3-04-67/3 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Kaire Pikamäe ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht

27. märts 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-67 Haldusasi

P. K. AS kaebused Sotsiaalkindlustusameti 12.02.2004 täiendava arstliku ekspertiisi akti täieliku ja 27.02.2004 vaideotsuse osalise tühistamise ning Virumaa Pensioniameti AEK Kohtla-Järve koosseisu arstliku ekspertiisi 01.03.2004 otsuse nr 095665 ja 25.10.2004 otsuse nr 150382 osalise tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.02.2005 otsus haldusasjas nr 3- 1327/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus

P. K. AS ja Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebused Asja läbivaatamise kuupäev

15. märts 2006 Menetlusosalised Kaebaja P. K. AS, esindajad advokaat Toomas Vaher ja Heli Raidla Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, esindajad Merlin Kreis ja Rein Koha Kolmas isik V. V

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. veebruari 2005 otsus haldusasjas nr 3-1327/2004 ja teha asjas uus otsus, millega jätta P. K. AS kaebused rahuldamata.

3. Jätta P. K. AS apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta kohtukulud P. K. AS kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

3-04-67 2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Virumaa Pensioniameti VEK Kohtla-Järve koosseisu 21.10.2003 arstliku ekspertiisi otsusega nr 064392 tuvastati V. V-l kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotus 50 % alates 13.10.2003 kuni 31.10.2004. Otsuse kohaselt on V. V võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest tingitud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (halduskohtu tl 17-18).

Sotsiaalkindlustusameti arstliku ekspertiisi osakonna täiendava arstliku ekspertiisi 12.02.2004 aktis leiti, et V. V-l esineb ülekoormushaigus vibratsioonitoime nähtudega, mistõttu ta ei ole võimeline tegema keskmise raskusega ja rasket füüsilist tööd ega töötama pikemaajaliselt sundasendis. V. V tervislik seisund vastab püsivale töövõimetusele töövõime kaotusega 50 % põhjusega „kutsehaigus“. Vaidlustatud otsuses esineb vigu õigusaktidele viitamisel ja otsuses pole märgitud, milliste lisadokumentide alusel otsus tehti; puudub töösoovitus, kuigi töötervishoiuarsti teatisel on soovitused; soovituses rehabilitatsiooniks võiks lisada sotsiaalse rehabilitatsioonina „kutsealane ümberõpe“; tervisekahjustustest tingitud lisakulutustes ei ole märgitud taastusravikuuri kestust ja sagedust; otsust ei saa põhjendada väitega „tööde valik on piiratud“; otsuses ei ole piisavalt motiveeritud, millistel kindlakstehtud asjaoludel on määratud töövõime kaotuse protsendi suurus (tl 93-95).

Sotsiaalkindlustusameti 27.02.2004 vaideotsusega rahuldati P. K AS vaie ja tunnistati arstliku ekspertiisi 21.10.2003 otsus kehtetuks. Samas ei nõustunud Sotsiaalkindlustusamet vaide esitaja väidetega, et 1) esineb vastuolu riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) ja selle alusel vastuvõetud õigusaktide sätetega; 2) Virumaa Pensioniameti VEK ei hinnanud V. V sobivust muule tööle peale allmaatöö (tl 14-16).

Virumaa Pensioniameti AEK Kohtla-Järve koosseisu arstliku ekspertiisi 01.03.2004 otsusega nr 095665 tuvastati V. V-l kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotus 50 % alates 13.10.2003 kuni 31.10.2004. Otsuse kohaselt on V. V võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest tingitud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus (tl 100-103).

Virumaa Pensioniameti AEK Kohtla-Järve koosseisu arstliku ekspertiisi 25.10.2004 otsusega nr 150382 tuvastati V. V-l kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotus 50 % alates 13.10. 2004 kuni 31.10.2006 (tl 142-144).

