3-06-201/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-201 Otsuse kuupäev 30.märts 2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi AO kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10. 2005 otsuse nr 22 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 15.märts 2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja AO, vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna esindaja Kaja Oksa Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise kavatsusest tuleb Tartu Halduskohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AO töötas Valga Siseasjade osakonnas 01.12. 1975 kuni 01.03. 1991. a. Valga Politseiprefektuuris töötas AO 01.03.1991 kuni koondamiseni ATS § 116 lg 1 alusel 19.12. 1999 a.

30.11. 1998 a. määrati AOle riiklik väljateenitud aastate pension. 26.09.2005 esitas AO Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonnale avalduse väljateenitud aastate pensioni ümberarvestamiseks politseiametniku pensioniks. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni otsusega

25.10. 2005 nr 22 keelduti AOle politseiametniku pensioni määramisest, kuna ta ei olnud 50 aastaseks saamisel politseiteenistuses.

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni otsusega nr 77 jäeti AO vaie rahuldamata ja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10. 2005 otsus nr 22 muutmata. 24.01.2006 esitas AO Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 09.12.2005 otsuse nr 77 tühistamiseks (haldusasi nr 3-06-160). 30.01.2006 vaidlustas AO Tartu Halduskohtus Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10.2005 otsuse nr 22, taotledes selle otsuse tühistamist. Halduskohtu 13.02.2006 määrusega lõpetas kohus menetluse haldusasjas nr 3-06-160 seoses kaebuse esitaja kaebusest loobumisega.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

Kaebuse esitaja leiab, et Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10. 2005 otsus nr 22 rikub tema õigusi, mistõttu tal ei ole võimalik saada politseiteenistuja pensioni. Asjaolu, et AO õigusi on haldusmenetluses rikutud, selgus pärast keskpensionikomisjoni otsuse saamist.

AO õiguste rikkumine seisneb Politseiteenistuse seaduse § 211 lg 1 ja § 51 lg 6 ja 8 ebaõiges tõlgendamises ja kohaldamises. Pensioniamet on tõlgendanud eelnimetatud sätteid selliselt, et pensioni ümberarvutamist saavad nõuda vaid need endised politseiametnikud, kes said enne

01.01. 2003 a. 50-aastaseks. Kaebaja leiab, et taoline tõlgendamine ei ole põhjendatud ja on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Politseiteenistuja soodustused ei saa sõltuda taotleja sünniaastast, vaid eelkõige teenistusstaaþist ja teenistusest lahkumise põhjustest. Õigus politseiametniku pensionile tekib küll alles teatud vanuse saabumisel, kuid vanusest saab sõltuda vaid pensioni maksmise aja algus. Kaebaja vabastati politseiteenistusest seoses koondamisega ajal, kui kaebaja ei olnud veel 50-aastane, ehkki politseiametniku pensioni määramiseks vajalik staaþ oli kaebajal olemas. Kaebaja leiab, et teda pandi temast sõltumata põhjustel ebavõrdsesse olukorda ning halvendati tema seisundit võrreldes teiste isikutega. Määrates pensioni ümberarvestamise taotluste esitamise tähtajaks 01.01.2003, ei soovinud seadusandja eelistada ühtesid endisi politseiteenistujaid teistele, vaid määratles tähtaja, milliseks pidi juba pensioniõigust omavad isikud oma taotlused esitama. PolTS § 51 lg 6 ei tulene, et isikud, kellel olid olemas kõik politseiteenistuja pensioni määramiseks vajalikud tingimused peale vanuse, ei võiks vastavaid taotlusi esitada hiljem. Sellele viitab eelkõige PolTS § 51 lg 8 sätestatu, mis lubab põhjendatud taotluse korral arvutada varem määratud riiklik pension ümber politseiametniku pensioniks. AO saab alates 30.11. 1998 a. väljateenitud aastate pensioni, so, riiklikku pensioni ning tal on olemas politseiametniku pensioni määramiseks vajalik tööstaaþ. Ta esitas 07.02. 2002 a. so. enne 01.01.2003 a. avalduse riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Avalduse rahuldamisest keelduti kuna AO ei olnud siis veel 50-aastane. Õigus saada politseiteenistuja pensioni pidanuks tal tekkima 50-aastaseks saamisel, kui olid täidetud kõik politseiteenistuja pensioni määramiseks vajalikud tingimused. 26.09. 2005 esitas AO sama palvega avalduse. Pensionikomisjon AO eeltoodud õigust ei tunnistanud ning leidis, et kuna AO enam politseis ei tööta, siis pole tema pensioni enam võimalik ümber arvestada.

