3-05-1175/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2006. a Tallinn Haldusasja number 3-05-1175 Haldusasi OÜ X kaebus Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna kohustamise nõudes alustama haldusmenetlust OÜ X (endise nimega OÜ Y) poolt 12.04.2005 esitatud avalduse alusel Asja läbivaatamise kuupäev 24. märtsil 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja OÜ X, seaduslik esindaja R. I., volitatud esindaja V. V., vastustaja Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna seaduslik esindaja Jelena Tomasova, volitatud esindaja Tõnu Kaur RESOLUTSIOON Kohustada Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonda jätkama haldusmenetlust OÜ X (endise nimega OÜ Y) poolt 12.04.2005 esitatud avalduse alusel, otsustades hiljemalt 15 (viieteistkümne) päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest taotluse sisulise menetlemise või määrates tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vastavalt HMS §-le 15 (HKMS § 26 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 29. märtsist 2006 arvates esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 10 päeva jooksul arvates 29. märtsist 2006 (HKMS § 31 lg 1, 5). Tähtaja arvutamisel arvestada TsMS § 62 ja TsÜS § 137 lg 2 sätetega.

ASJAOLUD

12.04.2005 avalduses Tervisekaitsetalitusele palus Y OÜ (loodav eralasteaed X) võimalikult kiiret tervisekaitse kooskõlastuse väljastamist koolieelse lasteasutuse avamiseks ja koolitusloa taotlemiseks (toimiku lk. 5). 20.04.2005 Tallinna Tervisekaitsetalituse vastuses avaldusele selgitati, et avalduse menetlemist saab alustada ehitusprojekti läbivaatamisest (toimiku lk. 9).

2 03.05.2005 Y OÜ vastukirjas leidis Y OÜ juhatuse liige, et Ehitusseaduse mõistes ei ole Y OÜ-l võimalik ega vajalik teostada projekteerimist ja ehitamist. Tegelikult teostatud renoveerimistööde alusel ei ole põhjendatud tervisekaitse nõudmine ehitusprojektile. Kirjas taotletakse võimalikult kiiresti koolitusloa taotlemiseks vajaliku tervisekaitse kooskõlastuse väljastamist (toimiku lk. 10-11). 02.06.2005 Tallinna Tervisekaitsetalituse vastuses leitakse, et tulenevalt asjaolust, et muutub hoone funktsioon elumajast koolieelseks lasteasutuseks, tuleb järgida projekteerimisel rahvatervise seaduse alusel antud sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõudeid.“ Tervisekaitse arvestab Xga kui loodava koolieelse lasteasutusega juhul, kui on täidetud eelnevalt seadusest tulenevad kohustused ehk esitatud kooskõlastuseks lasteaia projekt (toimiku lk. 12). 03.10.2005 kirjas ei nõustu OÜ Y nõudmisega esitada olemasoleva ja juba kasutusloa saanud hoone ehitusprojekt, kuna ruumide sanitaarremont ei ole tõlgendatav projekti vajava ehitustööna. Samas on kirja lisaks hoone olemasolev, kasutusloa saanud projekt ning seletuskiri ruumide uue kasutuskava kohta (toimiku lk. 13-14). 02.11.2005 Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna vastuses leitakse, et osakond on loodava lasteaia projekti kooskõlastuse nõude osas jätkuvalt seisukohal, millest teatati 2. juunil 2005 kirjaga nr. 1-7/2/560 (toimiku lk. 15).

