3-04-433/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Lilianne Aasma, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-433 Haldusasi

J. K kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 26.11.2004 juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 12119 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 17.06.2005 otsus haldusasjas nr 3- 2623/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus

J. K apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja J. K, esindaja A. U Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindaja K.-T. R

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. K apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 17. juuni 2005 otsus haldusasjas nr 3-2623/2004 ja teha uus otsus, millega rahuldada J. K kaebus osaliselt.

3. Tühistada Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Tallinna büroo 26. novembri 2004 juhtimisõiguse peatamise otsus nr 12119 osas, millega nähti ette J. K mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine rohkem kui kuueks kuuks.

4. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt välja J. K kasuks kohtukulud summas

4 010 (neli tuhat kümme) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3-04-49 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J. K on perioodil 03.10.2002 – 08.11.2004 toime pannud seitse liiklusseaduse (LS) rikkumist, sealhulgas alljärgnevad rikkumised: Rikkumise kuupäev Rikkumine Otsuse kuupäev Jõustumine 03.10.2002 LS § 7417, § 7419 13.11.2002 30.11.2002 23.09.2003 LS § 7422 lg 3 21.10.2003 06.11.2003 24.11.2003 LS § 7422 lg 2 24.11.2003 10.12.2003 08.11.2004 LS § 7422 lg 2 08.11.2004 24.11.2004

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tallinna büroo 26.11.2004 otsusega nr 12119 peatati J. K mootorsõiduki juhtimisõigus LS § 413 lg 8 alusel 24 kuuks otsuse tegemisest arvates, võttes aluseks Põhja Politseiprefektuuri 08.11.2004 jõustunud väärteo otsuse 2314,04,030142 LS § 7422 lg 2 rikkumise eest ning lähtudes kehtivatest karistustest LS § 7417 ja § 7419, § 7422 lg 3 ja § 7422 lg 2 rikkumise eest.

2. J. K kaebuses paluti tühistada ARK Tallinna büroo 26.11.2004 otsus nr 12119 ja mõista välja õigusabikulud summas 8 000 krooni. 1) Kaebaja puhul ei kuulu LS § 433 lg 8 kohaldamisele, sest tal ei esine nelja karistusregistrist kustutamata liiklusalast õigusrikkumist, mille korral oleks võimalik juhtimisõiguse peatamine. Kuna LS § 7422 lg 2 ja lg 3 korral on juhtimisõiguse peatamise aluseks retsidiivi esinemine, siis ei võimaldanud seadus esmakordsel kiiruse ületamisel 23.09.2003 juhtimisõigust peatada. Kaebaja poolt LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritav rikkumine oli kolmas (mitte neljas) juhtimisõiguse peatamist ette nägev rikkumine. 2) Kaebaja leidis kohtuistungil, et otsus ei vasta proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele ning palus jätta kohaldamata otsuse aluseks olevad LS §-d 41 ja 413 lõiked 1, 3, 4, 8 ja 10 vastuolu tõttu põhiseaduse §-ga 11. LS § 413 ei anna võimalust kaalutlusõiguse teostamiseks, mis on tingimata vajalik, arvestades asjaolu, et juhtimisõiguse peatamine on karistusliku iseloomuga ja riivab intensiivselt kaebaja õigusi. Kuna karistusseadustiku (KarS) §

50 sätestab juhtimisõiguse äravõtmise, mille sisu subjekti suhtes on sama mis juhtimisõiguse peatamisel, peab ka juhtimisõiguse peatamise kohaldamisel kui samaväärsel isiku õiguste riivel kohaldama KarS-s sätestatuga samaväärset subjekti õiguste kaitset asja menetlemisel. See tähendab, et niisuguse õiguste riive kohaldamist võib otsustada kohus ja otsuse langetamisel peab otsustajal olema võimalus arvestada toimepandud õiguserikkumist ja õiguserikkuja isikut. Praegu võib väärteo toimepanemine kaasa tuua raskema tagajärje kui kuriteo toimepanemine, mis rikub PS-ga tagatud võrdse kohtlemise printsiipi.

