2-05-2116/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-2116

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

12. aprillist 2006. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04. 2006.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-05-2116 Tsiviilasi T.V hagi P.V vastu elatise saamiseks lapse ülal pidamiseks ning lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.V (tema volitatud esindaja vandeadvokaat T-M.H kostja P.V (ning tema volitatud esindaja vandeadvokaat I.K Kohtuistungi toimumise aeg

28. märtsil 2006. a.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T.V hagi P.V vastu elatusraha saamiseks lapse ülalpidamiseks ning lapsega suhtlemise korra määramiseks.

2. Välja mõista P.Vlt T.V kasuks 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus elatusraha .a. sündinud poja K-E.u ülalpidamiseks kuni lapse täisealisuseni 24.02.2015.a., alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

3. Kinnitada T.V ja P.V kompromiss lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks alljärgnevas:

- pooltel puudub vaidlus selle üle, et poeg K-E.V elukohaks on T.V elukoht.

- pooltel puudub vaidlus selle üle, et P.Vl on õigus lapsega kohtuda ning lapsel on õigus kohtuda ja suhelda emaga ning selleks on pooled kokku leppinud käesoleva lapsega suhtlemise korra:

4. K-E. veedab oma ema P.Vga iga kuu 2. ja 4. nädalavahetuse. P.V läheb reedel pärast tunde lapsele kooli vastu ja viib ta pühapäeva õhtuks kella 18.00 koolimaja ette, kust K-E. ise koju tuleb. 4.1.Pooled arvestavad kalendrikuu nädalavahetusena seda, kui nii laupäev kui pühapäev on jooksva kalendrikuu päevad.

4.2. K-E. võtab reedel kaasasolevad kooliasjad, sealhulgas õpilaspäeviku, ema juurde minnes kaasa ning pühapäeva õhtul tuleb laps koju tagasi koos kõigi reedel kaasavõetud kooliasjadega ning samade riiete ja jalanõudega, millega laps reedel ema juurde läheb.

5. Sügisese ja kevadise koolivaheaja (esmaspäevast reedeni) veedab K-E. vaheldumisi ema ja isa juures.

5.1. 2006.a. kevadise koolivaheaja veedab laps emaga;

5.2. 2006.a. sügisese koolivaheaja veedab laps isaga;

5.3. ning järgneval aastal vastupidi;

5.4. Kui koolivaheajale eelnev nädalavahetus langeb kokku 2. või 4. nädalavahetusega, läheb ema reedel lapsele kooli järele peale tundide või ürituste lõppu ning toob lapse tagasi koolimaja ette järgmisel reedel kell 18.00;

5.5. Kui koolivaheajale järgnev nädalavahetus langeb kokku 2. või 4. nädalavahetusega, tuleb ema lapsele järele pühapäeva õhtul kell 18.00 ning toob lapse tagasi koolimaja ette järgmisel pühapäeval kell 18.00;

5.6. Talvisel koolivaheajal veedab laps emaga p.-s 10 märgitud pühad ning p.-s 3 märgitud nädalavahetused; 6.Suvise koolivaheaja veedab K-E. emaga katkestamatult tema puhkuse ajal 28 kalendripäeva ning isaga katkestamatult tema puhkuse ajal 28 kalendripäeva. T.V teavitab P.Vt igaaastaselt hiljemalt 31. märtsiks oma puhkuse ajast ja P.V teavitab T.Vd iga-aastaselt hiljemalt 01.märtsiks oma puhkuse ajast.

5.7. T.V toob lapse ema puhkusele eelneval päeval koolimaja ette kell 18.00 ning tuleb lapsele vastu koolimaja ette ema puhkuse viimasel päeval kell 18.00.

6. K-E. veedab igal aastal kodus 1 nädala enne kooli algust seoses kooliks ettevalmistumisega, väljaarvatud augustikuu 4. nädalavahetuse, mil ema läheb lapsele järele reedel kell 18.00 koolimaja ette ning viib lapse pühapäeva õhtuks kella 18.00 koolimaja ette;

6.1. nädal algab 24.08. kell 18.00;

6.2. Juhul kui laps on 24. augustile eelneval perioodil olnud ema korralise puhkuse ajal tema juures, siis toob ema lapse koolimaja ette 24. augustil kell 18.00;

7. K-E.u sünnipäeva 24. veebruaril veedab laps vaheldumisi üle aasta ema juures ja üle aasta isa juures. 2006.a. 24. veebruaril veedab laps oma sünnipäeva ema juures, järgmisel aastal isa juures jne.;

7.1. K-E. veedab oma sünnipäeva 24. veebruaril emaga siis:

7.1.1. kui 24. veebruarile järgnev päev on koolipäev, siis läheb laps ema juurde 23. veebruaril pärast tundide lõppu ning ema viib lapse kooli 25. veebruaril;

7.1.2. kui 24. veebruar on reedene päev ning sellele päevale järgnev nädalavahetus ei ole vastava kuu 2. või 4. nädalavahetus, läheb ema lapsele järele 23. veebruaril peale tundide lõppu ning toob lapse tagasi koolimaja ette pühapäeval kell 18.00;

7.1.3. kui 24, veebruar langeb nädalavahetusele ning see nädalavahetus ei ole vastavalt kas

2. või 4, nädalavahetus, läheb ema lapsele järele reedel peale tundide lõppu ning toob lapse tagasi koolimaja ette pühapäeval kell 18.00;

7.2. K-E. veedab oma sünnipäeva 24. veebruaril koos isaga, siis:

7.2.1. kui 24. veebruar on reedene päev või jääb nädalavahetusele, mis langeb kokku 2. või

4. nädalavahetusega, veedab laps selle nädalavahetuse koos isaga.

