2-05-22034/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-05-22034

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

31. märts 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-22034 (endine tsiviilasja nr 2/125-26899/05) Tsiviilasi KS`i hagi M S`i vastu elatise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: KS (ik XXX, elukoht XXX); Kostja: M S (ik XX, elukoht XXX). Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalejad

09. märts 2006. a Hageja KS RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista M S’ilt elatis alates 12.12.2004. tütre K S`i (sünd XXX. a) ülalpidamiseks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni K S`i täisealiseks saamiseni XXX.a ja poja R R (sünd XXXa.) ülalpidamiseks 2500 (kaks tuhat viissada) krooni kuus kuni R R täisealiseks saamiseni XXX.a. KS`i kasuks.

Elatusraha osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

Välja mõista M S’ilt riigilõiv 4000 (neli tuhat) krooni riigituludesse. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi kontole SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapanga kontole 221023778606 märkides viitenumbri 2900072123. Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasuti. Maksedokument riigilõivu tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb kohtule esitada 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o 31. märts 2006.a.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Tallinna Linnakohtule 12.12.2005. a esitatud hagiavalduse kohaselt lahutasid hageja ja kostja 30.11.2005.a. abielu Tallinna Linnakohtus. Abielust on sündinud XXX.a. tütar – K S. Enne abielu oli hagejal sündinud XXX.a. poeg R R, kelle kostja lapsendas XXX.a. Tallinna Linnavalitsuse määrusega. Pärast lapsendamist jäi Ri isa nimeks M ja perekonnanimeks S. Lapsed on hageja ja tema vanemate ülalpidamisel, kostja ei ole materiaalselt hagejat ja lapsi toetanud. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise summana 2500 krooni lapse kohta ja seadusega tagasiulatuvalt ettenähtud summa.

Kostja seisukoht

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et lastele määrataks igakuine elatis kohtuotsusega. Kostja palub hagi rahuldada osaliselt, kuna tal käesoleval ajal puudub põhitöökoht. Kostja otsib tööd, kuid praegu peab leppima juhutöödega. Kuu sissetulek on 2000-3000 krooni ringis. Kostjale teadaolevalt ei ela lapsed hagejaga, vaid vanavanematega. Kostja on soovinud lastega kohtuda, kuid hageja on teinud kostjale takistusi lastega kohtumiseks. Kostja leiab, et kuna vanemad on kohustatud laste eest võrdselt hoolitsema, peaks üks vanem tasuma 1250 krooni kuus. Kostja leiab, et laste kulud on tõendamatud, mõistlik kulude suurus lapse kohta moodustaks 2000 krooni kuus ehk 1000 krooni ühe lapsevanema kohta. Kostja palub, et kohus arvestaks kostja rasket majanduslikku olukorda ning määraks kostjale maksmiseks igakuise elatise suuruseks lapse kohta 1000 krooni kuus ning seda hagi esitamisest alates, vastasel juhul jääb kostja majanduslikult väga raskesse olukorda. Kostja palub kohtukulud jagada pooleks.

Kostja 09. märtsil 2006.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, kuigi oli istungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjus on kohtule teadmata. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Kohtu põhjendused

Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamise kohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks; elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kostja ei ole osa võtnud laste ülalpidamisest. Seega on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tütre ülalpidamiseks elatis 2500 krooni kuus kuni K S`i täisealiseks saamiseni XXX.a. ja poja R R (sünd XXXa.) ülalpidamiseks 2500 krooni kuus kuni R R täisealiseks saamiseni XXX.a. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §

61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Seega tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamisest 12.12.2005. aastast.

Kohtukulude jaotus

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 järgi oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 1, mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest on hageja vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga (2500*2=5000*12=60000). Eeltoodust tulenevalt ning lähtudes riigilõivuseaduse lisast 2, kuulub kostjalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 4000 krooni.

Lukiina Vismann Kohtunik