3. Tallinna Halduskohtu 16.12.2004 määrusega, mis jõustus Riigikohtu halduskolleegiumi 16.03.2005 määrusega nr 3-3-1-11-05, peatati ARK Tallinna büroo 26.11.2004 otsuse nr 12199 täitmine kuni haldusasjas kohtulahendi jõustumiseni.

4. Tallinna Halduskohtu 17.06.2005 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. 1) ARK kohaldas õigesti LS § 413 lõiget 8. 2) Kaebajal oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal viis kehtivat karistust. LS § 413 lg 1 järgi toob LS § 7419 rikkumise eest ka esmakordne karistamine kaasa juhtimisõiguse peatamise, kuid LS §-de 7417 ja 7422 lg 2, 3 rikkumine toob kaasa juhtimisõiguse peatamise alles teistkordsel karistamisel (LS § 413 lg 2, 3). Kaebaja arvates ei lähe arvesse esmakordne karistamine LS § 7422 lg 2 rikkumise eest ja LS § 7417 rikkumine, mistõttu juhtimisõiguse peatamine 24 kuuks on vastuolus LS §-ga 413 lg 8. 3) LS § 413 lg 8 sõnastus on ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitav, kuid seda paragrahvi tervikuna analüüsides on õige peatada 8. lõike alusel juhtimisõigus isikutel, kes on varem

3-04-49 3(6) vähemalt kolm korda rikkunud sama paragrahvi lõigetes 1-7 fikseeritud LS sätteid, mille eest neile määratud karistused ei ole karistusregistrist kustutatud. See tuleneb LS § 413 sisemisest loogikast – kui lg-tes 2 ja 4 läheb arvesse ka esmakordne 7422 lg 2, 3 rikkumine ja lg-s 3 esmakordne 7417 rikkumine, tuleb neid esmakordseid rikkumisi arvestada ka lg 8 kohaldamisel.

4) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 järgi on Riigikohtu üldkogu otsus seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele, kuni üldkogu pole teinud teistsugust otsust. Üldkogu otsus on kohustuslik ka esimese astme kohtule. Riigikohtu üldkogu andis 25.10.2004 otsuses nr 3-4-1-10-04 hinnangu ka kaalutlusõiguse puudumisele ja proportsionaalsuse põhimõttele, märkides, et juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg 8 alusel ei ole karistus, vaid isiku süüdimõistmise automaatne järelm. Juhtimisõiguse peatamisel ARK-s sisulist menetlust ei toimu, asutus vaid vormistab juhtimisõiguse peatamise.

Haldusorgan ei hinda juhtimisõiguse peatamisel isikust lähtuvat liiklusohtu. Ainsaks rikkumise hindajaks on väärteoasja menetleja, kes süüteoasja arutamisel hindab aga üksnes isiku süüd, mistõttu tuleb juhtimisõiguse peatamise aluseks lugeda seda, et isik on süüdi liiklusalase rikkumise toimepanemises. Riigikohtu üldkogu osundas, et samasugusele seisukohale on jõudnud Euroopa Inimõiguste Kohus 23.09.1998 otsuses asjas Malige v France, leides, et haldusorgani kehtestatud juhtimiskeeldu, mis on kehtestatud süüteomenetluse tulemusel ja kontekstis, tuleb vaadelda isiku süüdimõistmise automaatse järelmina.

LS § 28 lg 3 järgi on juhtimisõiguse saamise eelduseks, et liikluses osaleja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid. Sellest tulenevalt ei ole isikule, keda karistatakse liiklusalase väärteo eest, ootamatu, et karistamisotsuse jõustumisele järgneb ka tema juhtimisõiguse peatamine, sest sellise meetme kohaldamine on üheselt ja siduvalt ette nähtud LS § 413 lõigetes 1-8.

