Legislator Case Law & Legislation
2-05-1942/2 ECLI:EE:VMK:2006:2.05.1942.11592 AI generated

2-05-1942/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-05-1942/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

2-05-1942 1 (3) K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-1942 Otsuse kuupäev Jõhvi, 29. märts 2006.a kell 15.45 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi N. T. hagi J. T.’i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg 14. märts 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja – N. T. (isikukood X); Kostja – J. T. (isikukood X) Resolutsioon 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mÃ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-05-1942 1 (3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-05-1942

Otsuse kuupäev

Jõhvi, 29. märts 2006.a kell 15.45

Kohus Viru Maakohus

Kohtunik

Ifret Mamedguseinov

Kohtuasi N. T. hagi J. T.’i vastu elatise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg 14. märts 2006.a.

Istungil osalenud isikud

Hageja – N. T. (isikukood X); Kostja – J. T. (isikukood X)

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista J. T.’ilt (isikukood X, elukoht X) N. T. (isikukood X, elukoht X) kasuks elatis tütre V.a T. (isikukood X) ülalpidamiseks summas 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.04.2006.a kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista J. T.’ilt elatise hagi esitamise eest 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni riigilõiv riigituludesse.

Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas viitenumber 2900072136 viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul lisanduvad riigilõivule täituri tasu ja täitemenetluse kulud.

4. Saata kohtuotsus pärast jõustumist Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

5. Kohtuotsus elatise väljamõistmises kuulub viivitamatu täitmisele. Edasikaebamise kord

2-05-1942 2 (3) Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD 1. 18. mail 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti 23.12.1999.a. Abielust on 30.05.1999.a sündinud tütar V. T.. Laps on hageja ülalpidamisel. Kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palus välja mõista kostjalt elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2 000 krooni.

KOSTJA VASTUS 2. 17. juunil 2005.a esitatud vastuses hagile kostja ei nõustunud hagiga. Vastuse kohaselt kostja täidab lapse ülalpidamiskohustuse. Ta kannab hageja arvele raha, millega toetab last materiaalselt. Alates oktoobrist 2004.a kuni maini 2005.a kostja on kandnud lapse ülalpidamiseks hagejale üle 9 090 krooni.

KOHTUISTUNG 3. Kohtuistungil hageja vähendas haginõude 1 500 kroonini ja palus selles ulatuses hagi rahuldada alates 01. aprillist 2006.a.. Hageja selgitas, et esitas hagi summale 2 000 krooni, kuna kostja lubas maksta 2 000 krooni. Tegelikult aga maksis kostja ainult 1 000 krooni kuus. Hageja soovis saada elatist ametlikult. Hageja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana. Tema sissetulekuks on keskmiselt 2 956 krooni kuus, s.h ettevõtlustulu 1 500 krooni, pensioniraha 1 156 krooni ning lapseteostus 300 krooni. Lisaks sai hageja lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1 000 krooni kostjalt.

4. Kostja nõustus hagiga summas 1 500 krooni kuus alates 01. aprillist 2006.a. Kostja selgitas, et lisaks poolte ühisele lapsele, tema ülalpidamisel on veel kahekuune laps.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Poolte abielu lahutati 07.12.2004.a. Sünnitunnistusega on kindlaks tehtud, et lapse V. T. vanemateks on hageja ja kostja. Kohtla-Järve linna Elanike Registri 12.05.2004.a tõendi kohaselt elab laps hageja juures. Oma vastuses hagiavaldusele ja kohtuistungil ei olnud kostjal vaidlust lapse koos hagejaga elamise ega ka lapse ülalpidamiskohustuse täitmise vajaduse üle.

7. Vanemate õigused on sätestatud PkS 8 peatükkis. PkS § 50 lg 1 tulenevalt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. PkS § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt kostja on täitnud lapse ülapidamiskohustuse vabatahtlikult. Samas antud asjaolu ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja soovib saada elatise ametlikult. Kostja on nõustunud hageja poolt nõutud ulatuses ametlikult elatise maksmisega, mistõttu tuleb hagi rahuldada.

8. Kooskõlas PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja poolt nõutav elatise summa 1 500

2-05-1942 3 (3) krooni moodustab ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on võtnud hagi õigeks. Et kostja õigeksvõtt rajaneb eksimusel, pole tuvastatud. Sellepärast pea kohus vajalikuks lapse vajadusi ega poolte varalist seisundit välja selgitada.

9. Kuna kohtuotsus põhineb kostja õigeksvõtul, TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja rahuldab hagi hagiavalduses toodud õiguslikel alustel. TsMS §440 lg1 kohaselt kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS §444 lg1 kohaselt kirjeldava osa võib jätta välja kostja õigeksvõtul põhineva otsusest.

10. Vastavalt TsMSRakS § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 12.10.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuli tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast. TsMS § 48 lg 1 p 3 alusel elatise hagis määrati hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 18 000 krooni (1 500 x 12). RLS § 16 lg 1 p 1 alusel hageja oli vabastatud riigilõivu tasumisest elatisehagi esitamisel. Seega vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §64 lg1 kuulub riigilõiv 1 250 krooni väljamõistmisele kostjalt riigituludesse.

11. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §468 lg1 p1, §631, §632 sätete kohaselt.

Ifret Mamedguseinov Kohtunik