3-05-555/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006 Tallinn Haldusasja number 3-05-555 Haldusasi E.T. kaebus Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse nr ja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr tühistamiseks ja vastustajale pensioni ümberarvutamiseks ettekirjutuse tegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

9. märts 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja E.T., nõustaja Edgar Ääro. Vastustaja Tallinna Pensioniamet, esindaja Silvia Azojan. Kolmas isik Kaitseministeerium, esindaja Veljo Viilol. RESOLUTSIOON 1.Rahuldada kaebus osaliselt, tühistada Tallinna pensioniameti I Pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsus nr 3 ja teha Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjonile ettekirjutus E.T. avaldused uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus, arvestades käesoleva kohtuotsuse seisukohti (HKMS § 26 lg.1 p.1 ja p.2).

2. Jätta rahuldamata kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr 1 tühistamise nõudes (HKMS § 26 lg.1 p.6). Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest

31.03.2006.a. esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes teate esitanud isik (HKMS § 31 lg 1, 4 ja 5). ASJAOLUD

E.T. arvati kaitseväest erru 13.09.2000 ning nimetatud kuupäevast määrati talle kaitseväe väljateenitud aastate pension, mille suurus on arvutatud tema viimase ametikoha teenistustasu alusel.

E.T. esitas 28.10.2003 ja 01.12.2003 Tallinna Pensioniametile avaldused tema pensioni määramise aluse muutmiseks ja pensioni ümberarvutamiseks Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 197 lg 2 p 1 alusel, võttes aluseks Peipsi piirivalvepiirkonna ülema ametikoha järgse teenistustasu.

Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsusega jäeti kaebaja avaldus rahuldamata põhjusel, et pensioni määramisest hilisemad taotlused pensioni määramise aluse muutmiseks ei kuulu rahuldamisele.

E.T. vaidlustas Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskkomisjonis. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskkomisjoni 28.01.2004 vaideotsusega nr 1 jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

E.T. esitas 23.03.2004 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kaevatavad Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse nr ja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr 1 tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks.

Tallinna Halduskohtu 10.juuni 2004 kohtuotsusega haldusasjas nr.3-1279/2004 jäeti E.T. kaebus rahuldamata. E.T. esitas Tallinna Halduskohtu 10.06.2004 kohtuotsuse peale haldusasjas nr.3- 1279/2004 apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 3.06.2005 kohtuotsusega haldusasjas nr.2-3/275/05 rahuldati E.T. apellatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tallinna Halduskohtu 10.06.2004 kohtuotsus haldusasjas nr.3-1279/2004 ja saadeti asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

KAEBAJA SEISUKOHT

Kaebaja palub Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse nr 3 ja Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr 1 tühistada ja teha vastustajale ettekirjutus pensioni ümberarvutamiseks.

Kaebaja leiab, et Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse nr 3 otsuse tegemisel on ebaõigesti tõlgendatud materiaalõigusnormi, kuna on leitud, et hilisemad taotlused KVTS § 197 lg 2 alusel pensioni arvestamise aluse muutmiseks ei ole aktsepteeritavad. Vastustaja on meelevaldselt leidnud, et pensioni arvestamise aluseks oleva soodsama sätte valikuõigus on ainult pensioni esmakordsel määramisel. Ka riikliku pensionikindlustuse seadus (edaspidi RPKS) ei sisalda sellist kaebaja õigusi kitsendavat piirangut. Samuti on selline tõlgendus vastuolus KVTS § 207 lg-tega 2 ja 3 ning § 209 lg-tega 3 ja 4, kuna nimetatud sätted ei piira pensioni määramise ja ümberarvutamise avalduse esitamise tähtaega.

RPKS § 6 sätestab õiguse valida pensioniliiki ning § 25 õiguse taotleda pensioni ümberarvutamist ilma mingeid ajalisi piiranguid kehtestamata. RPKS § 39 alusel sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 kinnitatud riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi (edaspidi Juhend) § 2 lg 1 kohaselt, isik, kellel on õigus saada pensioni, võib taotleda pensioni määramist mistahes ajal pärast pensioni saamise õiguse tekkimist. Sama juhendi § 55 lg 1 ja 2 järgi ei ole üleviimine teisele pensioniliigile või alaliigile tähtajaliselt piiratud ning sellest sõltub vaid üleviimise vormistamise aeg. Ümberarvutamisel määratakse vaid uus pensioni suurus, õigusliku aluse pensioni määramiseks valib pensioniõiguslik isik.