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

Kaebuse esitaja pöördus 12. aprillil 2004. a. Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna poole avaldusega kooskõlastada koolieelse lasteasutuse tegutsemine Harju maakonnas Harku vallas xxxxxxx asuvas hoones. Nimetatud hoone oli saanud kasutusloa kui elamu 15. juunil 1995. Seega taotles kaebuse esitaja kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamist. Enne taotluse esitamist olid Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna esindajad korduvalt nimetatud ruume külastanud ning teinud ka ruumide eelülevaatuse (29.11.2004) tulemustele tuginevalt ettekirjutuse, näidates ammendava loeteluna ära puudused, mis nad ruumide juures avastasid. Kuuest märkusest neli puudutasid toitlustamist, üks personali ning ainult üks ruume. Ruume puudutav märkus kõlas järgnevalt: „Viimistleda lastele ruumid nimetatud määruse nõuetele ja sisustada.“ Pärast viimistluse tegemist ning eelülevaatuse hetkel puudunud inventari (laste voodid) soetamist külastasid Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakonna töötajad lasteaiaks kohandatud ruume kahel korral – 22. detsembril 2004 ja 8. veebruaril 2005. 12. aprilli avaldus järgneski kaebuse esitaja poolsele ruumide lasteaiale sobivateks kohandamisele. Pärast selle avalduse esitamist ei ole Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond pidanud vajalikuks lasteaiale mõeldud ruume enam külastada. 20. aprillil teatas Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond oma kirjas, et „avalduse menetlemist saame alustada ehitusprojekti läbivaatamisest“. Kirjeldatud nõue oli jäetud õiguslikust aspektist igati põhjendamata. Kuivõrd Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond jäi oma seaduse mõttes tühise nõude juurde, otsustas kaebuse esitaja esitada ka hoone olemasoleva projekti. Siiski pidas Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa osakond ka sellele sammule vastuseks vajalikuks reageerida järjekordse kirjaga, mille sisuks oli informatsioon, et tervisekaitsetalitus on jäänud oma varasema seisukoha juurde. Haldusmenetluse seadus näeb ette haldusmenetluse alguseks haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamise haldusorganile. Tegelikult ei ole menetlust tänaseni alustatud. Samas ei ole muutunud olukord kuigivõrd ka pärast hoone projekti esitamist – ühelegi õigusaktile viitamata osundatakse vaid oma varasemale, kaebuse esitaja poolt juba täidetud nõuet sisaldavale kirjale.

3 VASTUSTAJA SEISUKOHT

Rahvatervise seaduse § 12 lõige 3 sätestab: „Avalikja eraõiguslik juriidiline ning füüsiline isik kooskõlastab tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kaupu käitleva, samuti iluja isikuteenuseid osutava ettevõtte, laste-, kooli-, tervishoiu-, hoolekandeasutuse ning laeva ehitusprojekti ja käesolevas lõikes loetletud ehitiste ning laeva kasutuselevõtu.“ Seaduse alusel on kaebajal vajalik lasteasutuse projekti ja seejärel lasteasutuse kasutuselevõtu kooskõlastus Tallinna Tervisekaitsetalituselt, kes teostab tervisekaitsealast järelvalvet Harjumaal. Kaebuse esitajale on 1. aprilli 2005 e-kirjas selgitatud, et lasteaia avamiseks on vajalik vastav projekt, millest nähtub maa-ala suurus ja vastavus lasteaia territooriumile, aga ka lasteaia ruumide loetelu ning tehnoseadmed. Kirjas on viited õigusaktidele. Tallinna TKT Harjumaa osakonna juhataja on 20.04.2005 kirjas teavitanud avaldajat, millisel õiguslikul alusel on nõutav ehitusprojekti esitamine (Rahvatervise seaduse § 12 lg 3) ja millisel õiguslikul alusel andmete esitamine õpperuumie (hoonete), sisustuse ja muu vara vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras (erakooliseaduse § 5 lg 5 p 7). Eeltoodu alusel ei ole õige kaebuse esitaja väide, et Tervisekaitsetalituse poolt esitatud nõue on jäetud seaduslikult põhjendamata.

Tulenevalt asjaolust, et hoone paikneb elamumaal ja on 20.06.1995 vastu võetud kui individuaalelamu, mille tehnilised nõuded on erinevad lasteasutuse omast ja soovitakse muuta hoone funktsiooni, ei saa vastustaja võtta projekti kooskõlastamist menetlusse kui puudub menetletav objekt ehk projekt ise. Küsides projekti RTerS § 12 lg 3 alusel ei lähtu Tervisekaitsetalitus sellest, mis on elamus tehtud, vaid lähtub sellest, milline peab olema lasteasutus, et ta vastaks sotsiaalministri 25.10.1999 määruse nr. 64 nõuetele (mänguväljakute rajamine, vesivarustuse ja kanalisatsiooniküsimuste lahendamine, ruumide koosseis ja viimistlus ning ruumide sisustus). Tulenevalt kaebuse esitaja keeldumisest esitada projekt läbivaatamiseks, ei ole võimalik tuvastada, kuhu planeeritakse rajada mänguväljakud, kuna puurkaevu kaitseala on 50 m, milline on ruumide koosseis, viimistlus ja sisustus ning kuidas püütakse lahendada veeja kanalisatsiooniprobleemid aadressil xxxxxxxx

