2-05-16438/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-05-16438

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2006. a Tartus Tsiviilasja number 2-05-16438 Tsiviilasi S.B. hagi O.B. vastu elatise välja mõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Protokollija - hageja S.B. - kostja O.B. -

-

- 07. märts 2006.a.

Istungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON Rahuldada S.B. hagi O.B. vastu elatise välja mõistmiseks osaliselt. Välja mõista O.B. elatis X ülalpidamiseks alates 30. augustist 2005.a 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus ja alates 01.01.2006.a 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus S.B. kasuks kuni X täisealiseks saamiseni .

Jätta rahuldamata S.B. hagi O.B. vastu elatise välja mõistmiseks X ülalpidamiseks.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Välja mõista O.B. riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad kohtukulud 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates järgmisele arvele: - riigilõiv Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606, viitenumber mõlema konto puhul 2900072699. Kohtukulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtule. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

2 HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hageja ja kostja abielu on lahutatud 24. jaanuaril 2005.a Tartu Linna Perekonnaseisuametis. Poolte abielust on sündinud tütar ,kes elab hageja juures. Samuti elab hageja juures kostja eelmisest abielust sündinud tütar . Kostja laste kasvatamisest osa ei võta. Kostja ei ela perekonnas alates sügisest 2004.a ning Tartu Linnavalitsuses Sotsiaalabi osakonna 06.12.2004.a otsustati peretoetust maksta laste eest hagejale. Hageja palub laste ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis, kokku 2000 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja, O.B., hagile vastuväiteid esitanud ei ole.

KOHTUISTUNG Kostja 07. märtsil 2006.a kohtuistungile ei ilmunud. Kostja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik. Hageja palus asja arutada sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus arutas asja hageja taotlusel sisuliselt. Hageja, S.B. ’i, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et poolte abielust sündinud tütar Irina ja kostja tütar eelmisest abielust, Jekaterina, elavad tema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja laste ülalpidamisest ega kasvatamisest osa ei võta. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist mõlema lapse ülalpidamiseks. Hageja sissetulek on 5500 krooni kuus. Kostja sissetuleku kohta tal andmed puuduvad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis kokku 2000 krooni, s.o. 1000 krooni lapse kohta.

KOHTU PÕHJENDUSED Perekonnseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes vanemate varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 18.12.2003 määruse nr 323 kohaselt on kuupalga alammääraks täistööaja korral 2480 krooni alates 01.01.2004, 24.12.2004 määruse nr 374 kohaselt 2690 krooni alates 01.01.2005 ja 22.12.2005 määruse nr 328 kohaselt 3000 krooni alates 01.01.2006. Perekonnaseaduse § 70 kohaselt, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kohtusse on hagi esitatud 30. augustil 2005.a. Sünnitunnistusest nähtuvalt on sündinud X poolte alaealine laps (tl 10). Hagiavalduse kohaselt elab laps hageja juures ja on hageja ülalpidamisel ning kostja ei ole alates 2004.a sügisest lapse ülapidamises osalenud, kostja ei ole hageja väitele vastuväiteid esitanud. Hageja töökohaks on hagiavaldusest nähtuvalt OÜ Improinvest ja hageja sissetulekuks on 5500 krooni. Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et kohtus leidis tõendamist asjaolu, et kostja ei ole osa võtnud oma lapse I.B. ülalpidamisest, seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis, poolte alaealise lapse X ülalpidamiseks, seadusega ettenähtud miinimummääras. Kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis 1345 krooni kuus alates 30.08.2005 kuni 31.12.2005.a ja 1500 krooni kuus alates 01.01.2006 kuni X täisealiseks saamiseni . Hageja on palunud kostjalt elatusraha väljamõistmist ka kostja tütrele, kes elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Perekonnaseaduse § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Kuna S.B. ei ole X vanem ega eestkostja, siis vastavalt perekonnaseaduse mõttele ei kuulu hagi selles osas rahuldamisele.

KOHTUKULUDE JAOTUS

3 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt vabastatakse hageja riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (kuni 01.01.2006.a kehtinud redaktsioon) (TsMS) § 64 lg 1 kohaselt mõistab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 3 kohaselt määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga. Hagi rahuldamise tõttu tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv ((1345x4=5380;1500x8=12000; 5380+12000=17 380) 1400 krooni riigituludesse.

Kohtunik