Kaebaja arvates ei ole Pensioniamet eristanud mõisteid „pensioni määramise alus“ ja „pensioni suuruse arvestamise alus“ ja on asunud seisukohale, et ainsaks § 209 lg 1 näidatud pensioni vähendamist või suurendamist tingivaks asjaoluks on lg-s 2 näidatud pensioni arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutmine. Kaebaja leiab, et vastustaja on eiranud asjaolu, et RPKS § 25 lg 1 p-d 2 ja 3 ei sisalda selle seaduse alusel määratud pensioni vähendamist ja suurendamist tingivate asjaolude lõpliku loetelu. RPKS-s ei sisaldu mõisteid väljateenitud aastate pension, teenistustasu jne., mistõttu tuleb kohaldada vaid KVTS-s kaitseväelaste pensionide ümberarvutamist reguleerivat sätet.

KVTS § 209 näeb ette kaks iseseisvat pensioni ümberarvutamise alust. KVTS § 209 lg 1 alusel - pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimine. Kaebaja on seisukohal, et pensioni määramise õigusliku aluse põhiosaks võib lugeda §-st 196 tulenevat õigust pensionile. KVTS § 197 lg 2 sätestatud valikuõiguse kasutamisel muutub pensioni määramise õiguslik alus, s.t § 197 lg 1 p 1 asendub lõike 2 p-ga 1 või 2. Koos õigusliku aluse muutumisega muutub ka pensioni suuruse arvestamise aluseks võetav teenistustasu. Seega on pensioni suuruse arvestamise aluse valik pensioni vähendamist või suurendamist tingiv asjaolu ning vastava avalduse esitamisel kuulub pension ümberarvutamisele KVTS § 209 lg 1 alusel. Teiseks KVTS § 209 pensioni ümberarvestamise õiguslikuks aluseks on lg-s 2 sätestatud alus. Nimetatud alus on pensioni ümberarvutamise aluseks juhul, kui pensioni määramise õiguslik alus ei muutu, kuid muutuvad pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suurused.

Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr 1 motivatsioon erineb oluliselt esialgse otsuse motivatsioonist ning tähelepanuta on jäetud vaide põhimotiiv, mis käsitleb KVTS § 197 lg 2 p 1 kohaldamist. Samuti ei sisaldu vaideotsuses sõnaselget viide, millisel õiguslikul alusel on vaie jäetud rahuldamata. Vaide lahendamisel on käsitletud vaid küsimust, kas üleminek ühelt pensioniliigilt teisele on pensioni vähendamist või suurendamist tingiv asjaolu. Vaide lahendajad on püüdnud viitega juhendi §-le 12 ning selle teksti laiendamisega tunnistada õigustühiseks KVTS § 209 lg 1 sisu.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

Vastustaja leiab, et kaevatavad aktid on õiguspärased, mistõttu tuleb jätta kaebus rahuldamata. KVTS § 195 lg 2 sätestab, et pensioniõigusliku isiku pensionikindlustuses kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse sätteid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Asjaolud, mis tingivad pensioni ümberarvutamise, on RPKS § 39 alusel kehtestatud Riikliku pensioni määramise, ümberarvutamise ja maksmise juhendi kohaselt riikliku pensionikindlustuse registrisse kantud isikustatud sotsiaalmaksu andmed, pensioniõigusliku staaži ümberarvutamiseks esitatud täiendavad dokumendid, perekonnaliikmete arvu muutumine toitjakaotuspensioni ümberarvutamiseks ja töövõimekaotsuse protsendi muutmine töövõimetuspensionide ümberarvutamiseks.