HMS § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Vastustaja lõpetas toimingu HMS § 43 lg 4 p 2 alusel, sest haldusmenetlus oleks eeldanud lasteasutuse ehitusprojekti läbivaatamist, mida ei esitatud. Samas on korduvalt toonitatud, et menetlust alustatakse koheselt peale nõutavate dokumentide ja tõendite esitamist. Menetlustoimingu teostamata jätmisest ja avalduse kättesaamisega teostatud toimingu lõpetamisest on teatatud kaebuse esitajale, kasutades selleks kirjalikku vormi. Vastustaja taotleb jätta OÜ X kaebus rahuldamata ning kohtukulud kaebuse esitaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Vastustaja õigus nõuda kaebuse esitajalt ehitusprojekti esitamist

12.04.2005 avalduses taotles kaebuse esitaja tervisekaitse kooskõlastuse väljastamist koolieelse lasteasutuse avamiseks ja koolitusloa taotlemiseks. Erakooliseaduse § 5 lg 5 kohaselt esitatakse koolitusloa taotlus Haridusja Teadusministeeriumile. Taotlusele lisatakse erakooliseaduse § 5 lg 5 p 7 kohaselt andmed erakooli tegevuseks vajalike õpperuumide (- hoonete), sisustuse ja muu vara olemasolu või nende kasutuse, vastavalt kehtivatele liisinguja / või rendilepingule ning nende vastavuse kohta sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervisekaitse nõuetele.

4

Seega saab erakooliseaduse § 5 lg 5 p 7 alusel järeldada, et lisaks lasteaia ruumide ja ruumide sisustuse vastavusele tervisekaitse nõuetele on koolitusloa taotlemise eelduseks ka hoonete ehk käesoleval juhul xxxxxx hoone vastavus tervisekaitse nõuetele. Hoone vastavust tervisekaitse nõuetele saab kohtu arvates kontrollida vaid hoone ehitusprojekti alusel.

Rahvatervise seaduse § 12 lõikest 3 nähtuvalt kooskõlastab eraõiguslik juriidiline isik tervisekaitse riikliku järelevalveasutusega nii lasteasutuse ehitusprojekti kui ka ehitise kasutuselevõtu. Sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr. 64 on kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuded.“ Määruse p. 3 kohaselt kooskõlastatakse lasteasutuse renoveerimise ja ehitamise projekt tervisekaitsetalitusega. Seega saab järeldada, et tervisekaitsetalitusega tuleb kooskõlastada nii lasteasutuse renoveerimine, ehitamine kui ka ehitise kasutuselevõtt.

Ehitusseaduse (EhS) § 2 lõike 6 kohaselt on ehitamine ehitise püstitamine, ehitise laiendamine, ehitise rekonstrueerimine, ehitise tehnosüsteemide muutmine ning ehitise lammutamine. Kaebuse esitaja avaldustest nähtuvalt ta hoones ehitustöid ei teostanud ning teostas vaid sanitaarremonditöid. Kohus märgib, et sanitaarremonditöödele tervisekaitsetalitus kooskõlastusi seadustest nähtuvalt ei väljasta. Kuigi tervisekaitsetalituse pädevuses on kooskõlastuse andmine renoveerimistöödele, pidi tervisekaitsetalitus avalduse saamisel silmas pidama avalduses märgitud eesmärki, milleks oli kooskõlastuse alusel koolitusloa saamine. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, on koolitusloa saamise eelduseks hoone vastavus tervisekaitsenõuetele. Hoone kui terviku vastavust tervisekaitsenõuetele saab kohtu arvates kontrollida vaid ehitusprojekti, mitte sanitaarremonti iseloomustavate andmete alusel.