2. P. K. AS kaebustes paluti tühistada täiendava arstliku ekspertiisi akt ja Virumaa Pensioniameti AEK otsused täielikult ning vaideotsus osas, milles leitakse, et püsiva töövõime kaotuse protsent 50 tähtajaga alates 13.10.2003 kuni 31.10.2004 on õige. 1) Väär on vastustaja seisukoht, et RPKS sätted on kohaldatavad püsiva töövõimetuse kindlakstegemisel seoses riikliku pensionikindlustusega, tervisekahjustuse hüvitamisega seotud asjades tuleb juhinduda eelkõige tsiviilkoodeksi (TsK) ja Vabariigi Valitsuse 10.06.1992 määrusega nr 172 kinnitatud „Ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide töötajatele tööülesannete täitmisel saadud vigastuse või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise ajutise korra“ (Ajutine kord) sätetest. Ühel ja samal isikul ei saa püsivat töövõimetust kindlaks teha kahel erineval viisil sõltuvalt sellest, kas seda tehakse riikliku pensionikindlustuse jaoks seoses üldhaigestumisega või seoses kutsehaiguse ja töövigastusega. 2) V. V-le on määratud püsiva kutsealase töövõime kaotuse protsent maa-aluse töö suhtes, kuid see pole ainus talle sobiv töö. V. V on töötanud ka puusepa, farmeri, direktori abi ja varustajana, arstliku ekspertiisi taotlusel on tema erialaks/kvalifikatsiooniks märgitud ehitaja. Nende erialade suhtes pole V. V töövõime säilimist hinnatud. V. V-l on massööri litsents ja ta

3-04-67 3(6) on teinud massööri tööd. V. V käis Moskvas arsti juures, kus talle tehti kaks valuvaigistavat süsti, mis hõrendab luukudet. 3) Vaidlustatud haldusaktid on vastuolus RPKS § 17 lg-ga 4, mis sätestab, et kui ekspertiisikomisjon või ekspertarst tuvastab isikul rohkem kui ühe püsiva töövõimetuse põhjuse, nimetatakse otsuses kõik põhjused, kogu püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides ja eraldi igast põhjusest tingitud püsiva töövõimetuse ulatus töövõime kaotuse protsentides. 4) Määratud töövõimetuse protsent on liiga suur, selle määramise põhjendus arusaamatu ja ebapiisav. 5) Kaebajat vaidlustatud otsuste koostamise menetlusse ei kaasatud, kuid nende alusel saab isik nõuda kaebajalt hüvitist oma tööandjalt, kes ise menetluses osaleda ei saa.

3. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Tervisekahjustuse hüvitamisega seotud asjades tuleb juhinduda eelkõige TsK §-st 464 ja Ajutisest korrast. RPKS ja selle alusel vastuvõetud õigusakte tuleb arvestada niivõrd, kuivõrd need omavad tähtsust püsiva töövõime kaotuse määramise protsessis, samuti töövõime kaotuse protsendi määramisel. AEK tegi kindlaks põhjusliku seose V. V püsiva töövõimetuse ja kutsehaiguse vahel, kuid ei tuvastanud seost muude põhjustega. Kuna massööri töö ei kutsu esile ülekoormushaigust ja hetkevalu leevendamiseks tehtud süst ei ole luukude hõrendava loomuga, ei avalda väidetav töötamine massöörina ja Moskvas saadud süstid V. V tervislikule seisundile olulist mõju.

4. V. V palus jätta kaebused rahuldamata. Massööri tööga tegeles ta 3-4 kuud 1996. a. Moskvas sai õlavalu ägenemise tõttu valuvaigistava süsti. Vibratsioonihaigus diagnoositi tal juba 1989. aastal. Teda koondati 1999. a Tammiku kaevandusest ja sellest ajast on ta töötu.

5. Tallinna Halduskohtu otsusega rahuldati kaebused ja vastustajalt mõistati kaebaja kasuks välja 10 000 krooni tasu õigusabi eest. 1) Kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotuse tuvastamisel V. V-l pidanuksid AEK ja arstliku ekspertiisi osakond juhinduma üksnes RPKS-st. Arstliku ekspertiisi komisjonid on õigesti juhindunud eelkõige TsK §-st 464 ja Ajutisest korrast. 2) Väär on vastustaja seisukoht, et ekspertiisikomisjonide töö spetsiifilise iseloomu tõttu pole vaja töötaja kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotuse määramise menetlusse kaasata tööandjat. Haldusakti andmist taotleva isiku kõrval on haldusmenetluses menetlusosaliseks ka isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada (HMS § 11 lg 1, 3). Enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited (HMS § 40 lg 1). Kaebaja kaasamata jätmist arstliku ekspertiisi komisjoni otsuste ja akti andmise menetlusse tuleb pidada oluliseks menetlusveaks, mis võis mõjutada asja otsustamist. 3) Kuna vaidlustatud otsused ja akt on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele ka vaideotsus osas, milles leitakse, et püsiva töövõime kaotuse protsent 50 tähtajaga alates 13.10.2003 kuni 31.10.2004 on õige.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