KVTS § 209 lg 2 käsitleb pensioni ümberarvutamist pensioni suuruse arvestamise aluse muutumisel. KVTS § 209 lg 2 p 1 kohaselt toimub pensioni ümberarvutamine kaadrikaitseväelase, reservväelase või eruväelase pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. KVTS § 209 lg 2 p 1 kohaselt toimub pensioni ümberarvutamine pensioni arvestamisel aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutumisel. E.T.le määratud pensioni arvestamisel ei olnud aluseks teenistustasu, mida talle maksti Peipsi piirivalvepiirkonna ülema ametikohal, vaid viimase ametikoha teenistustasu. Viimase ametikoha teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suurused aga muutunud ei ole.

Juhendi § 12 lg 1 alusel käsitatakse üleminekut ühelt pensioniliigilt teisele pensioni esmakordse määramisena, mitte pensioni suurendamist või vähendamist tingiva asjaoluna.

Nii KVTS kui RPKS näevad ette võimaluse valida pensioni liiki. KVTS § 196 lg 5 sätestab, et isikule, kellel on samaaegselt õigus mitmele KVTS-s või teistes seadustes sätestatud pensionile, määratakse tema valikul üks pensioniliik. Pensioniliikideks on vanaduspension, väljateenitud aastate pension, töövõimetuspension jne.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

Kolmas isik leiab, et I Pensioniosakonna 08.01.2004 otsus nr.3 ja Keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsus nr.1 on kooskõlas kehtivate seadustega ja ei kuulu tühistamisele ning palub jätta kaebuse rahuldamata.

Kaebaja taotleb sisuliselt pensioni ümberarvutamist talle 13.09.2000 määratud pensioni suuruse arvestamise aluse muutmise teel. Selleks puudub õiguslik alus.Pensioni suuruse arvestamise alus on sätestatud KVTS § 197 lg 2 p-des 1 ja 2 ning pensioni ümberarvutamise kord on sätestatud KVTS §-s 209. KVTS § 209 ei näe ette pensioni määramise aluse muutmist.

Kaebaja on ekslikult tõlgendanud KVTS § 197 sätteid, leides et kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluse mistahes ajal. Samuti on kaebaja määratlenud oma õigusliku staatuse KVTS alusel ekslikult, nimelt on kaebaja reservsõjaväelane mitte kaadrikaitseväelane.

KVTS §-st 197 kohaselt on pensioni suuruse arvestamise alust võimalik valida enne pensionile jäämist, mistõttu on asjakohatud ka kaebaja väited, et ajalise piirangu kohaldamine on vastuolus KVTS § 207 lg-ga 2 ja 3 ning § 209 lg-ga 3 ja 4. Nimetatud sätted ei laiene pensioni suuruse arvestamise alustele, vaid reguleerivad vastavalt pensioni määramise algtähtaega ning pensioni ümberarvutamist.

Asjakohatu on viide RPKS §-le 6 ja 25, mis sätestavad õiguse valida pensioniliik ja õiguse taotleda pensioni ümberarvutamist ilma ajalisi piiranguid kehtestamata. RPKS § 6 ei sätesta pensioni suuruse arvestamise aluse valiku võimalust pensionil olles. Tulenevalt KVTS § 195 lg-st

1 ei kuulu need sätted kaebaja puhul ka kohaldamisele.

Asjakohatu on viide ka juhendi § 55 lg-le 1 ja 2, mille kohaselt üleviimisel teisele pensioniliigile või pensioni alaliigile ei ole vastava avalduse esitamine tähtajaliselt piiratud. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud avaldust ega taotlenud pensioniliigi muutmist.

Kaebaja leiab alusetult, et vastustaja on samastanud mõisted „pensioni määramine“ ja „pensioni suuruse arvestamise alus“. Vastustaja on selgitanud, et ainsaks KVTS § 209 lg-s 1 näidatud pensioni vähendamist ja suurendamist tingivaks asjaoluks on lg-s 2 näidatud pensioni arvestamise aluseks olnud teenistustasu koosseisu arvatud ametipalga ja auastmetasu suuruse muutmine ning sellest põhjendusest ei ole kuidagi võimalik välja lugeda eelnimetatud mõistete samastamist.