8. P.V sünnipäeva 16. mail veedab K-E. koos emaga.

8.1. Kui P.V sünnipäev langeb kokku lapse koolipäevaga, läheb ema lapsele järele pärast tundide lõppu ning viib lapse järgmisel päeval kooli, kui sünnipäevale järgnev päev on koolipäev;

8.2. Kui P.V sünnipäev on reedene päev või nädalavahetusel, veedab laps selle nädalavahetuse koos emaga olenemata asjaolust, et antud nädalavahetus ei lange kokku 2. või

4. nädalavahetusega. P.V läheb lapsele kooli järele reedel pärast koolipäeva lõppu ning viib lapse isa juurde pühapäeval kella 18.00 koolimaja ette.

9. T.V sünnipäeva 31. augustil veedab K-E. koos isaga. Kui T.V sünnipäev on reedel või langeb nädalavahetusele, veedab laps selle nädalavahetuse koos isaga, olenemata asjaolust, et antud nädalavahetus langeb kokku 2. või 4. nädalavahetusega;

10. Emadepäeva nädalavahetuse veedab laps koos emaga;

10.1. Nädalavahetus algab reedel pärast tunde ning lõpeb pühapäeval kell 18.00, mil ema toob lapse koolimaja ette;

11. Isadepäeva nädalavahetuse veedab laps koos isaga ka juhul kui see langeb kokku kuu 2. või 4. nädalavahetusega;

12. Jõulud (24.12. – 27.12.) ja aastavahetuse (30.12. - 02.01.) veedab K-E. vaheldumisi kummagi vanema juures selliselt, et kui laps on jõulude ajal ühe vanema juures, siis aastavahetuse ajal on ta teise vanema juures;

12.1. 2006.a. jõulud veedab Karl Erik emaga ning aastavahetuse isaga;

12.2. ning järgmisel aastal vastupidi;

12.3. juhul kui ema veedab lapsega ajavahemiku 24.12. -27.12., siis lapse isa toob lapse

24.12. koolimaja ette kell 11.00 ning ema viib lapse tagasi koolimaja ette 27.12. kell 18.00;

12.4. juhul kui ema veedab lapsega ajavahemiku 30.12.- 02.01., siis lapse isa toob lapse

30.12. koolimaja ette kella 11.00 ning ema viib lapse tagasi koolimaja ette 02.01. kell 18.00;

12.5. laps veedab vastavalt üle aasta jõulud või aastavahetuse isa juures, seda ka juhul kui antud periood kattub vastava kuu 2. või 4. nädalavahetusega.

13. Kumbki vanem ei tohi lapse juuresolekul väljenduda halvustavalt eemalviibiva vanema suhtes.

14. Kumbki vanem ei tee lapsele takistusi osalemaks lapsele olulistel ja huvipakkuvatel üritustel, treeningutel ja spordilaagrites ajal, kui laps viibib tema juures.

15. Lapse haigestumise, õnnetusjuhtumi või muu taolise korral peab vanem, kelle juures laps antud hetkel viibib, viivitamatult teavitama sellest teist vanemat e-maili teel või telefonisõnumiga.

15.1. P.V edastab teate T.V e-mailile visnapuu.tarmo@mail.ee või telefoninumbrile 501 20 48;

15.2. T.V edastab teate P.V e-mailile pille.vare@hot.ee või telefoninumbrile 538 68 165;

15.3. Juhul kui kontaktandmed muutuvad, annavad vanemad sellest üksteisele koheselt teada.

16. K-E.ul on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga ja eemalviibival vanemal K-E.uga telefoninumbril 536 225 54 või interneti teel.

17. Pooled kinnitavad kohtule, et neile on teada kompromissi sõlmimise tagajärged.

Kohtukulude jaotus Välja mõista P.Vlt 1 400 (üks tuhat nelisada) krooni riigilõivu riigituludesse. Rahandusministeeriumi arvelduskontod AS-s Hansapank nr. 221023778606 või AS-is SEB

Eesti Ühispank nr. 10220034796011, viitenumber 2900072123.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse 10 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemisest 12.04.2006.a..