6. P. K. AS apellatsioonkaebuses paluti muuta kohtuotsust osas, milles kohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et kutsehaigusest põhjustatud püsiva töövõime kaotuse tuvastamisel V. V-l pidanuksid arstliku ekspertiisi komisjon ja arstliku ekspertiisi osakond juhinduma üksnes RPKS sätetest ja selle alusel antud määrustest ning leidis, et arstliku ekspertiisi komisjonid on õigesti juhindunud eelkõige TsK §-st 464 ja Vabariigi Valituse 10.06.1992 määrusega nr 172

3-04-67 4(6) kinnitatud Ajutisest korrast, ning teha selles osas uus otsus. Samuti paluti mõista välja apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud. 1) RPKS sätete kõrval ei saa rakendada paralleelselt nõukogude ajast pärineva TsK ja 1992. aastal vastu võetud Ajutise korra norme. RPKS-s sätestatud menetlusosalise pädevus ei saa olla laiem kui seaduse eesmärk ja sellest tulenev reguleerimisobjekt. Seaduse eesmärgiks ei ole ega saa olla haldusaktide andmine tsiviilõiguslikes vaidlustes kahju hüvitamisel aluseks võetava TsK-l ja Ajutisel korral põhineva püsiva töövõimetuse protsendi kindlaks määramine või muude kahju hüvitamisega seonduvate tsiviilõiguslike küsimuste lahendamine või sekkumine haldusaktide andmisega tsiviilõigussubjektide omavaheliste vaidluste lahendamisse. RPKS sätted ning TsK ja Ajutise korra sätted sätestavad kontseptuaalselt täiesti erinevad püsiva töövõime kaotuse kindlaks määramise alused, mistõttu ei saa neid üheaegselt rakendada.

7. Sotsiaalkindlustusameti kirjalikus vastuses paluti jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustuti halduskohtu seisukohaga.

8. Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebuses paluti tühistada kohtuotsus ja jätta kaebus uue otsusega rahuldamata. Kutsehaigestumise uurimise käigus ja tööst põhjustatud haigestumisest saadud andmed on delikaatsed isikuandmed. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 4 alusel on delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kolmandatele isikutele ilma andmesubjekti nõusolekuta lubatud üksnes seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks või andmesubjekti või muu isiku elu, tervise ja vabaduse kaitseks. Arstliku ekspertiisi taotlusel annab isik nõusoleku oma isikuandmete, sh delikaatsete isikuandmete töötlemise ja töötlemiseks edastamisega kolmandatele isikutele, kui see on vajalik püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks (tuginedes sotsiaalministri 13.03.2003 määrusega nr 45 kinnitatud arstliku ekspertiisi taotluse vormile). See klausel on sätestatud eesmärgiga, et arstliku ekspertiisi komisjonidel oleks vajadusel võimalik küsida täiendavaid meditsiinilisi andmeid perearstidelt, raviarstidelt, töötervishoiuarstidelt ja rehabilitatsiooniasutustelt püsiva töövõime kaotuse tuvastamiseks ja töövõime kaotuse protsendi määramiseks. Sotsiaalministri 31.12.2001 määrus nr 161 „Arstliku töövõimetuse ekspertiisi tegevate ekspertiisikomisjonide ja ekspertarstide töökord“ ja 31.12.2001 määrus nr 160 „Vaidluskomisjoni moodustamine ja töökord“ ei sätesta tööandja kaasamist arstliku ekspertiisi tegemisse. Ka Vabariigi Valitsuse 14.01.2002 määruse nr 13 „Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse arstliku töövõimetuse ekspertiisiga tuvastamise kord“ § 12 näeb ette ekspertiisiotsuse saatmise vaid isikule ja dokumendid esitanud arstile ning 2. lõikes käsitletaval juhul haigekassale. Ekspertiisiotsuse saatmist tööandjale ei ole ette nähtud. Delikaatsete isikuandmete edastamisega tööandjale (tööandja kaasamisega) ei suudeta tagada delikaatsete isikuandmete kaitset ja IKS-ga kehtestatud turvameetmeid.