Ehitusseaduse (EhS) § 18 lg 1 kohaselt on ehitusprojekt ehitise või selle osa ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum, mis koosneb tehnilistest joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhendist ja muudest asjakohastest dokumentidest. Majandusja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määruses nr. 70 „Nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile“ sätestatakse ammendavalt ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded. Vastavate nõuete alusel koostatud ehitusprojekt pidi seega olema ka vaidlusaluse elamu ehitamise aluseks. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vastustajale käesolevas haldusasjas elamu ehitusprojekti EhS § 18 lõike 1 tähenduses esitanud ei ole. Ilma ehitusprojekti esitamata ei saa vastustaja kohtu arvates kooskõlastada ka ehitise kasutuselevõttu lasteasutusena. Kohus asub sellisele järeldusele põhjusel, et pelgalt ruumide kasutust ja paiknemist iseloomustavatest andmetest ja joonistelt ei nähtu ega saagi nähtuda vesivarustuse, kütte ja kanalisatsiooninõuete täitmine, samuti mänguväljakute lahendus, mis moodustavad samuti osa tervisekaitsenõuetest, mis peab olema lasteasutuse puhul täidetud. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus formaalselt on lasteasutuses teostatud võimalikud renoveerimistööd saanud küll tervisekaitsetalituse kooskõlastuse, kuid sisuliselt on lasteasutuse tegutsemine lubamatu, kuna kooskõlastus on antud vaid seoses osade sotsiaalministri 25.10.1999 määruses nr. 64 sätestatud kriteeriumide täitmisega. Seega on kohus seisukohal, et tervisekaitsetalituse kooskõlastus ei saa olla osaline. Hoone, mille ehitusprojekti ei ole varasemalt kooskõlastatud, kasutuselevõttu lasteasutusena ei saa kooskõlastada renoveerimisega remonditööde alusel, vaid ehitusprojekti alusel. Hoone kasutuselevõtu kooskõlastamise eelduseks on hoone vastavus ehitusprojektile.

Vaidlus puudub selle üle, et vaidlusalune hoone on saanud kohalikult omavalitsuselt kasutusloa elamuna 15. juunil 1995. Majandusja kommunikatsiooniministri 24.12.2002 määruse nr. 67 „Ehitise kasutusloa vorminõuded“ § 1 kohaselt on ehitise kasutusluba kohaliku

5 omavalitsuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele. Kohus on seisukohal, et tervisekaitsetalituse poolt antav ehitise kasutuselevõtu kooskõlastus antakse ehitise vastavuse kohta ehitusprojektile, mis vastab lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse nõuetele. Selleks, et tervisekaitsetalitus saaks kontrollida ehitise vastavust ehitisprojektile, mis vastab lasteasutusele ettenähtud nõuetele, peab ta eelnevalt kontrollima ehitusprojekti enda vastavust lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse nõuetele.

Tervisekaitsetalituse poolne kooskõlastuse andmine ning sellest keeldumine on kohtu arvates võimalik ka elamu senise ehitusprojekti lasteasutusele ettenähtud tervisekaitse ja toitlustamise nõuetele vastavuse kontrollimise teel. Kohus on seisukohal, et elamu ehitusprojektile ega ka elamu lasteasutusena kasutuselevõtule kooskõlastuse andmisel ei ole tervisekaitsetalitus seotud kohaliku omavalitsuse poolt elamu kasutusloa muutmiseks antud nõusoleku või keeldumisega, sest tervisekaitsetalituse kooskõlastus antakse konkreetselt vaid hoone ehitusprojekti vastavuse kohta tervisekaitsenõuetele ning hoone vastavuse kohta ehitusprojektile. Harku Vallavalitsus saab elamu kasutamise otstarvet muuta vaid olles veendunud, et eeltoodud sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud nõuded on täidetud. Kui asuda seisukohale, et kaebuse esitaja peab juba enne tervisekaitsetalituse poole pöördumist muutma elamu sihtotstarvet, kaotaks tervisekaitsetalitus oma otsustuspädevuse, kuna kohalik omavalitsus peaks tegema otsuse tervisekaitsetalitusele antud otsustuspädevuse raames ning elamu kasutusotstarvet muutes otsustama sisuliselt elamu vastavuse üle sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud nõuetele.

Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et lähtudes kaebuse esitaja avaldusest oli vastustajal õigus nõuda enne kaebuse esitaja avalduse sisulisele menetlemisele asumist hoone, mille vastavust lasteasutusele ettenähtud tervisekaitsenõuetele soovitakse kontrollida, ehitusprojekti esitamist, küll aga ei olnud tal õigust seada ehitusprojektile sisulisi eeltingimusi. EhS § 18 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt peab ehitusprojekt olema selline, et oleks võimalik kontrollida ehitamise vastavust ehitusprojektile, samuti kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. EhS §-s 18 sätestatud nõuetele vastava ehitusprojekti esitamisel ei ole tervisekaitsetalitusel õigust keelduda ehitusprojekti vastavuse kontrollimisest sotsiaalministri 25.10.1999 määrusega nr. 64 kehtestatud tervisekaitsenõuetele. Küll aga tuleb märkida seda, et nõuetekohaseks ehitusprojektiks ei saa lugeda esialgse elamu ehitusprojekti, millele on kaebuse esitaja omakäeliselt teinud juurdekirjutusi ja märkusi. EhS § 18 lg 4 kohaselt peab ehitusprojekt, välja arvatud väikeehitise ehitusprojekt, mille järgi ehitatakse, olema koostatud või kontrollitud EhS §-s 47 nimetatud projekteerimises pädeva vastutava spetsialisti või ehitusprojektide ekspertiiside tegemises pädeva vastutava spetsialisti poolt. Vaidlus puudub selle üle, et kaebuse esitaja vastustajale EhS §-s 18 sätestatud nõuetele vastavat ehitusprojekti ei esitanud.

