3-05-7/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-05-7

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2006.a Tallinn Haldusasja number 3-05-7 (endine nr 3-3/2005) Haldusasi J.P.i kaebus Murru Vangla direktori 30.11.2004.a otsuse tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 07.03.2006.a Menetlusosalised Kaebuse esitaja J.P. Vastustaja Murru Vangla direktor, esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON Jätta J.P.i kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest arvates. Teadet ei ole vaja esitada, kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD

1. J.P. esitas 09.11.2004.a Murru Vanglale kirjaliku taotluse tema tööle lubamiseks Murru Vangla juures tegutsevas käitises Endoria.

2. Murru Vangla direktori 30.11.2004.a otsusega keelduti J.P.i tööle lubamisest. Keeldumise põhjusena märgiti otsuses asjaolu, et J.P. omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Teiseks põhjuseks märgiti otsuses seoses firma Delakonia tegevuse lõpetamisega kinnipeetavate ümberpaigutamine eluosakondades ja firmade vahel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebuse esitaja taotleb Murru Vangla direktori 30.11.2004.a otsuse tühistamist. Kaebuse kohaselt oli kaebajal Endoriast nõusolekut tööle võtmiseks väga raske saada ja see võttis aega. Kuna kaebajal ei ole tööd, siis pole tal võimalik täita ka tal lasuvaid tsiviilkohustusi. Vangistusseadustiku (VangS) järgi on kinnipeetav kohustatud töötama kui tööd on ja tervis lubab. Töötamist võib keelata karistusena määratud ajaks. Tegemist on korduva karistamisega ühe asja eest, mis on vastuolus põhiseadusega (PS).

4. Vastustaja palun jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. Vanglal ei ole VangS-st tulenevalt kohustust kinnipeetavat tööga kindlustama. Vangla direktor lähtub tööle lubamisel põhimõttest, et vanglal ei ole võimalik kõiki kinnipeetavaid tööga kindlustada. Seega peab vangla direktor kasutama kaalutlusõigust. Selle teostamisel hindab vangla direktor, millist kinnipeetavat ta peaks tööle lubama. Siin on eelis kinnipeetavatel, kes on käitunud õiguskuulekalt. Käesoleval juhul oli keeldumise teiseks põhjuseks töötavate kinnipeetavate tööst ilma jäämise võimalus. Seega olid eelistatud kinnipeetavad, kes olid tööl. Kaebaja väitel on tal vaja maksta tsiviilhagi, kuid nimetatud põhjus ei saa olla aluseks tema eelistamisel, kuna tsiviilhangi on enamusel kinnipeetavatest.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel.

VangS § 38 lõike 1 esimese lause kohaselt vangla juhtkond kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimaid ning oskusi. Seega nõustub kohus vastustajaga, et vanglal ei ole kohustust kindlustada kinnipeetav vanglas tööga. VangS § 38 lõikest 1 tulenevalt on vangla kohustatud kindlustama kinnipeetava tööga võimaluse korral arvestades seejuures konkreetse kinnipeetava võimeid ja oskusi.

Asjas puudub vaidlus, et OÜ Endooria soovis 2004.a novembris võtta juurde tööle neli kinnipeetavat. Samas esitati kinnipeetavate poolt sooviavaldusi rohkem. Vastustaja esindaja väitel esitati vangla direktorile kaebajaga samal ajaperioodil tööle saamiseks OÜ-sse Endooria kinnipeetavatelt 10-12 avaldust (tl 62). Kohus nõustub vastustajaga, et kuna OÜ Endooria esindaja poolt kooskõlastused taotlusi OÜ-sse Endooria tööle asumiseks esitati vangla direktorile vabadest töökohtadest rohkem, tuli valik teha vangla direktoril. Vangla direktor tegi valiku ja otsustas OÜ-sse Endooria tööle lubada A. P., I. I., D. L. ja J. M.i. Peamiseks põhjusteks, miks kaebajale loa andmisest direktor keeldus oli kaebajal kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu. Kaebajale eelistatud isikutel kehtivad distsiplinaarkaristused vastustaja esindaja väitel puudusid (tl 63). Kaebaja ei ole nimetatud asjaolu vaidlustanud ja see nähtub ka A. P., I. I., D. L. ja J. M.i taotlustest (tl 57-60). Samas omas kaebaja kaevatava otsuse tegemise ajal kehtivat distsiplinaarkaristust. Murru Vangla direktori 11.04.2004.a käskkirjaga nr 1547-d karistati kaebajat VangS § 67 punkti 1 nõuete rikkumise eest noomitusega (tl 30). Asjaolu, et selle käskkirja kehtivus on Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2004.a määrusega haldusasjas nr 3- 2/1212/04 esialgse õiguskaitse korras peatatud ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd vabade töökohtade arv on piiratud ja töölesoovijad on tööandja vajadusest rohkem, on lähtudes vabaduskaotuse täideviimise ühest eesmärgist, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele (VangS § 6 lõige 1), vangladirektori poolt otsuse tegemisel põhjendatud arvestada luba taotlevate kinnipeetavate senist käitumist vanglas ja eelistada õiguskuuleka käitumisega isikuid. Seejuures ei ole tegemist kaebuses väidetud PS § 23 lõikes 3 sätestatud teistkordse karistamise keelu rikkumisega.

Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust Murru Vangla direktori 30.11.2004.a otsuse tühistamiseks. Nimetatud haldusakt on õiguspärane, kuna on antud pädeva ametiisiku poolt selle andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kaalutlusvigateta ning vastab vorminõuetele.

6. Kohtukulude väljamõistmist taotletud ei ole.

Indrek Paukštys Kohtunik