9. P. K. AS kirjalikus vastuses paluti jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Delikaatsete isikuandmete teatavakstegemiseks tööandjale esineb alus. Kui vastustaja leiab, et isiku poolt varem antud nõusolekust ei piisa andmete väljastamiseks tööandjale, oleks ta pidanud isikult sellise nõusoleku taotlema. Isikuandmete kaitse regulatsiooni toomine ettekäändena tööandja mittekaasamiseks töövõime kaotuse kindlakstegemise menetlusse on vastuolus kehtiva õigusega ka seetõttu, et tööandja kaasamine võib osutuda vajalikuks nii töötaja kui kolmanda isiku elu ja tervise kaitseks ning tööandja vabaduste kaitseks. Isegi kui asuda seisukohale, et tööandjal puudub õigus teada saada töötaja üldisi terviseandmeid, tuleb tööandja siiski kaasata menetlusse ja välistada tööandja võimalus teada saada andmeid, mis ei ole seotud kutsehaigusega.

3-04-67 5(6) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Käesolev haldusasi on sarnane haldusasjaga nr 3-04-66, milles Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse 22.03.2006. Ringkonnakohus ei ole oma seisukohti muutnud ja leiab järgmist.

11. HKMS § 7 lõike 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et vaidlustatud haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja on märkinud, et vaidlustatud otsused rikuvad tema õigusi, kuna tuvastavad ebaõigesti kolmanda isiku tervisliku seisundi, milline asjaolu on aluseks kolmanda isiku nõuete esitamisel P. K. AS vastu. Kolmas isik V. V on 17.12.2003 esitanud Ida-Viru Maakohtule hagi P. K. AS-lt kutsehaigusest tingitud hüvitise väljamõistmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kaebeõiguse olemasolu kindlakstegemiseks oluline hinnata, kas vaidlustatud otsustel saab olla kaebaja poolt näidatud mõju tsiviilkohtumenetlusele. Kui töövõime kaotuse protsendi suuruse ja selle määramise asjaolude üle on võimalik vaielda ka hagimenetluses ning vaidlustatud otsused on siduvad üksnes riikliku töövõimetuspensioni maksmisel, ei riku need otsused kaebuse esitaja õigusi ning esitatud kaebused tuleb kaebeõiguse puudumise tõttu jätta rahuldamata.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaidlustatud otsuste näol ei ole tegemist tõenditega, mida pole võimalik hagimenetluses teiste tõenditega ümber lükata. Nimetatud järeldusele jõudis ringkonnakohus alltoodud asjaolusid arvestades.

13. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 95 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 võib seadusega sätestada, et teatud tõendi õigsust eeldatakse. Sarnaselt eeltoodule sätestab kehtiva TsMS § 232 lg 2, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud otsuse näol tegemist tuvastava haldusaktiga. HMS § 60 lg 2 esimene lause sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldusja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on siduv ka kohtutele. Üldjuhul on igaühele siduv ka tuvastava haldusakti resolutiivosa ja see tähendab, et kohus peab tuvastatud asjaolust juhinduma. Kahtlust ei ole selles, et töövõime kaotuse protsent tehti kindlaks vaidlustatud otsuse resolutiivosas.

Haldusmenetluse seadus on üldseadus, millest võidakse konkreetse valdkonna õigusnormidega teha erandeid. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsuse aluseks olev Ajutine kord ei omistanud töövõime kaotuse protsendi tuvastamise otsustele universaalset siduvust. Selle kasuks räägivad ennekõike kaebaja enda poolt esitatud argumendid. Kui Ajutise korraga oleks soovitud näha ette otsuste universaalne siduvus, oleks tulnud näha ette ka kõigi puudutatud isikute kaasamine sellesse menetlusse. Seega nägi Ajutine kord ette ekspertiisikomisjoni otsuste piiratud siduvuse, mis hõlmas vaid haldusmenetlused pensioni määramisel. Ajutise korra erinormid jäid kehtima ka pärast haldusmenetluse seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse jõustumist. Seega ei tulene vaidlustatud otsuse siduvust ja kaebaja õiguste riivet HMS § 60 lg-st 2.

