2-05-15934/2 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-15934 (endine nr 2-2877/05) Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi Ž V hagi A V vastu väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Hageja: Ž V (IKxxx) Menetlusosalised Kostja: A V (IKxxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Suurendada Ida-Viru Maakohtu 28. veebruari 2003 kohtulahendis tsiviilasjas nr 2-135/03 A V Ž V kasuks poja V V ülalpidamiseks määratud elatise suurust.

3. Välja mõista A V elatis Ž V kasuks alaealise lapse V V (xxx) ülalpidamiseks alates 12. augustist 2005 kuni 31. detsembrini 2005 igakuise elatusrahana 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni ja alates 01. jaanuarist 2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Välja mõista A V menetluskulud 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

5. Riigituludesse mõistetud summad kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumile arveldusarvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136 või arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2900072136 hiljemalt 20 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

2(3)

Viru Maakohtu menetluses on Ž V hagi A Ž vastu alaealisele lapsele väljamõistetud elatise suurendamise nõudes. Ida-Viru Maakohtu 28. veebruari 2003 menetluse lõpetamise määrusega määrati kindlaks elatise suuruseks 700 krooni. Hagiavalduses palub hageja muuta elatise suurust ning kostjalt välja mõista elatis 1345 krooni.

Kohtule 19. septembril 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele võttis kostja hageja nõude õigeks ning on vabatahtlikult asunud elatist maksma.

Kohus saatis menetlusosalistele teate, milles teatab, et lahendab asja kirjalikus menetluses, avalduste ja dokumentide esitamiseks andis kohus tähtaja. Menetlusosalised vastuväiteid kohtule ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus tutvunud hagiavaldusega ning tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kirjalikus menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 ja § 404 lg 1 alusel.

Kohus tuvastas, et hageja ja kostja abielust sündis 22. oktoobril 1989 poeg V V. Laps elab koos hagejaga. Ida-Viru Maakohus mõistis 28. veebruaril 2003 kostjalt hageja kasuks välja elatise 700 krooni tütre ülalpidamiseks. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist 1345 kroonini kuus.

Perekonnaseaduse (PerS) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PerS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 leidis Riigikohus, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.

PerS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PerS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PerS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

PerS § 61 lg 4 sätestatud miinimummäära tõusmisel kuulub väljamõistetud elatis vahetult ümberarvutamisele. Alates 01. jaanuarist 2006 tõusis alampalk 3000 kroonile, millega elatise miinimummäär tõusis 1500 kroonile.

Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta ülalpidamiskohustust rikkunud, kuna tasub alates 01. septembrist 2005 elatist vabatahtlikult. Kohus leiab, et kostja vastuväide ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole elatist alates 01. jaanuarist 206 suurendanud ning ei tasunud elatist miinimumsuuruses enne hagimaterjalide kätte saamist ja on sellega tasunud elatist ebaregulaarselt ning ebapiisavalt.

Menetluskulud

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

3(3)

Hagi on esitatud kohtule 14. detsembril 2005. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga.

Kuni 31. detsembrini 2005 oli väljamõistetava elatusraha minimaalseks suuruseks 1345 krooni. Alates 01. jaanuarist 2006 moodustab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalga määr 3000 krooni ja sellest tulenevalt ka minimaalne elatusraha 1500 krooni. Seega, alates hagiavalduse esitamisest 12. augustil 2005, moodustab aasta elatusraha 5 x 1345 + 7 x 1500 = 17 225 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 20 000 krooni tasuda riigilõiv 1400 krooni.

Kohus rahuldab hagi täies ulatuses ning kostjalt kuulub välja mõistmisele riigituludesse riigilõiv 1400 krooni.

Kohtuotsuse viivitamatut täitmist TsMS § 468 lg 3 alusel hageja taotlenud ei ole.

Peeter Pällin Kohtunik