Kaebuse esitaja palub Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10. 2005 otsus nr 22 tühistada ja kohustada pensioniametit AO avaldus uuesti läbi vaatama.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10.2005.a otsus nr 22, millega jäeti AO 26.09.2005. a avaldus rahuldamata ning otsustati mitte määrata politseiametniku pensioni, on tehtud kooskõlas kehtiva seadusandlusega.

AO on politseiteenistusest vabastatud 19.12.1999. a, seega peale 01.03.1991. a. Ta saab alates 30.11.1998. a väljateenitud aastate pensioni ehk riiklikku pensioni PolTS § 51 lõike 6 mõistes. Samas on AO puhul täitmata üks PolTS § 51 lõikes 6 sätestatud tingimus – ta ei ole

1. jaanuariks 2003. a saanud 50-aastaseks.

PolTS § 51 lõige 6 ei anna võimalust politseipensioni ümberarvutamiseks neil endistel politseiteenistujatel, kes olid küll vabastatud politseiteenistusest peale 01.03.1991. a, kuid kes ei olnud enne 01.01.2003. a saanud 50-aastaseks. PolTS § 21¹ ise ei anna tagasiulatuvalt õigust politseiametniku pensioni ümberarvestamiseks. Isikute ring, kellele antakse võimalus politseiametniku pensioni ümberarvestamiseks, on toodud just PolTS § 51 lõikes 6. AO tõlgendab vääralt PolTS § 211 lõiget 1. AO tõlgenduse kohaselt on politseiametniku pensioni määramiseks vajalik vanus 50 aastat ja vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ, kuid kaebaja jätab tähelepanuta, et sõnale „politseiametnik“, mis on sätte kohaldamise kolmandaks eelduseks. PolTS § 51 lõige 6 annab õiguse isikule, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991. a

1. märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, kuni 2003.a 1. jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab PolTS §-s 21¹ sätestatud tingimustele. Seega, nendele isikutele, kes lahkusid politseiteenistusest peale 01.03.1991. a ja kes saavad riiklikku pensioni, ei teki õigust politseiametniku pensionile, kui nad ei vasta PolTS § 21¹ lõike 1 tingimustele koosmõjus sama seaduse § 3 lõikega 1.

AO vabastati teenistusest koondamise tõttu. Siinkohal on seadusandja isikute jaoks, kes on vabastatud teenistusest koondamise tõttu, kehtestanud sätte PolTS § 21¹ lõige 2. PolTS § 21¹ lõige 2 ei ole AO suhtes aga kohaldatav, kuna ta ei saanud teenistusest vabastamise päevaks

55 – aastaseks. Ka nimetatud sättega on eeldatud, et politseiametnik on seadusega sätestatud vanusepiiri saabumisel politseiametnikuna teenistuses.

Kaebaja suhtes ei ole kohaldatav ka PolTS § 51 lõige 8. Nimetatud sätte eeltingimuseks on vastavus PolTS § 21¹ lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Seadusandja ei ole põhjendatuse all silmas pidanud teatud vanusepiiri saabumist aastate jooksul seaduse jõustumisest arvates. Põhjendatuse all mõistetakse õigeaegselt taotluse esitamist takistavate kaalukate põhjuste – näiteks isiku haigestumine, kestev terviserike, lähedase isiku ootamatu haigus – esinemist.

AO puhul ei ole rikutud võrdse kohtlemise printsiipi. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Kuna kaebuse esitaja ei ole, erinevalt teistest PolTS § 51 lõike 6 alusel politseiametniku pensioni saavatest isikutest, saanud kas 01.01.2003. a seisuga 50 – aastaseks või ta ei ole PolTS § 21¹ alusel 50-aastaseks saamise päeval (või pärast nimetatud tähtpäeva) olnud politseiteenistuses, siis ei saa käesoleval juhul tõstatada küsimust ühesuguste asjaolude olemasolust ja võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisest.