5) LS § 413 ei riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrduspõhiõigus tuleneb PS § 12 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Selle sätte järgimine eeldab, et võrdses olukorras olevaid isikuid koheldakse võrdselt ja ebavõrdses olukorras olevaid isikuid ebavõrdselt. See tähendab, et võrdselt tuleb kohelda kõiki liikluseeskirjade rikkumisega väärteo toime pannud isikuid, sest nad on võrdses olukorras. Võrdselt ei pea aga kohtlema väärtegude toimepanijaid ja kuritegude toimepanijaid, sest nemad on ebavõrdses olukorras.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

5. J. K apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus LS väära kohaldamise tõttu, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja kohtukulud. 1) Kaebaja leidis jätkuvalt, et LS § 413 lg 8 kohaldamiseks tema suhtes puudub alus, sest tema poolt 08.11.2004 toimepandud LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritud rikkumine ei olnud neljas (oli kolmas) rikkumine, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. 2) Kohus jättis LS § 413 lg 8 tõlgendamisel tähelepanuta sätte selle osa: /—/rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine/—/. Kohus ei selgitanud, miks ta jättis tähelepanuta sätte tõlgendamisel osa tekstist, mille sisu on mõte, et viidatud rikkumised peavad olema mitte lihtsalt kiiruse ületamine vms, vaid need rikkumised peavad olema sellised, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine. Kui sätte tõlgendamisel arvestada kogu teksti ja kõiki tekstis sisalduvaid mõtteid, on sättel samuti olemas loogika ja sisu ja see ei ole vastuolus seaduse muude sätetega. Seega on kohtu poolt rakendatud tõlgendusviis ebaõige ja on viinud väära sisulise otsuseni. 3) Kohus leidis, et LS § 413 lg 8 sõnastus on ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitav, kuid ei selgitanud, miks tuleb ebaõnnestunud sõnastuse ja arusaamatu sätte puhul tõlgendada seda seaduse subjekti huvi enamkahjustaval viisil. 4) Peab arvestama, et tegemist on haldussanktsiooni rakendamisega. Riigikohus on võtnud seisukoha, et tegemist on materiaalse karistusega. Ka on Riigikohus leidnud, et juhtimisõiguse

3-04-49 4(6) kohene peatamine sarnastel juhtumitel ei ole vajalik, sest apellandi poolt sõiduki edasine kasutamine ei ohusta avalikkust sedavõrd (vt Riigikohtu määrus antud asjas). 5) Materiaalne karistus on suunatud karistuse subjektile ja mitte niivõrd avaliku huvi kaitsele. Sellest tulenevalt ei ole asjakohane ebaõnnestunud ja arusaamatusi tekitava sõnastusega seadusesätte isiku kahjuks tõlgendamine. Karistusõiguse põhimõte, mille kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks, on rakendatud ka haldusmenetluses haldussanktsioonide rakendamisel (Riigikohtu 23.02.2004 otsus 3-3-1-1-04). 6) Vaidlustatud otsus ja selle aluseks olevad LS sätted on vastuolus põhiseadusega. Kohus hindas kaebuse sellekohaseid väiteid vaid osaliselt. Kaebaja viitas põhiseadusevastasust põhjendades sellele, et LS rakendamisel läbiviidavas haldusmenetluses ei ole selle sätestamisel menetluse subjekti õigused vajalikul määral tagatud. Samuti ei olnud need tagatud vaidlustatud otsuse tegemisel. Juhtimisõiguse peatamise kohaldamiseks kehtestatud menetluskord ei sätesta menetluse subjektile Euroopa Inimõiguste konventsiooni art 6 p 1 kohaselt tagatud õigust olla ärakuulatud enne, kui tema suhtes rakendatakse juhtimisõiguse peatamist.