Kaebaja tegevteenistussuhe Eesti Vabariigiga lõppes ning kaebaja valis selle lõppedes endale pensioni määramise õigusliku aluse ning sellega seoses ka pensioni suuruse arvestamise aluse, mille kohaselt määrati talle 13.09.2000 KVTS § 197 lg 1 p 1 alusel väljateenitud aastate pension. Õigussuhtele kohaldatakse õigussuhte ajal kehtinud õigusnorme. Käesoleval hetkel kehtiva seaduse alusel on pensioni suuruse arvestamise aluse valikuõigus kaadrikaitseväelasel, kuid kaebaja seda enam ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käesoleva vaidluse põhiküsimus on, kas kaebajal on õigus valida KVTS § 197 lg 2 alusel talle soodsaim pensioni suuruse arvutamise alus ka pärast seda, kui talle on pension juba määratud. Kaebaja taotlus pensioni suuruse ümberarvutamiseks lähtub asjaolust, et arvestades seadusemuudatust on talle soodsaim aluseks võtta Peipsi piirivalvepiirkonna ülema ametikoha teenistustasu. Seega taotles kaebaja 28.10.2003 ja 01.12.2003 avaldustega ka pensioni suuruse arvutamise aluse muutmist ning mitte üksnes pensioni ümberarvutamist pensioni arvutamise aluse muutumisel lähtuvalt KVTS § 209 lg 2.

KVTS § 197 lg 2 kehtis kaebaja poolt avalduste esitamise ajal järgmises sõnastuses: “Kaadrikaitseväelane võib valida väljateenitud aastate pensioni või töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks: 1) oma lepingulise teenistuse ajast temale soodsaima 12 kuu teenistustasu üldsumma, mis on jagatud 12-ga, ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest või 2) oma viimase teenistuses oleku kuu teenistustasu, mille hulka ei arvata puhkusetoetust ja puhkusetasu. 24.12.2004 jõustunud seadusemuudatusega lisati lg 2 esimesse lausesse pärast sõnu “võib valida“ sõnad “pensioni taotlemiseks“.

Tallinna Ringkonnakohus on viidatud sätte tõlgendamise kohta sarnastes kohtuvaidlustes oma seisukohta väljendanud oma otsustes haldusasjades nr-d 2-3/274/05, 2-3/324/05 ja 2- 3/323/05. Kohus nõustub Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga ja tugineb käesoleva otsuse tegemisel eeltoodud ringkonnakohtu otsustele.

KVTS § 197 lg 2 tekstist, mis kehtis avalduste esitamise ajal, ei saa teha järeldust, et kaebajal poleks õigust valida pensioni suuruse arvestamise alust pärast pensioni määramist. Sõna „kaadrikaitseväelane“ kasutamine nimetatud sättes ei tähenda, et valiku tegemise õigus on üksnes kaadrikaitseväelasel tegevteenistuses oleku ajal. KVTS ei ole kasutatud mõistete osas järjekindel. Näiteks KVTS § 13 sätestab eruväelase mõiste avamisel, et eruväelane on kaadrikaitseväelane, kes on vabastatud kaitseväe-teenistuskohustusest ja arvatud erru. Sellise definitsiooni korral oleks mõiste „kaadrikaitseväelane“ üldmõiste, mis hõlmaks nii tegevteenistuses oleva kaadrikaitseväelase kui ka erru arvatud kaadrikaitseväelase. Eespool toodud arutluskäik illustreerib siiski üksnes seda, et ainuüksi kasutatud mõistet aluseks võttes ei saa vaidlusalust sätet tõlgendada.

