2-05-17125/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-17125 (endine nr 2-3166/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi A M hagi A M vastu alaealisele lapsele välja mõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg

31. jaanuar 2006 Hageja: A M (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: A M (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Kohtla-Järve Linnakohtu 14. novembri 2002 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-504/01 A M A M kasuks tütre A M (sünd. xxx) ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

3. Välja mõista A M A M kasuks igakuine elatusraha summas 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni alates 19. septembrist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 ja alates 01. jaanuarist 2006 igakuine elatusraha summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, tütre A M täisealiseks saamiseni xxx.

4. Otsus elatise suurendamise osas kuulub täitmisele viivitamatult.

5. Välja mõista A M riigilõiv 420 (nelisada kakskümmend) krooni riigituludesse. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

2(4) ASJAOLUD

Viru Maakohtule 29. juunil 2005 esitatud hagiavalduse kohaselt on Kohtla-Järve Linnakohtu 14. novembri 2002 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis alaealise lapse ülalpidamiseks summas 800 krooni kuus. Hageja väitel laps kasvab ning tema vajadused suurenevad. Vaatamata hageja korduvatele palvetele ei ole kostja nõus elatusraha suurendama. Hageja ainsaks tuluallikaks on nimetatud elatis ning teisi sissetulekuid hagejal ei ole.

Hageja palub suurendada Kohtla-Järve Linnkohtu 14. novembri 2002 otsusega kostjalt alaealise tütre Annika ülalpidamiseks väljamõistetud elatist kuni seadusega määratud miinimumi, s.o. kuni 1345 kroonini kuus hagiavalduse esitamise päevast alates. Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

Kostja vastus

Kohtule 29. juulil 2005 esitatud vastuses kostja selgitab, et maksab pidevalt tütre ülalpidamiseks elatusraha summas 850 krooni, kuigi kohtu poolt oli määratud 800 krooni. Lisaks nendele maksetele on kostja eelneval kokkuleppel lapse emaga ostnud tütrele vajalike asju ning maksnud inglise keele õppimise eest. Suveajal ostab kostja lapsele tuusiku puhkelaagrisse ning samuti erinevaid riietusesemeid, mänguasju ja maiustusi. Tütar käib tihti kostja juures ja saab taskuraha.

Kostja väitel on ta käesoleval ajal abielus ning perekonnas kasvab 2 last - kostja uue abikaasa laps A V, sünd. xxx ja kostja poeg J M, sünd. xxx. Kostja töötab Päästeametis ning keskmine palk on 3500 krooni kuus.

Eelistung

Hageja jääb hagiavalduse juurde. Hageja selgitab, et leppis kostjaga kokku lapse inglise keele tundide eest tasumise osas, et üks kuu maksab hageja ja teine kuu kostja. Hageja väitel maksab kostja elatist tegelikult vähem, kui 850 krooni ning kuigi kostjal üleval pidada kaks last, siis poja eest saab kostja abikaasa alimente. Hageja väitel on kostjal on mitu korterit. Tal on ka auto. Hageja leiab, et kostja saab maksta ja on võimeline maksma 1345 kr. Hageja on seisukohal, et nii ema kui isa peavad võrdselt laste eest hoolitsema.

Hageja väitel oli kostja abielu registreeritud 03. septembril 2001 ning korter, asukohaga Ritsika 20-4 on kinnistatud märtsis 2002. Korter, asukohaga Pikk 11-4 kuulub kostjale ja seal elab tema ema. Hageja väitel kuulub kostjale ka firma.

Kostja ei hagi tunnista ning on nõus maksma 850 kr.

Kostja selgitab, et kohtuotsusega mõisteti välja elatis summas 850 krooni, kuid sellest summast läheb maha tulumaks ning seetõttu laekubki hagejale 500 kr. Kostja keskmine palk on 3500 krooni ning sellest lähevad maha maksud ja elatis. Muid sissetulekuid kostja sõnul tal ei ole. Peale tütre on veel kaks ülalpeetavat. Juri on tema laps uuest abielust ning Artur ei ole tema laps. Juri on 3 aastane.

Kostja väitel kuulub auto firmale ning temale sõidukeid ei kuulu. Abikaasal on auto ja see osteti peale abiellumist.

Kostja selgitab, et talle kuuluvad korterid, asukohaga Ritsika 20-1, 2 ja 3, Kohtla-Järvel. Selles majas on neli korterit. Korter Vokas ei ole tema oma. Kostja abiellus oktoobris 2001 ning abikaasa ostis Voka korteri. Korteri ostmiseks andis raha abikaasa ema. Korteri Ritsika 20-4 ostis enne abiellumist. Kostja ei tea korterite väärtust. Korter, asukohaga Pikk 11-4 kuulub kostjale, kuid palju see korter maksab, ta ei tea. Korter on kahetoeline 48 ruutmeetrit.