6. ARK kirjalikus vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vaidlustatud otsus tehti LS 413 lg 8 alusel. Viidatud lõige eeldab vähemalt nelja karistust LS §-de 745; 7417; 7419; 7420; 7421; 7430; 7431; 7422 lg 2 ja 3; 7433; 7435 lg 2 rikkumise eest, mis ei ole kustunud karistusregistri seaduse tähenduses. J. K on karistatud neljal korral, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine LS § 413 lg-s 1-7. 2) LS § 7422 lõigete 2 ja 3 või 7417 esmakordsel rikkumisel ei ole juhtimisõiguse peatamist ette nähtud. Eeltoodu aga ei tähenda, et seda esimest rikkumist, mis iseseisvana haldustõkendi rakendamist ei põhjusta, hiljem, so korduvate rikkumiste esinemisel ei arvesta. Esimene rikkumine tuleb arvesse nii LS § 413 lõikes 2, 3 kui ka lõikes 4. Seega ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks see ei peaks arvesse tulema LS § 413 lõike 8 kohaldamisel. 3) Kaebaja on valesti lugenud rikkumisi, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Kiiruse ületamine iseenesest on rikkumine, mille eest on ettenähtud juhtimisõiguse peatamine. Antud juhul ei saa arvestada asjaolu, et esimese rikkumise korral haldustõkendit ei rakendata. Kui esimest kiiruse ületamist rikkumisena ei arvestata, siis loogilise tehte tulemusena kolmandat ja neljandat ei tule kunagi ning sellisel juhul jääb mõistetamatuks, miks LS 413 üldse sisaldab lõiget 8. Taoline tõlgendus ei ole kooskõlas LS mõtte ja seadusandja tegeliku tahtega. LS 413 lg 8-t tuleb tõlgendada süstemaatiliselt koos LS 413 lg-ga 1-7.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. LS § 413 lg 8 sätestas: “Neljandat või enamat korda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise korral, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine, kui liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumise kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste karistuste kohta ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, peatab loa välja andnud asutus juhtimisõiguse 24 kuuks”.

LS § 413 lg 4 sätestas: „Juhiloa väljaandnud asutus peatab juhtimisõiguse kuueks kuuks, kui isikut on kolmandat korda karistatud sama seaduse § 745 või § 7422 lõike 2 või 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmise karistuse kohta käesolevas lõikes loetletud paragrahvide rikkumise eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud.“

8. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga ning leiab, et esmakordset LS § 7422 lg 2 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis), LS § 7422 lg 3 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima

3-04-49 5(6) sõidukiiruse ületamise eest üle 40 kilomeetri tunnis) ja 7417 rikkumist (mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega tekitati varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus) ei saa käsitleda liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumisena, millal on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine (LS § 413 lg 8 tähenduses).

9. LS § 413 lg 8 sõnastusest tuleneb, et selle sätte kohaldamiseks omab tähendust mitte liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste üldine arv, vaid selliste rikkumiste arv, mille puhul on võimalik juhtimisõigust peatada. See tähendab, et LS § 413 lg 8 rakendatakse juhul, kui isikul on neli või enam kehtivat karistust selliste liiklusseaduse või selle alusel antud õigusakti nõuete rikkumiste eest, mille eest on ette nähtud juhtimisõiguse peatamine.

Seadusandja ei ole pidanud vajalikuks juhtimisõiguse peatamist LS § 7422 lg 2 ja lg 3 ning LS 7417 esmakordse rikkumise korral. Seetõttu ei saa kaebaja poolt 03.10.2002 toime pandud LS § 7417 rikkumist ja 23.09.2003 toime pandud LS § 7422 lg 3 rikkumist arvestada, sest nende rikkumiste eest ei olnud võimalik juhtimisõigust peatada. Kaebaja oli kolm kehtivat karistust selliste rikkumiste eest, mille eest on seadusandja ette näinud juhtimisõiguse peatamise (LS § 7419 rikkumine 03.10.2002, LS § 7422 lg 2 rikkumine 24.11.2003 ja LS § 7422 lg 2 rikkumine 08.11.2004). Seega puudus alus kaebaja suhtes LS § 413 lg 8 kohaldamiseks ja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks 24 kuuks.

