja kohustuseks oli tasuda osutatud teenuste eest vastavalt kehtestatud hindadele Lepingus kokkulepitud korras ja tähtajaks. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja tasunud Lepingu alusel saadud teenuste eest tähtaegselt ja täies mahus. Kostjal on hagejale Lepingu alusel tasumata ajavahemikus veebruar 2001.a kuni oktoober 2005.a kasutatud teenuste eest kokku 8020.15 krooni. Sellega on kostja rikkunud oma lepingulist rahalist kohustust, mistõttu hageja on õigustatud nõudma temalt nende kohustuste täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1). Hageja nõue rahalise kohustuse täitmiseks on hagi asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle hagis nõutud ulatuses. õiguslikult põhjendatud ning tuleb hagis nõutud ulatuses kostjalt välja mõista.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesoleva tsiviilasja menetlust alustati enne 01.01.2006.a. Seega tuleb menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldada kuni 01.jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistetakse hagi rahuldamise korral hageja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud välja kostjalt. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel 1750 krooni riigilõivu (tl 30). Vajadus teha sellises ulatuses kulutusi riigilõivu tasumiseks tulenes kulutuse tegemise ajal kehtinud seadusest. Sellest tulenevalt on hageja kulutus riigilõivule vajalik ja põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

6. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigi vahendite arvelt 60 krooni kulutusi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks. Tegemist on asja läbivaatamiskuluga enne 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 52 p 5 mõttes, milline tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista.

Sirje Lahesoo Kohtunik