2-06-410/1 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märtsil 2006.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-06-410 Tsiviilasi Võlanõue Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS Anttila, registrikood 10315302, asukoht 71033 Viljandi Uus t 33 Esindaja: vandeadvokaat Mart Sikut, OÜ Sikuti Advokaadibüroo, Tartu t 9, 71004 Viljandi

Kostja: Maire Sillamaa, isikukood xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx, xxxxx Asja läbivaatamise aeg 20. märtsil 2006.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Välja mõista Maire Sillamaalt ASi Anttila kasuks 2541.90 (kaks tuhat viissada nelikümmend üks kr 90 s) krooni võla katteks; 390 (kolmsada üheksakümmend) krooni riigilõivu katteks ja 127.10 (ükssada kakskümmend seitse kr 10 s) krooni lepingulise esindaja kulu katteks.

Kohtukulude jaotus Välja mõista Maire Sillamaalt asja läbivaatamiskulu 20.70 (kakskümmend kr ja 70 s) krooni riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049696).

Vabatahtlikuks tasumiseks on aega 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest arvates kui kaja ei esitata. Tasumisel märkida otsuse number ja mille eest tasutatkse. Selgitada, et juhul kui ettenähtud tähtaja jooksul kohtukulusid vabatahtlikult ei hüvita, siis tuleb kanda kohtuotsuse täitmisega seotud kohtutäituri tasu ja kulud.

Edasikaebamise kord

2 Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest Pärnu Maakohtule Paide kohtumajas menetluse taastamiseks. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avaliku teatavakstegemisega (väljaandes Ametlikud Teadaanded), võib kaja esitada otsuse avalikult kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kaja esitamisel tuleb põhistada hagile vastamata ja sellest teatamata jätmist ning lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale kaja ei esitata.

Hagi nõue ja asjaolud Hageja taotleb kataloogist järelmaksu korras müüdud kauba eest täpsustatud hagiavaldusega 2541.90 krooni tasumist, mille lisandub tasutud riigilõiv 390 krooni ja õigusabi kulu 127.10 krooni hüvitamist. Hageja on saatnud pretensiooni võla tasumiseks. Kostja on teinud hagejale kasuks kirja, milles kohustus võlga vähendama 2004.a veebruari, märtsi ja maikuus. Kostja on lubadust täitnud osaliselt.

Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, millised on kostjale edastatud posti teel. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva kättesaamisest. Kättesaamise aeg on 18.02.2006.a. Talle on saadetud ka haginõude täpsustus. Kostja kirjalikku vastust ei ole esitanud ega ole seda teinud senini, veel ei ole teatanud ka esinevatest mõjuvatest takistustest tagaseljaotsuse tegemise ajani. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest.

Tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) §-i 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib 3. lõike kohaselt 1. lõikes nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja esindaja on kohtule teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega.

Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 põhjendavas osa märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Arvetega nr 2012252 ja 1102459, pretensioonikirjaga ja kostja vastusega võla kohta, milles aksepteeritakse pretensiooni ning teatatakse maksmisest 3 kuu kaupa, on leidnud tõendamist hageja nõue, mida kostja ei ole vaidlustanud.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja ei ole võetud kohustust täitnud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2541.90 krooni.

Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS), mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse enne

3 käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (TsK) sätted. Võlaõigusseadus on säilitanud samad alused, mis kehtisid varem. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse.

TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 20.70 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamise kuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on lepingulise esindaja menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja, kelle rahaline kulu mõistetakse välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsuse tegemisel juhindub kohus TsMS §-dest 143 p 4; 162 lg 1 ja 2; 173 lg 1; 175 lg 1; 178 lg 1; 407 lg 1, 3; 415; 416 lg 1, 2; 438; 442 lg 1-6, 8; 444 lg 1; 453 lg 2, 456 lg 3.

Heino-Vello Pihlak Kohtunik