2-05-18656/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-05-18656

KOHTUMÄÄRUS kompromissi kinnitamiseks

Määruse teinud kohtu nimi Harju Maakohus

Määruse tegemise kuupäev ja koht 27.märtsil 2006, Tallinn

Kohtunik Imbi Sidok

Kohtuasi Eesti Energia AS-i (registrikood 10421629, asukoht: Laki t 24 Tallinnas) hagi ÜR vastu 4 123.21 krooni saamiseks.

Resolutsioon

1. Kinnitada Eesti Energia AS-i ÜR’i vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

ÜR tasub Eesti Energia AS-ile kokku 3 543.21 (kolm tuhat viissada nelikümmend kolm krooni ja 21 senti), s h võlgnevuse jäägi 3 123.21 krooni ja Eesti Energia AS-i poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 420.00 krooni, hiljemalt 31.03.2006 Eesti Energia AS-i arveldusarvele nr 1180005555 AS-is Hansapank, viitenumbriga 1810815183900016. Riigilõivu tasumisel märgib ÜR lisaks selgituseks „EE vs ÜR riigilõiv”.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-05-18656.

Määrusele saab esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TsMS § 433 ja § 661).

Kohus tuvastas Pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi ja paluvad see kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud.

Kohus leidis Kohus, tutvunud esitatud kompromissi ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kompromiss kuulub kinnitamisele. Antud juhul ei ole vajalik menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi pidamine, kuna kirjalikus taotluses on pooled kinnitanud teadlikkust menetluse lõpetamise tagajärgedest ning poolte esitatud kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ja ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav.

TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS-s) nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses (VÕS-s) nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning sellest saab taganeda või seda üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Antud asjas on pooled kokku leppinud menetluskulude (riigilõivu) suuruse ja nende kandmise kostja poolt. TsMS § 168 lg 3 ja §174 lg 4 alusel sisaldub antud määruses menetluskulude rahaline suurus.

Imbi Sidok (allkiri) ÄRAKIRI ÕIGE: kohtunik I.Sidok