14. Kaebajal on võimalik tsiviilkohtumenetluses kostjana esitada oma vastuväited AEK-i otsusele, sh taotleda kohtuliku ekspertiisi läbiviimist. Ajutise korra punktist 6, mille kohaselt teeb kannatanu töövõime kaotuse astme kindlaks VEK protsentides, ei tulene, et kohtuvaidluse

3-04-67 6(6) puhul ei ole lubatud töövõime kaotuse protsendi kindlakstegemisega seoses koguda täiendavaid tõendeid.

Puudub mõistlik põhjendus, miks peaks AEK-i otsustele vastuväidete esitamine toimuma haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Esiteks muudab see kahjunõude hagimenetluse ebaefektiivseks. Teiseks ei ole kaebaja huvi suunatud mitte niivõrd AEK-i otsuste kui haldusaktide tühistamisele ja nendest tulenevate avalik-õiguslike tagajärgede kõrvaldamisele, vaid sellele, et tema vastu esitatud hagi läbivaatamisel ning kahju väljamõistmisel võetaks aluseks õige töövõime kaotuse protsent. Viimatinimetatud eesmärki on võimalik saavutada ka hagimenetluses ilma haldusakte tühistamata. Põhjendamatu ja ebaproportsionaalne kolmanda isiku suhtes oleks kaebaja taotlusel AEK-i otsuste kui töövõimetuspensioni määramise aluseks olevate haldusaktide tühistamine halduskohtumenetluses.

Halduskohtusse pöördumise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et tsiviilasju menetlevad kohtud lähtuvad töövõime kaotuse protsendi kindlakstegemisel vaid AEK-i otsustest ning ei ole nõus täiendavaid kohtulikke ekspertiise määrama. Vastavalt TsMS § 232 lõikele 1 otsustab kohus selle üle, kas mingi väide on tõendatud, pärast tõendite hindamist oma siseveendumuse kohaselt. Vastavalt TsMS § 238 lõigetele 1 ja 3 võib kohus teatud alustel keelduda täiendavate tõendite kogumisest. Kui kaebaja leiab, et tema protsessiõigusi on hagimenetluses tõendile vale kaalu andmisega, täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmisega või mingil muul moel rikutud, on tal õigus kohtulahend vaidlustada.

15. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et töövõime kaotuse protsendi määramine kui haldusmenetlus on suunatud RPKS-i ülesannete täitmisele, so töövõimetuspensioni määramisele. Selles kontekstis on põhjendatud tööandja menetlusse kaasamata jätmine. Nimelt ei riku tehtav otsus ka siis, kui töövõime kaotuse protsendi määramisel eksitakse, tööandja õigusi. Samas toimub töövõime kaotuse protsendi määramisel delikaatsete isikuandmete töötlemine, mistõttu allub vastav menetlus isikuandmete kaitse seadusest tulenevale eriregulatsioonile ning võib endast kujutada olulist eraelu riivet. Arvestades, et isiku taotlus töövõime kaotuse protsendi määramiseks võib jääda üldse rahuldamata või et isik soovib AEK-i otsuse alusel taotleda üksnes pensioni, mitte aga esitada nõuet tööandja vastu, oleks ekspertiisikomisjoni otsustele universaalse siduvuse omistamine ja sellest tulenevalt tööandja igakordne menetlusse kaasamine kolmanda isiku õiguste suhtes ebaproportsionaalne.

Ringkonnakohus möönab, et ekspertiisikomisjoni otsuse universaalse siduvuse puudumine võib tuua kaasa lahknevad seisukohad isikule pensioni määramisel ja hüvitise väljamõistmisel. Siiski ei ole õiguskorras töövõimekaotuse kohta tehtavate lahendite ühtsus sellise kaaluga, mis õigustaks tööandja menetlusse kaasamisega kaasnevaid tagajärgi.

16. Kuna kaebajal puudub kaebeõigus, tuleb halduskohtu otsus tühistada ning esitatud kaebused ja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kohtukulud jäävad apellandi kanda.

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus, milles taotleti vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamist, kuulub käesolevas kohtuotsuses toodud põhjendustel rahuldamisele. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamist taotlenud.

Kaire Pikamäe Ivo Pilving Lilianne Aasma