Kolmas isik Kaitseministeerium leidsid, et kaadrikaitseväelane saab valida pensioni suuruse arvutamise aluse üks kord pensioni taotlemisel, sest vastava sätte sõnastusest nähtuvalt on õigus sellist valikut teha üksnes kaadrikaitseväelasel. Kui lähtuda kolmanda isiku tõlgendusest, saaksid valikuõiguse üksnes isikud, kes esitavad avalduse pensioni määramiseks tegevteenistuses olles. Selline tõlgendus tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise isikutele sõltuvalt avalduse esitamise ajast. Sellise ebavõrdse kohtlemise õigustamiseks pole mõistlikku põhjendust. Seaduse mõtte kohaselt ei peaks vahet olema sellel, kas isik esitab avalduse pensioni määramiseks tegevteenistuses oleku viimasel päeval või erru jäämise esimesel päeval (vt näiteks KVTS § 207 „Pensioni määramise algtähtaeg“). Kui säte võimaldab erinevaid tõlgendusi, tuleb eelistada põhiseadusega kooskõlas olevat tõlgendust. Käesoleval juhul tuleb asuda seisukohale, et sõnaga „kaadrikaitseväelane“ rõhutatakse valikuõiguse andmist väljateenitud aastate pensioni ja töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluse osas kaadrikaitseväelasena teeninud isikule. Säte ei sisalda ühtegi piirangut pensioni arvutamise aluse osas valiku tegemise aja või kordade arvu kohta.

Õige on vastustaja seisukoht, et pensioni ümberarvutamiseks peab andma aluse seadus. Samas ei ole vastustaja põhjendused seadusliku aluse puudumise osas veenvad. Kohtu hinnangul ei tähenda pensioni suuruse arvutamise aluse muutmine pensioni saamise õigusliku aluse muutmist. Pensioni saamise õiguslikuks aluseks jääb KVTS § 196 lg 1 - kaitseväelase väljateenitud aastate pension. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel sotsiaalministri 31.12.2001 määrusega nr 167 kinnitatud juhend näeb samuti ette uue pensioni määramise otsuse tegemise üksnes pensioni liigi muutumisel. Seega pole KVTS § 209 lg 1 kohaldamiseks takistust vastustaja poolt esitatud kaalutlustel, mille kohaselt KVTS § 209 käsitleb üksnes olukordi, mil muudetakse juba määratud pensioni suurust.

KVTS § 209 lg 1 sätestab: „Kaitseväelasele või toitjakaotuspensioni korral kaitseväelase perekonnaliikmele pensioni määramise aluseks olnud pensioni vähendamist või suurendamist tingivate asjaolude tekkimisel arvutatakse pension ümber.“ Arvestades sätte sõnastust, tuleb kindlaks teha, kas mõiste „pensioni suurendamist tingivad asjaolud“ alla mahub ka seaduse muudatusest tulenev õigus suurema pensioni saamiseks. Kaitseväelaste pensioni küsimustes kuulub KVTS § 195 lg 2 alusel üldnormina kohaldamisele riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS). Ka RPKS § 25 ei konkretiseeri, millised on pensioni suurendamist tingivad asjaolud ning sisaldab KVTS § 209 lg 1 sarnast regulatsiooni. Pensioni suuruse arvutamist mõjutavad eelkõige pensioni arvutamise aluseks olev teenistustasu ja teenistusstaaž. Kuna eespool käsitletud KVTS § 197 lg 2 ei seadnud piiranguid pensioni arvutamise aluse valiku tegemise ajale ning seadusemuudatus andis võimaluse soodsama pensioni suuruse arvutamiseks, arvestades kaebaja poolt tõendatud asjaolusid, on tegemist pensioni suurendamist tingiva asjaoluga KVTS § 209 lg 1 mõttes ning kaebaja avaldus oleks tulnud rahuldada.

Seega tuleb kaebus Tallinna Pensioniameti I pensioniosakonna pensionikomisjoni 08.01.2004 otsuse nr 3 tühistamise nõudes ja kohustamistaotluse osas rahuldada. Tallinna Pensioniametile tuleb teha ettekirjutus kaebuse esitaja 28.10.2003 ja 01.12.2003 avalduste uueks läbivaatamiseks käesoleva otsuse seisukohtadest lähtudes.

HMS § 87 lg 2 kohaselt võib vaideotsuse peale halduskohtusse esitada kaebuse, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kuna vaideotsus kaebaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult ei rikkunud, jääb kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti keskpensionikomisjoni 28.01.2004 otsuse nr 1 tühistamise nõudes rahuldamata.

Aili Maasik Kohtunik