2-06-1571/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Legislator summary
AI generatedAlaealist E C.L’it , ik. xxx, on teisest eluaastast alates kasvatanud vanavanemad H.G ja L Kuressaare Linnavalitsuse 07. 10. 1997.a. korraldusega nr. 719 oli hageja H.G , ik. XXX,
Legislator headnote
AI generated2-06-1571/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Alaealist E C.L’it , ik. xxx, on teisest eluaastast alates kasvatanud vanavanemad H.G ja L Kuressaare Linnavalitsuse 07. 10. 1997.a. korraldusega nr. 719 oli hageja H.G , ik. XXX,
Full text
lk 1
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
tegemise aeg ja koht
31. märtsil 2006 Kuressaare
Kohtuasja number
2-06-1571
Hagi ese
H.G hagi C.L’i vastu elatise suurendamise nõudes
Menetlusosalised, nende
aadressid
hageja H.G,, isikukood XXX,
kostja C.L, isikukood XXX
Istungi aeg
28 märts 2006, hagi õigeksvõtul põhinev
Resolutsioon
Rahuldada hagi. Suurendada C.L-ilt poeg E C.L’i (isikukood xxx) ülalpidamiseks
eestkostja H.G kasuks välja mõistetud elatise suurust alates 20. jaanuarist 2006.a.
1500 (ühe tuhande viiesaja) kroonini kuus.
Kohustada C.L’it maksma alaealise eestkostjale H.G-le E C.L’i ülalpidamiseks
elatist Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 sätestatud elatusraha minimaalmääras kuni poja
täiealiseks saamiseni, s.o. 12. juulini 2008. a.
Kohtukulud jätta kostja C.L’i kanda.
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30
päeva jookul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Alaealist E C.L’it , ik. xxx, on teisest eluaastast alates kasvatanud vanavanemad H.G ja L
H.G.
Kuressaare Linnavalitsuse 07. 10. 1997.a. korraldusega nr. 719 oli hageja H.G , ik. XXX,
määratud E C.L’i hooldajaks.
Saare Maakohtu 14. 08. 2003.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-1-211/2003 on hageja
määratud oma lapselapse E C.L’i eestkostjaks.
lk 2
Alates 17. 04. 1996.a. on Jõgeva Maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud elatusraha E
C.L ülalpidamiseks lapse ema RH.G kasuks.
Jõgeva Maakohtu 22. 12. 2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-369/04, millega
suurendati kostjalt laste ülalpidamiseks väljamõistetavat elatisraha, mõisteti kostjalt välja
elatusraha E C.L’i ülalpidamiseks 2004.a. kehtiva elatusraha minimaalmääras, s.o. 1240.-
krooni, eestkostja H.G kasuks.
Vaatamata sellele, et alates 01. 01. 2005.a. oli seadusekohane elatusraha miinimummäär
1345.- krooni, ei ole kostja olnud nõus vabatahtlikult suurendama pojale makstavat
elatusraha seaduses sätestatud minimaalmäärani.
Alates 01. 01. 2006 on elatusraha minimaalmäära suurus 1500.- krooni lapse kohta kuus.
Seoses elukalliduse tõusuga ja lapse kasvades on tema vajadused suurenenud.
Väljaminekud toidule ja riietele on pidevalt suurenenud. Samuti on suurenenud kulud
seoses osavõtuga ühisüritustest koolis ja poistekooris.
Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes Perekonnaseaduse § 61 lg. 3 ja 4 taotleb hageja C.L-
ilt välja mõistetud elatise suurendamist kuni kehtiva elatise minimaalmäärani, 1500
krooni, alates hagi esitamisest kohtusse. Samuti palub hageja kohustada C.L-i maksma
lapse ülalpidamiseks elatist kehtivas minimaalmääras, kuni lapse täiesealiseks saamiseni,
s.o. 12. juulini 2008.a. Hageja taotleb ka kohtukulude väljamõistmist kostjalt.
KOSTJA SEISKOHT JA PÕHJENDUSED
Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 32/ võttis hagi õigeks ja palus asja arutada ilma tema
osavõtuta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalide ja poolte seisukohtadega, leidis, et hagi on
põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel:
TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja
nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.
Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui
kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja
kohtuistungit pidamata.
Antud juhul on kostja hagi õigeks võtnud, tunnistades hagi elatise nõudes 1500 krooni
kuus.
Perekonnaseaduse § 61 lg. 3 järgi vanema varalise seisundi või lapse vajaduse
muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
Perekonnaseaduse § 61 lg. 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem
kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi valitsuse 22.
detsembri 2005.a. määrus nr. 328 kehtestas kuupalga alammääraks alates 01. jaanuarist
2006 3000 krooni. Seega on samast ajast elatise minimaalmääraks 1500 krooni.
Elatise suuruse määramisel lähtub kohus ennekõike lapse huvidest. Üldiselt teadaolevalt
kasvavad lapse vajadused seoses tema kasvamisega , samuti elukalliduse tõustes. Kuna
antud juhul on elatise saajaks 15 aastane noormees, on elatis seaduses ettenähtud
minimaalmääras väljamõistmine kohustatud isikult, arvestades lapse vajadusi, igati
lk 3
asjakohane, sest makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse
arenguks ja kasvatamiseks.
Kohus ei pea mõistlikuks, et elatist nõudma õigustatud isik peaks elatise minimaalmäära
muutudes igal aastal uuesti pöörduma kohtusse elatise suuruse muutmiseks. Kostjal
kohustatud isikuna on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja
arenguks vajaliku ülalpidamise. Selleks peab ta ka ise aktiivselt tegutsema, et tema
alaealine laps ei saaks elatist alla seaduses ettenähtud elatise minimaalmäära. Kostja on
kohustatud jätkama elatise maksmist suuruses, mis vastab kehtivale elatise
minimaalmäärale kuni lapse täiaealiseks saamiseni.
TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Seoses elatise väljamõistmisega jätab kohus kohtukulud kostja kanda.
TsMS § 468 järgi tunnistab kohus omal algatusel, tagatiseta, viivitamata täidetavaks
hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
Kohtunik: Külli Mõlder