2-05-59/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-05-59

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 17.märts 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-59 Tsiviilasi TIMLAND OÜ (pankrotis) hagi OÜ TEHNIKU KAUBANDUS vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 399 369,77 krooni pankrotivarasse tagastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja TIMLAND OÜ (pankrotis; registrikood xx; asukoht Mesilase tee 3, Viimsi vald, Harju maakond) hageja seadusjägne esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok kostja OÜ TEHNIKU KAUBANDUS (registrikood xxx; asukoht Aiandi tee 4-7, Viimsi vald, Harju maakond) hageja seadusjärgne esindaja Andreas Väljamäe kostja lepinguline esindaja Tiina Pill Kohtuistungi toimumise aeg 09.märts 2006.a Istungil osalenud isikud hageja esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Tunnistada kehtetuks TIMLAND OÜ (pankrotis) poolt rahalise kohustuse täitmine OÜ- LE TEHNIKU KAUBANDUS. 3. Välja mõista OÜ-lt TEHNIKU KAUBANDUS 399 369,77 (kolmsada üheksakümmend üheksa tuhat kolmsada kuuskümmend üheksa krooni ja 77 senti) krooni OÜ TIMLAND (pankrotis) kasuks. 4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

2-05-59

2 Menetluskulude jaotamine Välja mõista OÜ-LT TEHNIKU KAUBANDUS kohtukuludena riigilõiv ja postikulud kokku 21 284,20 (kakskümmend üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli krooni ja 20 senti) riigituludesse. Edasikaebamise kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (17.03.2006.a).

ASJAOLUD

TIMLAND OÜ (pankrotis) (edaspidi „hageja“) on esitanud 10.01.2005.a Harju Maakohtule hagi OÜ TEHNIKU KAUBANDUS (edaspidi „kostja“) vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamiseks ja 399 369,77 krooni pankrotivarasse tagastamiseks.

Asjas oli määratud kohtuistung 09.03.2006.a.

Kostja lepingulisele esindajale on kohus kohtukutse kätte toimetanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 306 lg 1 ja § 311 lg 1 alusel. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmise korral või kohus rahuldada hagi tagaseljaotsusega või lahendada asja sisuliselt tema osavõtuta.

Kostja esindaja ei ole kohtuistungile ilmunud. Kohtule on laekunud kostja seadusjärgse esindaja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks seoses sellega, et seaduslik esindaja viibib välisriigis. Kostja lepinguline esindaja ei saa taotluse kohaselt kohtuistungist osa võtta, kuna ettevalmistamiseks ja informatsiooni kogumiseks läheb veel aega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kostja taotlus kohtuistungi edasilükkamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja seadusjärgse esindaja väide tema välisriigis viibimise kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on T. Pill osalenud menetluses kostja esindajana juba alates 31.maist 2005.a Seega on esindajal olnud piisavalt aega informatsiooni kogumiseks ja asja menetluseks ettevalmistamiseks.

Vastavalt TsMS §-le 410 teeb kohus, juhul kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt teeb kohus, juhul kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p-des 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist takistavaid asjaolusid ei esine. Asjas võib teha tagaseljaotsuse.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel PankrS §-des 110-114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti

2-05-59

3 väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 113 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.

PankrS § 119 lg 1 kohaselt on, juhul kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.

PankrS § 117 lg 3 kohaselt võib kohus lugeda võlgniku lähikondseks ka PankrS § 117 lg-tes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku.

Hagiavalduse kohaselt on hageja osanik alates 30.01.2002.a ja juhatuse liige alates 03.05.2002.a Andreas Väljamäe. Samuti on A. Väljamäe alates 28.05.2003.a kostja juhatuse liige, peale 23.04.2003.a omandas ta kostja ainuosa. Heldur Väljamäe, kes on A. Väljamäe isa, on kostja asutaja. H. Väljamäe oli kostja osanik kuni 23.04.2003.a ja kostja juhatuse liige alates selle asutamisest kuni 28.05.2003.a. Nimetatud asjaolude alusel loeb kohus hageja ja kostja nende juhatuse liikmete ja osanike kaudu lähikondseteks PankrS § 117 lg 1 mõttes.

30.08.2004.a kuulutati Harju Maakohtu kohtuotsusega välja hageja pankrot.

Hageja omab AS-is Hansapank arvelduskontosid, mille väljavõtetest nähtuvalt on hageja teinud perioodil 17.01.2003.a-14.06.2004.a kostjale kui oma lähikondsele isikule AS-is Hansapank kuuluvale kahele arvelduskontole makseid kokku 399 369,77 krooni selgitustega „arvete tasumine“.

Hageja ei ole koostanud 2003.a majandusaasta aruannet. Juhatuse poolt pankrotihaldurile esitatud bilansist perioodil 01.01.-05.08.2004.a nähtub, et seisuga 01.01.2004.a oli eelnevate perioodide kahjum osaühingul kokku 543 199,80 krooni ja omakapital -503 199,80 krooni (negatiivne). Vastavad näitajad 05.08.2004.a seisuga kasvavad.

Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 20.05.2004.a korralduse nr 15-2.1/5738 maksuvõla tasumise kohta ja selle lisade kohaselt on hagejal alates 2002.a lõpust pidev jooksev maksuvõlgnevus Eesti Vabariigi ees, mis kasvas jooksvalt samaaegselt kostjale maksete tegemisega. Kuivõrd hageja oli perioodil, mil ta tasus oma lähikondsele 399 369,77 krooni suurust võlga, maksuvõlglane, siis pidanuks hageja tasuma olemasolevatest vahenditest kõigepealt maksuvõlad ning muud kohustused ja alles siis rahuldama lähikondsete nõuded. Hageja juhatus, toimides vastupidiselt, on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet ja kahjustanud muuhulgas Eesti Vabariigi varalisi huve.

Eeltoodust lähtuvalt on hageja nõuded õiguslikult põhjendatud ja tuleb tunnistada hageja poolt kostjale rahalise kohustuse täitmine kokku 399 369,77 krooni kehtetuks ning mõista kostjalt välja hageja pankrotivarasse 399 369,77 krooni.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Alates 01.01.2006.a kehtiva TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut.

2-05-59

4 Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Hagejal tulnuks käesoleva hagi esitamisel tasuda riigilõivu 21 060,00 krooni (21 000,00 kr + 60,00 kr). Harju Maakohtu 10.01.2005.a kohtumäärusega on hageja kui pankrotis olev äriühing maksejõuetuse tõttu riigilõivu tasumisest vabastatud. Kuna hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb 21 060,00 krooni riigilõiv TsMS § 64 lg 1 alusel ja 224,20 krooni postikulud TsMS § 54 lg 1 ning 4 alusel kostjalt riigituludesse välja mõista.

Katrin Saar kohtunik