AO õigusi haldusmenetluses ei ole rikutud. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni 25.10.2005. a otsuse nr 22 lõpus on esitatud sõnaselge viide, et taotlejal on RPKS § 40 lõike 1 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul halduskohtusse, arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. RPKS § 40 lõiked 1 ja 1¹ annavad isikule õiguse esitada oma valikul vaie kohtueelseks täiendavaks menetluseks või kaebus kohtusse.

Vaadeldes eeltoodud sätteid koosmõjus on seaduseandja üheselt sätestanud, et õigust väljateenitud aastate pensioni politseiametniku pensioniks ümberarvestamiseks omab isik, kes vastab PolTS § 21¹ lõikes 1 ja § 3 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

AO on vaidlustanud Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjoni (edaspidi pensionikomisjon) 25.10.2005 otsuse nr 22, millega jäeti rahuldamata AO 26.09.2005 esitatud taotlus määrata talle politseiametniku pension. Kaebaja leiab, et tal on õigus saada politseiametniku pensioni 50 aastaseks saamisest alates, so alates 03.07.2005.a.

Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb anda vastus küsimusele, kas kaebuse esitajal on õigus politseiametniku pensionile PolTS § 211 lg 1 või seejärel § 51 lg 6 alusel ehk kas isikul, kes on lahkunud politseiteenistusest enne 50-aastaseks saamist, on õigus politseiametniku pensionile 50-aastaseks saamisel.

1. Alates 1.jaanuarist 2002 kehtiv PolTS § 211 lg 1 sätestab, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametkoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kohus on seisukohal, et PolTS § 211 lg 1 ja PolTS § 3 lg 1 koosmõjus vaadeldes saab väita, et seadus annab õiguse politseiametniku pensionile vaid isikule, kes 50-aastaseks saamisel on politseiteenistuses. PolTS § 3 lg 1 kohaselt on politseiametnik politseiteenistuses olev isik, seega ka PolTS § 211 lõikes 1 märgitud politseiametnik on politseiteenistuses olev isik. Seega on Tartu Pensioniameti Valga osakonna pensionikomisjon õiguspäraselt leidnud, et PolTS §

211 lg 1 alusel saab politseiametniku pensioni määrata ainult isikutele, kes sätte jõustumisel töötasid politseinikena ja lahkuvad teenistusest pärast selle sätte jõustumist. AO oli teenistusest vabastatud aga enne seaduse jõustumist, mistõttu ei ole PolTS § 211 lg 1 tema suhtes kohaldatav. PolTS § 211 ei näe ette võimalust politseiametniku pensioni määramist tagasi ulatuvalt. PolTS § 211 omab tagasiulatuvat jõudu ainult läbi rakendussätete, PolTS § 51 lg 6 kaudu.

2. PolTS § 51 lg 6 sätestab, et isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud pärast 1991 aasta 1.märtsi ja kes saab riiklikku pensioni, on õigus kuni 2003 aasta 1.jaanuarini esitada taotlus pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks, kui ta vastab käesoleva seaduse §-s

211 sätestatud tingimustele. Seega on Politseiteenistuse seaduse rakendamissätetes antud õigus taotleda pensioni ümberarutamist nendele isikutel, kes vastavad järgmistele tingimustele: 1) on vabastatud politseiteenistusest pärast 1.märtsi 1991, 2) kes saavad seaduse jõustumisel riiklikku pensioni, 3) avaldus tuleb esitada kuni 1.jaanuar 2003, 4) isik vastab PolTS § 211 sätestatud tingimustele.

26.09.2005 pensioniametile esitatud avalduses on AO taotlenudki väljateenitud aastate pensioni politseiametniku pensioniks ümbervormistamist ehk ümberarvutamist.

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on vabastatud teenistusest peale 1.märtsi 1991, vabastamise ajal 1999 aastal sai ta riiklikku pensioni, tal on PolTS § 211 lg-s 1 ettenähtud vajalik politseiteenistuse staaþ. Kuid kaebuse esitaja ei vastanud PolTS § 211 lg 1 sätestatud ühele tingimusele – ta ei olnud teenistusest vabastamise ajaks saanud 50 aastaseks. PolTS § 51 lg 6 kui rakendussäte annab võimaluse taotleda riikliku pensioni ümberarvutamist neile politseiteenistuses mitte olevatele endistele politseiametnikele, kes on töölt vabastatud ajavahemikul 01.03.1991 kuni 01.01.2002, kes sai 01.01.2002 riiklikku pensioni, kellel oli vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaþ ja kes sai teenistuse ajal 50-aastaseks. Neile isikutele andis seadusandja võimaluse esitada ajavahemikul 01.01.2002 kuni 01.01.2003 taotluse senise riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks. Seega sai PolTS § 51 lg 6 alusel avaldusi esitada selles sättes määratud tähtaja jooksul so 01.jaanuarist 2002 kuni 1.jaanuar 2003, mis tähendab, et peale 1.jaanuari 2003 antud sätte alusel taotlusi pensioni ümberarvutamiseks esitada ei saa. Kohus ei nõustu vastustaja selle seisukohaga, et pensioni ümberarvutamist said taotleda ka isikud, kes said 50 aastaseks ajavahemikul 1.jaanuar 2002 kuni 1.jaanuar 2003. PolTS § 51 lg