2. Haldusmenetluse jätkamiseks kohustamine

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt algab haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitamisega haldusorganile. Käesolevas haldusasjas esitas kaebuse esitaja esmakordse avalduse tervisekaitse kooskõlastuse väljastamiseks ehk toimingu sooritamiseks tervisekaitsetalitusele 12. aprillil 2005.

HMS § 36 lg 1 paneb haldusorganile kohustuse selgitada menetlusosalisele tema soovil, millised õigused ja kohustused on menetlusosalisel haldusmenetluses; millise tähtaja jooksul haldusmenetlus eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse

6 kiirendamiseks; millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada ning milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama. Kohus märgib, et tervisekaitsetalitus ei ole käesolevas haldusmenetluses kaebuse esitajale ammendavalt põhjendanud, miks kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide alusel haldusmenetlust sisuliselt läbi ei viidud. Sellega on haldusorgan rikkunud talle pandud selgitamiskohustust.

HMS § 36 lg 2 sätestab: „Kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.“ Haldusorgan, asudes avaldust saades seisukohale, et kaebuse esitaja peab esitama talle lasteasutuse, mitte elamu ehitusprojekti, oleks pidanud seda kaebuse esitajale ka üheseltmõistetavalt selgitama, samuti selgitama ehitusprojekti taotlemise korda (st. milliseid toiminguid on vaja kaebuse esitajal teha nõuetekohase ehitusprojekti saamiseks ja haldusorganile esitamiseks).

Poolte kirjavahetusest saab järeldada, et tervisekaitsetalitus pidas ehitusprojektina silmas eramu ümberehitusprojekti eramu lasteaiaks ümberehitamisel. Vastava ehitusprojekti esitamine eeldab EhS § 2 lg 5 kohaselt projekteerimist; projekteerimine aga projekteerimistingimuste ning detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneeringu olemasolu (EhS § 19 lg 1). EhS § 19 lg 3 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis määratakse ehitisele kohaliku omavalitsuse korraldusega 15 päeva jooksul vastava taotluse esitamise päevast arvates. Vastustaja, jättes aktsepteerimata kaebuse esitaja poolt talle ehitusprojektina esitatud dokumendid, ei selgitanud, miks ta vastavaid dokumente ei aktsepteeri, millist ehitusprojekti ta aktsepteerib ning ei selgitanud kaebuse esitajale HMS § 36 lg 2 alusel ka nõuetekohase ehitusprojekti saamise viisi ja korda.

Ühtlasi ei saa kohus nõustuda vastustajaga selles, et vastustaja lõpetas toimingu HMS § 43 lg 4 p 2 alusel. HMS § 43 lg 4 p 2 kohaselt lõpeb toimingu menetlus põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Vastavat põhjendatud otsust käesolevas haldusasjas tehtud ei ole. Samuti eeldab HMS § 43 lg 4 p 2 alusel menetluse lõpetamine kaebuse esitaja avalduse sisulist läbivaatamist. Käesoleval juhul tervisekaitsetalitus kaebuse esitaja avaldust sisuliselt menetlenud ei ole. HMS § 15 lg 2 sätestab: „Kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ Seega, asudes seisukohale, et kaebuse esitaja taotluses on puudusi, oleks vastustaja pidanud määrama kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning selgitama, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 15 lg 3 sätestab: „Kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata.“ Vaidlusaluses haldusmenetluses ei ole vastustaja taotlust sisuliselt läbi vaadanud. Samuti ei ole ta jätnud taotlust seoses puuduste tähtaegse kõrvaldamata jätmisega läbi vaatamata. Kuna haldusmenetlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks algab HMS § 35 kohaselt taotluse esitamisega haldusorganile, on haldusmenetlus käesoleval juhul küll alanud, kuid haldusorgani poolt lõpule viimata. Seetõttu on kohus seisukohal, et kohus saab kohustada vastustajat pooleliolevat haldusmenetlust jätkama. Sel põhjendusel tuleb kaebus rahuldada.

Tiina Pappel kohtunik