10. Kuna kaebuse esitajat karistati 08.11.2004 kolmandat korda LS § 7422 lõigete 2 ja 3 rikkumise eest ja selle kohta on jõustunud otsus ning karistusandmed eelmiste LS § 7422 lõike

2 ja lõike 3 rikkumiste eest määratud karistuste kohta eest ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud, tuli vastustajal kohaldada tema suhtes LS § 413 lõiget 4 ja peatada mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

11. Riigikohtu 25.10.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-10-04, 10.12.2004 otsuses asjas nr 3-4-1-24-

04 ning 27.06.2005 otsustes asjas nr 3-4-1-2-05 ja asjas nr 3-3-1-1-05 kontrolliti LS § 413 kooskõla põhiseaduse §-dega 11, 12, 13, 14 ja 23. Riigikohus ei tunnistanud LS § 413 lõikeid 1, 2, 4, 8 ja 10 põhiseadusevastaseks. Ka kaebaja väited LS rakendamisel läbiviidavas menetluses subjekti õiguste vajalikul määral mittetagamisest ei anna eelnimetatud Riigikohtu lahendites väljendatud seisukohtadest (vt Riigikohtu üldkogu 27.06.2005 otsus nr 3-4-1-2-05 punktid 33- 37) lähtudes kaebuse täies ulatuses rahuldamiseks alust.

12. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja esindaja kohtuistungil väljendatud seisukohta vaidlusaluse otsuse kehtivuse lõppemisest kohtuvaidluse lõppemisel ja otsuse täitmise võimatusest.

Juhtimisõiguse peatamise otsuse jõustumine ei ole seotud halduskohtule kaebuse esitamise ega esialgse õiguskaitse kohaldamisega halduskohtu poolt. Nii sätestab ka HKMS § 121 lg 1, et kaebuse esitamine ei takista kaevatava haldusakti täitmist. Järelikult jõustub haldusakt sõltumata kaebuse esitamisest. Ka esialgse õiguskaitse korras lükati edasi üksnes vaidlustatud otsuse täitmine, mitte aga selle jõustumine.

Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuse täitmine ei ole muutunud võimatuks. Otsusega peatati kaebaja juhtimisõigus kahekümne neljaks kuuks. Otsuses märgitud andmed, mille kohaselt juhtimisõigus peatub otsuse tegemisest ja peatamise tähtaeg lõpeb 25.11.2006, on seotud otsuse faktilise täitmisega. Kuna vaidlustatud otsuse täitmine kohtumäärusega peatati, lükkus otsuse täitmine esialgse õiguskaitse määruse kehtivuse aja ulatuses edasi.

13. Kohtul on tulenevalt HKMS § 26 lg 1 punktist 1 ja riigivastutuse seaduse § 3 lõikest 1 volitus tühistada haldusakt ainult selles osas, milles see rikub kaebaja õigusi. ARK 26.11.2004

3-04-49 6(6) otsus nr 12119 on õigusvastane osas, millega nähti ette kaebaja juhtimisõiguse peatamine pikemaks ajaks kui kuueks kuuks, ning selles osas tuleb vaidlustatud otsus tühistada.

14. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 6, kui kõrgema astme kohus muudab alamalseisva kohtu lahendi, muudab ta kohtukulude jaotust lähtudes sama paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 93 lg 3).

Kaebaja taotles halduskohtus õigusabikulude väljamõistmist ja esitas 09.06.2005 maksekorralduse Advokaadibüroole LEXTAL haldusasjas nr 3-2623/2004 osutatud õigusabi eest

8 000 krooni tasumise kohta. Arvestades kaebuse osalist rahuldamist on põhjendatud vastustajalt 4 000 krooni õigusabikulu väljamõistmine kaebaja kasuks. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista pool kaebaja poolt tasutud riigilõivust kaebuse esitamisel halduskohtusse ja apellatsioonkaebuse esitamisel ringkonnakohtusse.

15. Neil põhjendustel tuleb tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega rahuldada

J. K kaebus osaliselt ja mõista tema kasuks välja kohtukulud summas 4 010 krooni.

Kaire Pikamäe Ruth Virkus Lilianne Aasma