6 sellist tingimust ega õigust sätestanud ei ole. Nimelt on PolTS § 51 lg 6 sätestanud aja avalduste esitamiseks, mitte ei ole laiendanud PolTS § 211 lg 1 sätestatud tingimusi. PolTS §

51 lg 6 annab võimaluse politseiametniku pensioni ümberarvutamiseks isikutele, kes on saanud 50 aastaseks politseiteenistuses olles enne 1.jaanuari 2002.a. Käsitletav PolTS § 51 tervikuna reguleerib Politseiteenistuse seaduse rakendamist, mitte ei anna iseseisvaid aluseid politseiametniku pensioni määramiseks. Politseiametniku pensioni määramine toimub PolTS § 211 alusel ja seda alates 1.jaanuarist 2002. Avaldusi riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks sai esitada kuni 01.01.2003. See kinnitab seisukohta, et seadusandaja ei ole näinud ette võimalust politseiametniku pensioni määramiseks ega riikliku pensioni ümberarvutamiseks politseiametniku pensioniks isikutele, kes 50-aastaseks saamisel ei olnud politseiteenistuses. Kuna kaebuse esitaja sai 50-aastaseks 03.07.2005, puudus vastustajal seaduslik õigus arvutada kaebaja väljateenitud aastate pension ümber politseiametniku pensioniks. Alusetu on kaebaja väide, et õiguse pensioni ümberarvutamiseks annab PolTS § 51 lg 8. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et põhjendatuse all mõistetakse õigeaegselt taotluse esitamist takistavate erandlike asjaolude - isiku haigestumine, pikemaajaline terviserike, lähedase isiku ootamatu haigus jm, esinemist. Põhjendatud taotluse all ei saa mõista teatud vanusepiiri saabumist ükskõik millal seaduse kehtimise ajal. Ka hilisemal pensioni ümberarvutamise taotluse läbivaatamisel tuleb juhinduda PolTS § 51 lõikes 6 sätestatud tingimustest.

3. Kaebaja on leidnud, et vastustaja poolt Politseiteenistuse seaduse tõlgendamine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna politseiteenistuja soodustused ei saa sõltuda taotleja sünniaastast, vaid teenistusstaaþist ning teenistusest lahkumise põhjustest. Võrdse kohtlemise printsiibi rikkumist PolTS § 211 lg 1 ja PolTS § 51 lg 6 kohaldamisel on käsitletud Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-3-1-41-04. Riigikohus on märkinud, et „ Kolleegiumi arvates kehtestati politseiametniku pension alates 1.jaanurist 2002 selleks, et täita ametikohad politseiteenistuses võimekate ja hea ettevalmistusega ametnikega ning tagada teenistussuhete pikaajalisus. Kuna V.Bakanin vabastati politseiteenistusest enne politseiametniku pensioni kehtestamist, siis ei saaks talle selle pensioni määramine teenida neid eesmärke “.

PolTS § 51 lg 6 kohta märkis Riigikohus: „ PolTS § 51 lg 6 järgi sai avaldusi riikliku pensioni politseiametniku pensioniks ümberarvutamiseks esitada 1.jaanuarist 2002 kuni 1.jaanuarini 2003. Võimaluse andmine pensioni ümberarvutamise taotlemiseks nimetatud tähtaja jooksul oli suunatud sellele, et võrdsustada politseiteenistusest eeskätt väljateenitud aastate pensionile läinud isikud isikutega, kes jäävad politseiametniku pensionile Politseiteenistuse seaduse kehtivuse ajal.“

Eda Muts kohtunik