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded Tallinna Linnakohtule 25.05.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt tegi Tallinna Linnakohus 06.12.2004.a. otsuse tsiviilasjas nr. 2/31-1027/04, mille kohaselt määrati hageja ja kostja poja K-E.V elukohaks hageja elukoht, seega elab poeg hageja juures ning on hageja ülalpidamisel. Osundatud tsiviilasjas leidis tõendamist asjaolu, et hageja laps on erivajadustega ning vajab erilist hoolt, et säiliks tema psüühiline stabiilsus. Pärast kohtuotsust on laps kostja soovi kohaselt külastanud ka kostjat. Kostja käitumine pojaga on tihti lapsele ebameeldiv ning laps ei soovi nii palju olla koos kostjaga, mida kostja aga keeldub uskumast. Taoline olukord on muutnud poolte suhted väga pingeliseks, mille tulemusena kaovad kostja juures ära lapse riided, mida hageja on lapsele ostnud ja laps ei saa tihti olla lasteaias, kuna kostja teda sinna kokkulepitud ajaks ei vii. Seega rikub kostja jätkuvalt pidevalt lapse stabiilsust. On loomulik, et laps soovib ka kostjat külastada, mistõttu ei pea hageja õigeks, et laps üldse kostjat ei külastaks. Hageja usub, et kui kohtu poolt on kindlaks määratud kostjale lapsega suhtlemise graafik, siis ehk kohtuotsus kohustab kostjat lapsega suhtlemisegraafikut järgima ja selliselt oleks lapsele tagatud stabiilsus. Hageja on seiuskohal, et kostja võiks lapsega veeta iga kalendrikuu teise nädalavahetuse ning kalendrikuu nädalavahetusena arvestatakse seda kui nii laupäev kui põhapäev on jooksva kuu päevad. Kuu esimeseks nädalaks loetakse nädalat, milles on vähemalt 2 jooksva kuu päeva. Juuni-, juulija augustikuus võiks laps kostjaga veeta vastava kuu teise nädala. Hageja on seiuskohal, et selline suhtlemisgraafik tagaks lapsele stabiilsuse ning ta teaks, millal ta on kodus ja millal kostja juures. Hageja arvestuse kohaselt moodustavad kulutused lapsele kalendrikuus kokku 5 350 krooni, millest palub hageja jätta kostja kanda 2 100 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtuistungil hageja vähendas elatisenõuet kostja vastu 1 500 kroonile ning palus kohtul kostjalt välja mõista elatis selles summas alates kohtuotsuse jõustumisest käesolevas tsiviilasjas.

Lapsega suhtlemise korra määramiseks sõlmis hageja kostjaga kompromisslepingu, mille palub kohtul otsusega kinnitada.

Kostja vastuväited hagile. Kostja tunnistas hagi kohtuistungil hagi ning oli nõus maksma oma alaealise lapse ülalpidamiseks 1 500 krooni ulatuses elatusraha kuus. Lapsega suhtlemise korra määramiseks sõlmis kostja hagejaga kompromisslepingu, mille palub kohtul otsusega kinnitada.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Sama paragrahvi lg. 3 sätestatu kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta ning lg. 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja vähendas kostja vastu esitatud elatise nõuet 1 500 kroonile ning kostja antud nõudele kohtuistungil vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungi toimumise ajaks olid pooled sõlminud kompromisslepingu kostja lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Pooled palusid oma kirjalikus kompromissis Harju Maakohtul see kompromiss vastu võtta, kinnitada kohtumäärusega ja menetlus lapsega suhtlemise korra nõudes lõpetada vastavalt TsMS §-dele 206 lg. 2, 428 lg. 1 p. 4 ja 430 lg.

1. Kohtuistungil palusid pooled osundatud kompromiss kohtul võtta vastu ning kinnitada see kohtuotsusega. Perekonnaseaduse § 52 lg. 1 kohaselt on lapsest lahus elaval vanemal õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps elab, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Kohus, tutvunud poolte kohtule kinnitamiseks esitatud kirjaliku kompromissiga, leiab, et sellisel kujul ja tingimustel esitatud kompromissi kui poolte ühist tahteavaldust on kohtul võimalik kinnitada käesoleva kohtuotsusega, kuna selle sisust tuleneb kohtu arvates mõlema vanema siiras soov tagada oma alaealisele lapsele võimalikult stabiilne elukeskkond tema isiksuse igakülgseks arenguks ning eesmärgiga kaasata lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise protsessi olulisel määral ka lapsest lahus elav vanem, lapse ema P.V.

Kostja kanda tuleb jätta kohtukulud elatise nõudelt riigilõivuna summas 1 400 krooni (1 500 krooni x 12=18 000 krooni) vastavalt senikehtinud TsMS §-le 64 lg. 1, milline summa tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2. Muude menetluskulude väljamõistmist pooled teineteiselt kohtu kaudu ei taotle. Pooled palusid kohtuistungil kohtule avaldatud kokkuleppel TsMS § 632 lg. 4 kohaselt lühendada apellatsioonitähtaega 10-le päevale kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus rahuldab poolte taotluse apellatsioonitähtaja lühendamise osas.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 12.04.2006.a.