3(4) Kostja väitel kuulub talle firma, kuid pool aastat see juba ei tööta. Kostja on selle firma ainuomanik. Muid sissetulekuid, peale päästeameti, kostja väitel tal ei ole ning ettevõtlusega ta ei tegele.

Kohtuistung

Hageja selgitab, et elab vabaabielu, ühiseid lapsi elukaaslasega ei ole. Ettevõtlusega ei tegele. Fotograafiaga tegeleb hobi korras. Näituseid ei korralda, professionaalse fotokunstiga ei tegele. Haridus on kesk-eri ning hetkel õpib andmetöötlust Jõhvi Ametikoolis päevases õppes.

Kostja jääb selle juurde, et ei saa maksta rohkem, kui juba praegu maksab. Kostja selgitab, et osaühing ei tegutse enam ja töökoht on jäänud samaks. On abielus, aga ühiseid lapsi uue abikaasaga ei ole. Abikaasa töötab. Kostja väitel suhtub ta tütresse hästi, maksab korrapäraselt elatist, kuid sealjuures ka praegune laps, kes ei ole küll minu bioloogiline laps, vajab materiaalseid hüvesid.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis xxx tütar A. Tütar elab koos hagejaga. Kohtla- Järve Linnakohus mõistis 14. novembril 2002 kostjalt hageja kasuks välja elatise 800 krooni tütre ülalpidamiseks. Hageja ja kostja abielu on lahutatud 08. juulil 1998. Hagejal uuesti abiellunud ei ole ja teisi lapsi tal ei ole. Kostja on uuesti abiellunud.2001 aastal, abielust sündis 01. detsembril 2002 poeg. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist 1345 kroonini kuus.

Perekonnaseaduse (PerS) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PerS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PerS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

PerS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel kuulub väljamõistetud elatis vahetult ümberarvutamisele. Alates 01. jaanuarist 2006 tõusis alampalk 3000 kroonile, millega elatise miinimummäär tõusis 1500 kroonile.

Kostja vastuväited

Hagist vabanemiseks peab kostja tõendama, et esineb mõni PerS § 61 lg 6 p-des 1-3 nimetatud erandlik asjalolu elatise vähendamiseks alla minimaalmäära. PerS § 61 lg 6 sätestab, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

4(4) Kostja esitas vastavalt PerS § 61 lg 6 p 3 vastuväite, mille kohaselt ei ole tal võimalik nõutud suuruses elatist maksta, kuna tal ei ole piisavalt sissetulekut. Kostja konto väljavõtetelt nähtub, et tema netopalk perioodil 08/05 – 01/06 on 2962 krooni. Kostja väitel võetakse tema palgast igakuiselt 850 krooni alimente. Koos alimentidega 850 krooni ja tulumaksuga on kostja palk seega keskmiselt 4507 krooni. Kostja ülalpeetavateks ei loeta abikaasat ja abikaasa last. Arvestades, et kostjal on 2 ülalpeetavat (tütar A ja poeg J), siis jätkub sellest palgast nii kostja kui tema ülalpeetavate jaoks (4507/3=1502).

PerS § 61 lg 2 kohaselt lähtutakse elatise määramisel lisaks jooksvale sissetulekule üldisest varalisest seisust. Kinnistusraamatu väljavõtetest nähtub, et kostjale kuulub Kohtla-Järve linnas 3 korterit: Ritsika 20-3 üldpinnaga 49 m2, Ritsika 20-2 üldpinnaga 53,7 m2 ja Ritsika 20-1 üldpinnaga 53 m2. Lisaks sellele kuulub kostjale 100 % osaühingust Albavis Pro, kellele 2004 aasta majandusaasta aruande kohaselt on vara kokku 520 427 krooni väärtuses, millest omakapital

324 469 krooni.

Põhjendatud ei ole kostja väide, et ta teeb tütrele kulutusi siis, kui tütar on tema juures. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et elatise määramisel ei arvestata muude kulutuste tegemist lapsele.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kostjal on piisavalt vara, et maksta elatist PerS § 61 lg 4 sätestatud määras.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Hagi on esitatud kohtule 19. septembril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Kooskõlas enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 määratakse hagihind maksete vähendamise või suurendamise hagis summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Seega 12 x (1345 – 800) = 4140 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 2 kohaselt kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv

560 krooni.

/allkiri/

Peeter Pällin Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE Peeter Pällin Kohtunik