2-05-2700/2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 29.03.2006.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2700 Tsiviilasi Korteriühistu Seminari 25 hagi V S`i vastu 19 402,70 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu Seminari 25 (registreerimisnumber 80054412, asukoht Seminari 25-13 44316 Rakvere) Hageja esindaja: vandeadvokaat Küllike Namm (asukoht Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27 44310 Rakvere) Kostja: V S (isikukood xxxxxx, elukoht xxxxxx) Kolmas isik kostja poolel: G S (isikukood xxxxxxx elukoht xxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg 09.03.2006.a., osales hageja esindaja; kostja ja kolmas isik kostja poolel.

RESOLUTSIOON:

Hagi rahuldada täielikult.

Välja mõista V Silt Korteriühistu Seminari 25 kasuks 19 402,70 (üheksateist tuhat nelisada kaks krooni ja seitsekümmend senti).

Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Viru Ringkonnakohtule.

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid:

Hageja esitas Lääne-Viru Maakohtusse hagiavalduse võlgnevuse nõudes. Kostja ei ole tasunud hagejale majandamiskulude, veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste, soojusenergia ja maamaksu eest ning tema võlgnevus hagejale kohtuistungi päeva seisuga 19 402,70 krooni. Korteriühistu Seminari 25 põhikirja p.6.1. kohaselt on korteriühistu liige kohustatud 6.1.1.täitma ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning ühistu juhtimisja kontrollorganite otsuseid

6.1.2. tasuma tähtaegselt ühistu osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid. Makse suuruse kindlaks määramisel lähtutakse liikme omanduses oleva koerteri üldpinna osast majas asuvate korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. KÜ Mart (KÜ Seminari 25 õiguseellane) üldkoosoleku protokolli nr.2 04.03.1998.a. p.3.3. järgi kehtestati: 1.

2 kuuks elamuhalduskuludeks 4.-/m2 , peale selle aja möödumist kehtestada 2.50EEK/m2. 2. reservfondimoodustamiseks koguda iga kuu 100 EEK 3. elamuhalduskulud, küte, soojusmõõtja laen ja maamaks arvestada vastavalt korteri üldpinnale, sooja vett, külma vett , kanalisatsiooni ja prügivedu arvestatakse korteris elavate inimeste pealt ning koridori elektrit korteri pealt. 4. Peale veemõõtjate paigaldamist arvestada vee ja kanalisatsiooni kulu vastavalt veemõõtja näitudele. Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) §13 lg 1 - korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 - korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Hageja leiab, et kuna kostja ei ole oma kohustusi täitnud, siis on tegemist vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 100 kohustuse rikkumisega, see tähendab kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda kohustuse täitmist.

Kostja vastuväiteid.

Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et nõue tuleks esitada isiku vastu, kellele korter on üürile antud. Kohtukulud palun kostja võrdselt jaotada tema ja kolmanda isiku vahel.

Kohtu otsuse põhjendused: Hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on õigesti märkinud kostjana korteriomanik V S`i, kes on kes on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. KÜS § 7 lg. 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg. 1 sätestab, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KOS §13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kostja poolt ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täidetud. Kostja on pikema aja jooksul viivitanud rahalise kohustise täitmisega.

VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja poolt ei ole vaidlustatud nõutava rahasumma 19 402,70 krooni suurust ja selles osas vaidlus puudub.

Kohtulu tuleb 01.01.2006.a. jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ja kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg. 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige Kohtunik

M.Roots

Kohtuotsus jõustus 02.mail 2006.a Kohtunik

M.Roots