2-06-825/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

31. märts 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06- 825 Tsiviilasi M.Ti hagi M.S vastu lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.T Kostja M.S Kohtuistungi toimumise aeg

16. märts 2006 RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista M.Slt elatis 2006.a. jaanuari eest 800 (kaheksasada) krooni ja 2006.a. veebruari eest 300 (kolmsada) krooni M.Ti kasuks poja N.S (isikukood ) ülalpidamiseks.

3. Välja mõista M.Slt elatis 1 500 (üks tuhat viissada) krooni kuus M.Ti kasuks poja N.S (isikukood ) ülalpidamiseks alates märtsist 2006.a. kuni N.S täisealiseks saamiseni 5.11.2016.a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulude jaotus Kohtukulud jätta M.S kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Asjaolud M.T esitas 12.01.2006 hagi M.S vastu lapsele elatise saamiseks. Poolte kooselust on 05.11.1998 sündinud poeg N.S. Perekond lagunes 2001. aasta algul ning kostja kolis oma ema juurde elama. Laps jäi elama koos emaga aadressil Kallasmaa 13-42, Maardu. Kostja ei andnud esialgu raha poja ülalpidamiseks, kuid alates 2002.a. nõustus ta maksma lasteaia eest. 2005.a. läks poeg kooli ning temale kulutatavad summad on suurenenud.

Kostja maksab lapse ülalpidamiseks 700 krooni kuus, mingeid teisi lapse kulutusi ta hageja väitel ei kanna. Kuna hageja sünnitab jaanuaris teise lapse, jääb selleks ajaks tema ainsaks ülalpidamisallikaks riiklikud toetused. Kulutused lapse ülalpidamiseks on 3 400 krooni kuus, mis moodustub järgmistest summadest:
Kodune toitmine

1 000 krooni
Kooli pikapäevarühma tasu

550 krooni
Riided ja jalatsid

300 krooni
Pesu ja hügieenitarbed

200 krooni
Sporditreeningud

150 krooni
Õppevahendid

100 krooni
Puuviljad ja maiustused

250 krooni
Kultuuriüritused ja meelelahutus 150 krooni
Kommunaalmaksete osa

500 krooni
Ühistranspordi sõidukulud

200 krooni

Kuna kostja ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ning keeldub lapse ülalpidamiseks vajalikest kulutustest poole tasumisest, palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 1 700 krooni kuus alates 2005.a. veebruarist kuni lapse täisealiseks saamiseni ning kohtukulud.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidles elatise suurusele vastu ja nõustus maksma elatist 1 200 krooni kuus. Kostja on hetkel töötu. Töötuse põhjuseks ei ole terviseprobleemid, kuid kostja ei taha töötada nii väikese palga eest, mida pakutakse. Korterit kostjal ei ole ja ta elab koos vanematega. Kostjal on auto, mille ostmiseks ta kogus kaks aastat raha. Kostja tegeleb oma lapsega, ta võtab igal reedel lapse ja toob pühapäeval tagasi. Kostja vaidleb vastu kuukaardi ja pikapäevarühma vajalikkusele.

Hageja teatel maksis kostja elatist 2006.a. jaanuaris 700 krooni ja veebruaris 1 200 krooni. Hageja soovib, et kostja maksaks juurde jaanuari eest 1 000 krooni, veebruari eest 500 krooni ja alates märtsist 1 700 krooni. Kostja on nõus maksma vaid 1 200 krooni kuus. Pooled loobuvad otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Kohtu põhjendused N.S sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 6).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Riigikohtus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. PKS §

61 lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.2006.

Hageja on teatanud, et alates 2006.a. jaanuarist puudub tal muu sissetulek peale riiklike toetuste. Kostjal puudub hetkel sissetulek. Hageja on arvestanud kulutusi lapsele summas

3 400 krooni kuus. Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000- 2003. (Uurimuse tulemus on kättesaadav aadressil www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-

6 eluaastat läheb maksma 1875 krooni ja vanusegrupis 7-13 eluaastat 2182 krooni kuus. Antud uurimusele on viidanud ka Riigikohus. Samas tuleb arvestada, et üldteada asjaoluna on elukallidus võrreldes 2000-2003.a. tõusnud.

Kostja on vaielnud vastu kuukaardi ja pikapäevarühma vajadusele. Kuna kohtul puudub teave lapse kooli ja treeningute asukoha kaugusest lapse kodust, ei saa kohus anda hinnangut asjaolule, kas lapsel on kuukaarti tarvis või mitte. Küll aga on võimalik anda hinnang pikapäevarühma vajadusele. Üldteada asjaoluna on pikapäevarühm tavaliselt mõeldud algkooliealistele lastele, kelle tööl käivatel vanematel puudub võimalus tegeleda lastega peale kooli. Võttes arvesse hageja jäämist lapsehoolduspuhkusele alates 2006.a. jaanuarist, millest tulenevalt lapsevanem ajutiselt tööl ei käi, on kulutused pikapäevarühmale põhjendamata.

Kohus leiab, et hageja toodud ülejäänud kulutused on põhjendatud suuruses. Kui mitte arvestada kulutusi pikapäevarühmale, on lapse kulutused kuus 2 850 krooni. PKS § 49 ja

60 lg 1 mõtte kohaselt peavad mõlemad vanemad täitma oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes reeglina võrdsetes osades. Samas tuleb PKS § 61 lg 2 kohaselt arvestada vanema varalist seisundit. Kohus määrab elatise suuruseks 1 500 krooni. Nimetatud elatise suurus vastab väljakujunenud kohtupraktikale, peab tagama lapse ülalpidamise ning ei ole kostjale ülemäära koormav kuna vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale.

Hageja on taotlenud kostjalt elatise väljamõistmist alates veebruarist 2005.a. PKS § 70 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid. Kostja on maksnud elatist igakuiselt 700 krooni. Lisaks on laps hageja kinnitusel veetnud kõik nädalavahetused kostja juures. Lähtudes antud asjaoludest ei pea kohus õiglaseks hageja nõuet mõista elatis välja tagasiulatuvalt alates veebruarist 2005.a.

Vastavalt PKS §-le 70 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o 12. jaanuarist 2006.a. Kuna hageja on kinnitanud 2006.a. jaanuaris elatise 700 krooni ning veebruaris elatise 1 200 krooni tasumist, tuleb kostjal tasuda 2006.a. jaanuari eest elatist

800 krooni, 2006.a. veebruari eest 300 krooni ja alates 01.03.2006 kuni N.S täisealiseks saamiseni s.o 5. novembrini 2016.a. 1 500 krooni kuus. Seega kuulub hagi rahuldamisele osaliselt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

TsMS § 150 lg 2 p 3 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik